Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

ning pärast jõustumist saata viivitamatult Riigi Tugiteenuste Keskusele (Riiginõuete osakond, Lai 11/13, Tartu 51005, [email protected]).

Maakohus rahuldas hageja avalduse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 6199,97 eurot ning mõistes kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 1118,45 eurot. Riigilõivu tasumiseaga viivitamise korral tuleb kostjal tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses. Hageja tasus käesolevas kohtuasjas riigilõivu summas 39 000 krooni (2492,55 eurot) ning ekspertiisitasu 19.02.2007 summas 6814,5 krooni ja 14.04.2010 summas 4500 krooni. Ekspertiisitasu on ekspertidele välja makstud. Antud kohtuasjas esitati hagiavaldus kohtule 06.08.2007, Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 kehtivuse ajal. Hagi hind oli 687 500 krooni. Vastavalt määruse §-le 1 tsiviilkohtumenetluses tsiviilasjas hinnaga kuni 700 000 krooni oli teiselt menetlusosaliselt maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 110 000 krooni (7030,28 eurot). Nimetatud ulatuses kulusid õigusabile oli pooltel võimalik ette näha ja nendega arvestada. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas Natalja Perova (Õigusbüroo Klassen) hagejale õigusabi kokku 36 töötunni ulatuses, tunnihinnaga 1000 krooni (sisaldab käibemaksu). N. Perova poolt hagejale osutatud õigusabi raames saab hüvitatava menetluskuluna lugeda põhjendatuks ja vajalikuks toiminguid kokku 14 töötunni ulatuses. Kohtutoimikus olevate dokumentide andmetel oli hagejal lepinguline esindaja alates 04.03.2008 maakohtu istungist, millel osales hageja esindajana Natalja Perova, kes esitas 20.03.2008 kohtule vastuväite kostja seisukohale ja taotlusele, 15.05.2008 täpsustuse hagiavaldusele ning osales maakohtu 27.05.2008 istungil ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2009 istungil. Kohus leidis, et lepingulise esindaja kulu summas 894,76 eurot (14 000 krooni, sisaldab käibemaksu) kuulub hüvitamisele. Ülejäänud 22 töötunni osas tuleb avaldus jätta rahuldamata, kuna ülejäänud toimingute osas ei ole N. Perova tegutsemine hageja esindajana tõendatud. Perioodil 06.08.2007-03.03.2009 kohtule esitatud dokumendid allkirjastas hageja ise ja kohus suhtles hagejaga otse. N. Perovat ei saa käsitleda nimetatud toimingute osas ka kui nõustajat, kuna nõustaja roll menetluses on sätestatud TsMS § 228. Alates 30.04.2009 esindas hagejat vandeadvokaat Natalia Lausmaa. Esindaja tunnihind oli kuni 2010. aasta lõpuni 1000 krooni (sisaldab käibemaksu) ja alates 2011. aastast 100 eurot (sisaldab käibemaksu). N. Lausmaa osutas hagejale õigusteenust järgmiselt: esindus kassatsiooniastmes (arve nr 9, 27.04.2009: toimiku materjalidega tutvumine, ringkonnakohtu otsuse õiguslik analüüs, kohtupraktika, normatiivmaterjalide analüüs, kassatsioonkaebuse koostamine - kokku 10 tundi. 30.04.2009 esitas N. Lausmaa Riigikohtule kassatsioonkaebuse. Kuna ta ei olnud eelneval perioodil hageja esindajaks, oli põhjendatud asja materjalidega tutvumine, ringkonnakohtu vaidlustatava otsuse analüüsimine, nii kohtupraktika kui normatiivmaterjali analüüsimine ning kassatsioonkaebuse koostamine. Nimetatud toimingud kuuluvad hüvitamisele summas 639,12 eurot (10 000 krooni). Hageja esindus maakohtus asja uuel arutamisel (arve nr 14,14.04.2010): Riigikohtu otsuse analüüs, haginõude suurendamise avalduse ja taotluse esitamine 28.12.2009 (3 tundi), 18.01.2010 haginõude täpsustus (1,5 tundi), 25.01.2010 kohtuistung (2 tundi), alternatiivne hagi 24.03.2010 (1 tund), küsimused eksperdile korteri hindamiseks (0,5 tundi). 02.12.2009 otsusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2009 otsuse ja osaliselt Harju Maakohtu 20.06.2008 otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. 28.12.2009 esitas hageja lepinguline esindaja maakohtule taotluse täiendavate tõendite esitamiseks ja haginõude suurendamise avalduse ja 18.01.2009 haginõude täpsustuse.

25.01.2010 osales hageja esindaja maakohtu istungil, mis kestis protokolli kohaselt 2 tundi. 24.03.2010 esitas hageja esindaja kohtule nii alternatiivse haginõude kui ka küsimused eksperdile. Eelnimetatud toimingud kogumahus 8 tundi kuuluvad hüvitamisele summas 511,29 eurot (8000 krooni). Arusaamatu on arvel esitatud summa 10 000 krooni. Avalduse andmetel oli kliendilepinguga selleks perioodiks kokku lepitud tunnitasu 1000 krooni (sisaldas käibemaksu). Kuna arvel oli märgitud toimingute mahuks kokku 8 tundi, pidi arve summa olema 8000 krooni. Täpsustavaid andmeid arve ei sisaldanud, seega tuleb lähtuda summast 8000 krooni ja arve ülejäänud osas jätta menetluskulude taotlus rahuldamata, kui põhjendamatu. Hageja esindus maakohtus asja uuel arutamisel (arve nr 29, 26.11.2010): 28.05.2010 vastus kostja vastusele (2 tundi), 05.07.2010 taotlus ekspertiisiks ja küsimused eksperdile (1,5 tundi), ettevalmistus 24.11.2010 kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine (kokku 4,5 tundi), tutvumine maakohtu lahendiga (2 tundi). 05.07.2010 esitas kohtule taotluse dokumentide esitamiseks ja ekspertiisi teostamiseks. 24.11.2010 osales hageja esindaja maakohtu istungil, mis kestis protokolli kohaselt 2,5 tundi. Maakohus vormistas kohtuotsuse 14.12.2010. Hageja esindaja toimingud kostja vastusele vastuse koostamisel, ekspertiisiks taotluse ja kohtule dokumentide esitamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamisel ja istungil osalemisel ning seejärel otsusega tutvumisel kuuluvad hüvitamisele summas 639,12 eurot (10 000 krooni). Hageja esindus apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (arve nr 7, 25.03.2011): tutvumine vastaspoole apellatsiooniga (1 tund), 28.03.2011 vastuse koostamine (0,5 tundi), õigusliku positsiooni kujundamine ja vastuse koostamine kohtule 13.06.2011 (0,5 tundi), ringkonnakohtu otsuse ja vastaspoole kassatsiooniga tutvumine (kokku 1 tund). Hageja esindaja toimingud kuuluvad hüvitamisele summas 300 eurot. Kohus leidis, et kokku kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele lepingulise esindaja kulu summas 2984,29 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimetatud summa ei ületa lubatud piirmäära. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada, kuulub lepingulise esindaja kulu hüvitamisele koos käibemaksuga. Hageja menetluskulude avaldusele lisatud arvetest nähtub esindaja teostatud toimingute iseloom ja ajaline maht. Toiminguteks kulunud aeg on põhjendatud. Ekslik on kostja seisukoht, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb tõendada, et esitatud õigusabi arved on hageja poolt tasutud. Menetluskulude kindlaksmääramiseks piisab, et hagejal on tekkinud kohustus selliste kulude kandmiseks. Seda hageja esitatud arvetega tõendas. 23.08.2007 määrusega rahuldas Harju Maakohus teise hageja J Le taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta täielikult riigilõivu, summas 17 500 krooni, maksmisest riigituludesse hagi esitamisel. Kuna menetluskulude jaotuse kohaselt jäid kõigi kohtuastmete menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt TsMS § 190 lg 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks hageja J Le poolt tasumata riigilõiv summas 1118,45 eurot (17 500 krooni). Määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus osas, mis puudutab AB Natalja Lausmaa arveid. Kostja tugines oma vastuväidetes muuhulgas asjaolule, et puuduvad tõendid, et hageja on AB Natalja Lausmaa arved korrektselt tasunud. Kuivõrd ei ole võimalik kontrollida, kas hagejal tekkis seoses kohtumenetluses esindamisega selline kulu, siis puudub ka alus nende kulude väljamõistmiseks kostjalt. Kohus leidis, et menetluskulude kindlaksmääramiseks piisab, et hagejal on tekkinud kohustus selliste kulude kandmiseks ning seda on hageja esitatud arvetega tõendanud. Kuivõrd kostjal tekkis selles osas kahtlus ja ta esitas vastuväite, siis võib

kohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 5 anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kostja leidis, et tegemist on kohtu veaga, mis seab kostja ebavõrdsesse olukorda, sest advokaat võib väljastada selliseid arveid, mida võib hiljem annulleerida ning reaalselt arvete tasumist ei toimu. Kohus peab välistama igasuguse kahtluse ning pidi seetõttu küsima hagejalt arvete tasumist kinnitavaid dokumente või täpsustusi. Kuna kohus seda ei teinud, tuleb määrus tühistada. Kostja ei nõustu ka sellega, et kohus mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 1118,45 eurot. Hageja J L suri ja hageja M M astus menetlusse üldõigusjärgluse alusel ja edaspidi oli hagejaks üksnes M M. Seega ei ole õige ega õiglane nõuda kostjalt riigilõivu topelt tasumist. Vastus määruskaebusele Hageja määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud . Eelnimetatu kohaldub ka määruskaebuste läbivaatamisel. Maakohtu määrust on vaidlustatud kostjalt välja mõistetud hageja lepingulise esindaja tasu suuruse osas ning riigituludesse 1118,45 euro väljamõistmises. Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumist hageja lepingulise esindaja tasu määramisel. Maakohus on määrust põhjendanud TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu määruses olevat põhjendust. Vastuseks määruskaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium järgnevat. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud hageja lepingulise esindaja tasu suuruse määramisel tõendeid. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 mõistetakse menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikuks ulatuses. Sellest põhimõttest on maakohus ka lähtunud, rahuldades hageja taotluse osaliselt. Kolleegium nõustub maakohtuga. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et menetluskulu kindlaksmääramisel ei ole oluline, et esitatud arved oleksid makstud. Maakohtu seisukoht on õige, et menetluskulude kindlaksmääramiseks piisab, et hagejal on tekkinud rahaline kohustus menetluskulu kandmiseks. Seega tuli hagejal tõendada, et tal tekkisid seonduvalt kohtumenetlusega rahalised kohustused lepingulise esindaja tasu maksmise osas, mida ongi hageja teinud ning millega on kohus põhjendatult arvestanud. Seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja lepingulise esindaja tasu suuruses 2984,29 eurot. Järgnevalt kolleegium kontrollib maakohtu määrust kostjalt 1118, 45 euro väljamõistmises riigituludesse. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus eelnimetatud menetluskulu osas kuulub osalisele tühistamisele menetlusõigusnormide rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel.

Kaashageja J L esitas 06.08.2007 hagi kostja vastu 343 500 krooni saamiseks ning sellelt nõude esitamisel oli ta vabastatud riigilõivu tasumisest suuruses 17 500 krooni (1118,45 eurot). J L suri kohtumenetluse ajal ning menetlusõigusjärglasena astus J L asemele menetlusse M M, st talle läks üle ka teise kaashageja nõue, mille osas oli riigilõiv maksmata. Seega on määruskaebuse esitaja seisukoht ekslik, et temalt ei saa topelt riigilõivu nõuda. Tegemist on tasumata riigilõivuga, mis kuulub väljamõistmisele riigituludesse. Maakohus on asus seisukohale, et kuivõrd menetluskulud jäid kostja kanda, siis TsMS § 190 lg 3 alusel tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse hagi esitamisel tasumata jäänud riigilõivu ulatuses. Seejuures ei ole maakohus võtnud arvesse, et hagi rahuldati osaliselt summas 446 135,37 krooni. Kuivõrd M M ja J L olid rahalised nõuded kostja vastu võrdsetes summades ning M M omandas J L nõude, siis kohtuotsusega rahuldatud nõudest oli J L osa 223 067,68 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse järgi tuli sellelt tsiviilasja hinnalt maksta riigilõivu 11 750 krooni, s.o 750,96 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3.04.2013 otsuse nr 3-2-1-19-13 punkti 15 kohaselt, kui hageja oli riigilõivu maksmisest vabastatud, saab TsMS § 190 lg 3 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kostjalt välja mõista riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega kostjalt tuleb riigilõiv välja mõista riigituludesse 750,96 eurot ning eelnimetatud menetluskulu osas kuulub maakohtu määrus osalisele tühistamisele..

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.