Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hageja raamatupidamise dokument „kassa väljaminekuorder nr 1“ tekitab kahtlusi, kuna dokument on dateeritud üks päev hiljem, kui on koostatud „tõend 05.01.2012“, millest tulenevalt oli võimatu raha 05.01.2012 üle anda. Kohtutäitur Kaire Põlts on oma otsuses märkinud, et „kassa väljaminekuorder nr 1“ alusel on hageja maksnud nõutava summa mitte kostjale, vaid kolmandale isikule X Xale. Ebamäärane on orderil sisalduv viide raha väljamaksmise alusele, millena on märgitud „tõend 05.01.2012“, lisamata osundatud tõendi sisu täpsustavaid selgitusi. Hageja poolt esitatud dokumenti „tõend 05.01.2012“ on peale kostja poolt allkirjastamist muudetud ja sinna on hiljem lisatud kaks viimast rida. Lisaks juhtis kohtutäitur hageja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole Maksuametile esitanud maksudeklaratsiooni kostjale 05.01.2012 tehtud väljamakse kohta, mis on kaudne asjaolu võlakohustuse täitmise kontekstis. 06.06.2012 seisuga võlgneb hageja kostjale 5509, 24 eurot. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus luges tuvastatuks, et sundtäitmine täiteasjas nr 025/2012/766 on lubatav. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - 16.11.2011 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 7069, 24 eurot (saamata jäänud töötasu 6515, 36 eurot ja puhkusehüvitis 553, 88 eurot). Otsus jõustus 09.02.2012; - Täitmisteate kohaselt oli hageja kohustatud tasuma võlgnevuse ja täitekulude katteks kokku 7894, 90 eurot, sh täitekulud 825, 66 eurot (täitemenetluse alustamise tasu 19, 16 eurot, kohtutäituri põhitasu 805, 90 eurot ja täitekulu 60 senti); - 26.03.2012 kohtutäituri otsusega luges kohtutäitur kostja täitmisele esitatud võlasumma suuruseks 5509, 24 eurot ja muutis kohtutäituri tasu otsust väljamõistetud põhitasu osas ning luges kohtutäituri põhitasuks koos käibemaksuga 723, 60 eurot; - 05.01.2012 allkirjastas kostja tõendi, mille kohaselt on ta saanud töövaidluskomisjoni otsuse põhjal saamata jäänud töötasu ja puhkuse kompensatsiooni kokku summas 7069, 24 eurot; - 13.09.2012 lõpetas kohtutäitur Kaire Põlts täiteasjas nr 025/2012/766 täitemenetluse, kuna nõue rahuldati täielikult kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas 05.01.2012 andis hageja kostjale sularahas üle Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 16.11.2011 otsusega välja mõistetud summa 7069, 24 eurot või 1560 eurot. Hageja leiab, et tuvastushagi läbivaatamine tagab õigusselguse osas, kas kostjal oli õiguslik alus täitemenetluse korras hagejalt Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 16.11.2011 otsusega väljamõistetud summasid sisse nõuda või mitte ning kas hagejal on võimalik kostjalt alusetult saadu tagasi nõuda. Sarnase hagi esitamise võimalusele on Riigikohus viidanud 28.04.2010 lahendi nr 3-2-1-31-10 p-s 18. Hageja väitel tõendab 05.01.2012 tõend kostjale 7069, 24 euro üleandmist. Kostja andis 17.10.2012 kohtuistungil 05.01.2012 tõendi allkirjastamise ja raha saamise kohta vande all seletusi, mille kohaselt sai kostja 05.01.2012 hageja seaduslikult esindajalt X Xalt Järve Selveri parklas 1560 eurot. Järve Selverisse sõitis kostja koos sõbra X Xiga kella 20-21 ajal õhtul. Peale raha andmist võttis X X oma kaustast välja eestikeelse dokumendi ning ütles, et kostja kinnitaks raha kättesaamist oma allkirjaga. Prille kostjal kaasas ei olnud ja kuna oli pime, siis on allkiri ja kuupäev kirjutatud suurelt. X X tõlkis dokumendi sisuks, et kostja sai 1560 eurot ja ei oma pretensioone. Kostja ei näinud, mis dokumendile ta alla kirjutas ja lootis X Xa aususele. X X näitas, kuhu tuleb kirjutada ning lubas, et ülejäänud summa saab kostja järgmisel või ülejärgmisel päeval. Täitemenetluse alguses nõudis kostja 7069, 24 eurot, kuna märkis avaldusele summa, mis oli märgitud töövaidluskomisjoni otsusesse. Hiljem kohtutäitur selgitas, et sellest summast tuleb

maha arvestada juba saadud 1560 eurot. Tunnistaja X X ei saanud anda ütlusi hageja seadusliku esindaja poolt kostjale raha üleandmise kohta, kuna ei näinud pealt, kui palju kostjale raha üle anti. Kostja vande all antud seletusega on tõendatud, et hageja seaduslik esindaja ei tasunud 05.01.2012 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 16.11.2011 otsusega kostjale väljamõistetud 7069, 24 eurot. Tõendatuks tuleb lugeda asjaolu, et 05.01.2012 tasus hageja kostjale 1560 eurot. Kohustuse täitmise tõendamiseks esitas hageja kassa väljamineku orderi, hageja ja hageja seadusliku esindaja arvelduskontode väljavõtted ja 02.12.2012 müügilepingu. Kassa väljaminekuorderi nr 1 alusel on hageja maksnud 06.01.2012 juhatuse liikmele X Xale 7069, 24 eurot. Raha väljamaksmise aluseks on märgitud - tõend 05.01.2012. Nimetatud tõend ei tõenda kostjale 05.01.2012 sularahas 7069, 24 euro üleandmist, vaid võib tõendada, et X Xale on 06.01.2012 hageja poolt välja antud 7069, 24 eurot. Konto väljavõtetest nähtub, et 05.01.2012 ei ole hageja ja hageja seadusliku esindaja kontolt välja võetud sularaha 1560 eurot. Nimetatud arvetelt ei nähtu ka 7069, 24 euro väljavõtmine või sellises summas raha olemasolu. Seega ei ole nimetatud tõendid asjakohased. 02.12.2011 müügilepingust nähtub, et X X on müünud detsembris 2011 X Xle lumesaha 9700 euro eest. See ei tõenda, et jaanuari alguses 2012 oli hageja seaduslikul esindajal olemas müügilepingu alusel saadud sularaha. Seega hageja ei ole tõendanud, et tal oli 05.01.2012 piisavaid rahalisi vahendeid, et tasuda kostjale sularahas 7069, 24 eurot. Hageja poolt esitatud maksudeklaratsiooniga jaanuari 2012 kohta ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et kostja eest tasuti maksud 2012. a veebruaris. Küll tõendavad nimetatud tõendid, et kostja eest on tasutud 2012. a jaanuaris tehtud väljamaksetelt töötuskindlustus- ja tulumaks. Millal seda tehti, nimetatud tõenditest ei nähtu. TsMS § 136 lg 4 järgi võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Antud juhul tuleb muuta hagi menetlusse võtmisel 16.05.2012 määratud hagihinda. Hageja tasus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavalduselt riigilõivu 319, 55 eurot (TsMS § 132 lg-d 1 ja 5). 13.09.2012 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse, kuna nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud. 30.10.2012 esitas hageja taotluse, kus palus tulenevalt täitemenetluse lõpetamisest tuvastada sundtäitmise lubamatus. Tuvastusnõudelt tuleb tasuda riigilõivu hüve väärtuselt, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral (TsMS § 125). Hageja soovib tuvastada, et tal puudub 6252, 60 euro tasumise kohustus, kuna ta täitis oma kohustuse enne täitemenetluse alustamist. Seega tuleb tasuda riigilõivu 450 eurot. Hagejalt tuleb täiendavalt välja mõista riigilõivu 130, 45 eurot. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja otsuse tühistada ja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuses tuleb märkida tsiviilasja number (TsMS § 442 lg 2 p 4) ning edasikaebamise kord ja tähtaeg (TsMS § 442 lg 6). Otsuses on märgitud vale tsiviilasja number (2-11-17966), mistõttu ei saa otsust pidada tehtuks tsiviilasjas nr 2-12-17966. Lisaks pole otsuse resolutsioonis (ega ka kuskil mujal) märgitud kohtuotsuse edasikaebamise korda ja tähtaega. Otsuses on muudetud 16.05.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-17966 määratud tsiviilasja hinda. Uueks tsiviilasja hinnaks on 6252, 60 eurot, kohustades hagejat tasuma täiendavat riigilõivu summas 130, 45 eurot.

Arusaamatuks jääb, millist kohtumäärust on silmas peetud. 16.05.2012 kohtumäärus on jõustunud ning mingit uut määrust tsiviilasja hinna muutumise või täiendava riigilõivu tasumise kohta hagejani jõudnud ei ole. Teisalt viidatakse, et täiendava riigilõivu tasumise kohustus on määratud kaevatava kohtuotsusega ja kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates. Arusaamatu on, millist lahendit silmas peetakse. Kaevatav kohtuotsus ei sisalda informatsiooni edasikaebamise korra ja tähtaegade kohta, millest tulenevalt pole võimalik järeldada, millal asjaomane otsus jõustub. Ainuüksi eelpool loetletud menetlusnormide rikkumised peaksid olema piisavaks aluseks maakohtu otsuse tühistamisel. Kohus leidis, et kostja vande all antud seletustega on tõendatud, et hageja seaduslik esindaja ei tasunud 05.01.2012 kostjale 7069, 24 eurot. See tõend on ainus, mis väidab vastupidist sellele, mida hageja on tõendanud. Põhjendada tulnuks, miks kostja ütlused on sedavõrd kaalukad ja usaldusväärsed, et lükkavad ümber kõik hageja poolt esitatud väited ja tõendid. Kostja vande all antud seletuste usaldusvääruse kontrollimiseks hindab kohus hageja poolt esitatud tõendeid selle kohta, et ta täitis kohustuse enne täiteasjas nr 025/2012/766 täitemenetluse alustamist. Arusaamatu on, kuidas saavad hageja poolt esitatud tõendid tõendada kostja seletuse usaldusväärsust, kui hageja on kogu aeg väitnud ning tõendanud vastupidist. Kostja seletuse usaldusväärsust saaksid kinnitada kostja esitatud tõendid. Kohus on jätnud hindamata hageja poolt esitatud 05.01.2012 tõendi, mille kostja on allkirjastanud. Tõendi kohaselt on kostja saanud hagejalt töövaidluskomisjoni otsuse alusel 7069, 24 eurot. Antud juhul lasub kostjal tavapärasest suurem koormus tõendada, et kohustuse täitmist ei ole toimunud. Piisavaks ei saa lugeda kostja suulisi selgitusi, olgugi, et need on antud kohtus vande all. Kostja ei ole erapooletu isik ning on huvitatud hagejale võimalikult kahjulikust tulemusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-10 rõhutanud, et tõendite hindamine on TsMS § 232 lg 1 järgi kohtu ülesanne ning poolte seisukohtade ja tõendite loetlemine kohtulahendi põhjendavas osas ei tähenda, et kohus on need asjaolud tuvastanud. Kohtu tuvastatud asjaolud peavad nähtuma kohtuotsusest selgelt, vastasel korral on kohtuotsus TsMS § 669 lg 1 p 5 mõttes olulises ulatuses põhjendamata. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha uue otsuse ning hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldada. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Ka praeguse hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Kuna võlgnik oli täitemenetluses seisukohal, et ta on täitedokumendi täitnud, võis ta esitada TMS § 221 lg 1 järgi hagi sissenõudja vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks. Asjaolu, et täitemenetlus viidi käesoleval juhul lõpuni enne tsiviilasjas lahendi tegemist, ei võta hagejalt õigust taotleda sama hagi jätkuvat läbivaatamist ja lahendamist. Täitemenetluses tehtud hilisematest toimingutest ei tulene hageja kohustust muuta oma nõue tuvastusnõudeks (TsMS § 368 lg 1 järgi).

Hageja taotles kohtule esitatud hagis täitemenetluse lubamatuks tunnistamist põhjusel, et on täitedokumendiks oleva töövaidluskomisjoni otsuse täitnud. Oma väite tõendamiseks lisas hageja hagiavaldusele 05.01.2012 kuupäeva kandva tõendi võlgnevuse tasumise kohta. Selles tõendis X X kinnitas, et OÜ Green Tending 4U on tasunud talle töövaidluskomisjoni otsuse järgi 7069, 24 eurot (tl 15). Ühtlasi esitas hageja kassa väljamineku orderi, mille kohaselt maksti sama summa hageja poolt järgmisel päeval, s.o 06.01.2012 välja hageja esindajale. Kostja põhiliseks vastuväiteks hagile oli see, et 05.01.2012 ei antud talle üle tõendis nimetatud summat, vaid 1560 eurot. Kostja väitel andis ta viidatud dokumendile allkirja 1560 euro saamise kohta, tõendi teksti kostja ise ei lugenud, selle luges ette/tõlkis talle hageja esindaja. Vaatamata väitele summa osalise kättesaamise kohta esitas kostja täiteavalduse kogu töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa täitmiseks. Ka muus osas on kostja andnud vastuolulisi selgitusi. 11.06.2012 esitatud vastuses hagile (tl 45-46) väitis kostja muuhulgas ka seda, et 05.01.2012 tõendit on hiljem muudetud. 10.10.2012 esitas hageja oma seisukoha kostja menetlusdokumentide suhtes (tl 60-62), leides, et kuigi täitemenetlus on lõppenud, on hagejal jätkuvalt vähemalt tuvastuslik huvi täitemenetluse lubatavuse suhtes. Kuna kostja väitel võidi 05.01.2012 tõendile lisada summat sisaldav juurdekirjutis, s.o kaks viimast rida, esitas hageja 17.10.2012 istungil kohtule tutvumiseks dokumendi originaali. Kostja kinnitas, et allkiri 05.01.2012 tõendil on tema kirjutatud. Ühtlasi esitas hageja kohtule taotluse kostja vande all ülekuulamiseks, mille kohus ka rahuldas. Kostja seletuse kohaselt kirjutas ta raha saamise kohta dokumendile alla, kuna uskus hageja esindaja aususesse. Kostja ei suutnud vastata eluliselt usutavalt kohtu küsimusele, kuidas oli võimalik usaldada tööandjat, kes ei maksa palka ja kelle vastu esitas ta avalduse töövaidluskomisjonile, ning allkirjastada dokumenti, mida ta eelnevalt läbi ei lugenud. Samal istungil kohustas kohus hagejat esitama täiendavaid tõendeid kostja töötasult maksude maksmise kohta ning selle kohta, et hagejal oli 05.01.2012 rahalisi vahendeid kostjale väidetava summa maksmiseks. Kohus rahuldas kostja taotluse X Xi tunnistajana ülekuulamiseks. 30.10.2012 esitas hageja enda ja seadusliku esindaja X Xa pangakonto (Nordea pangas) väljavõtte, mille kohaselt ei ole kummaltki kontolt 05.01.2012 raha välja võetud (kummutamaks kostja väidet raha pangaautomaadist väljavõtmise kohta), ühtlasi kinnitades, et teistes pankades kumbki isik kontosid ei oma. Samuti esitas hageja 02.12.2011 müügilepingu, mille kohaselt X X müüs talle kuulunud lumesaha 9700 euro eest X Xle, ning maksudeklaratsiooni (vorm TSD, jaanuar 2012). 12.11.2012 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja X X (tl 96). Tema ütluste kohaselt sõitis ta kostjaga 05.01.2012 kohtumisele kaasa, autosse tagasi tulles ütles kostja, et sai raha, kuid mitte kõike, kui palju raha kostjale üle anti, seda tunnistaja ei näinud. Eelnimetatud tõendite põhjal jõudis maakohus järeldusele, et hageja esindaja ei tasunud 05.01.2012 kostjale töövaidluskomisjoni 16.11.2011 otsusega väljamõistetud summat, vaid 1560 eurot. Kohus märkis, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli 05.01.2012 piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda tema poolt väidetud summat. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Kohtule esitatud tõendid sellist järeldust teha ei võimalda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa tasumise kohta lisas hageja hagiavaldusele kirjaliku tõendi, mille kohaselt on kostja 05.01.2012 võtnud hagejalt vastu 7069, 24 eurot. Kostja esitas kohtule küll mitmeid väiteid selle tõendi ebausutavuse kohta, kuid hageja tõendit ümberlükkavaid tõendeid oma väidete

tõendamiseks ta ei esitanud. Kuigi hageja taotlusel kuulati kostja kohtus üle vande all, ei saa üksnes selle põhjal järeldada, et kostja ei ole 05.01.2012 tõendil märgitud summat hageja esindajalt vastu võtnud. Kuna maakohus rajas oma otsuse eelkõige kostja vande all antud seletusele, mis hageja väitel on ebausutav, kuulas ringkonnakohus vande alla üle ka hageja seadusliku esindaja. Nimetatud isik kinnitas tõendis märgitud summa tasumist kostjale. Kuna mõlemad isikud on kohtulahendi tulemusest vahetult huvitatud ning nende seletused omavahel vastukäivad, ei pea ringkonnakohus võimalikuks teha neist tõenditest otsustavaid järeldusi. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtul ei olnud alust hinnata kostja ütlusi niivõrd kaalukaiks, et nendega kummutada kostja kirjalikku kinnitust 7069, 24 euro kättesaamise kohta ning lugeda tõendatuks, et hageja andis kostjale üle 1560 eurot. Kõik muud kohtule esitatud tõendid on vaidlusaluse asjaolu tõendamise seisukohalt kaudsed, mistõttu ei ole nende põhjal võimalik 05.01.2012 tõendis märgitut kummutada. VÕS § 91 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täita sularahas. VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohutuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Selliseid tõendeid, millest võiks järeldada vaidlusaluse summa puudumist hagejal, ei ole kohtule esitatud. Hageja seevastu on esitanud tõendi (müügilepingu), mille kohaselt võis tema seaduslikul esindajal nimetatud summas sularaha 05.01.2012 alles olla. Maksude deklareerimine ei oma iseenesest sellist kaalu, mis pooltevahelises tsiviilvaidluses otsese tõendi ümber lükkaks. Seetõttu ei tundu eluliselt usutavana ka kostja väide, et ta läks raha saamise eesmärgil kohtuma hageja esindajaga, võtmata kaasa prille, kuid sellest hoolimata nõustus vastu võtma raha ja andma selle kohta kirjaliku tõendi. Kohtule esitatud tõendite põhjal on kolleegium seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kuna hageja kui võlgnik soovis saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, oli selleks kohane õiguskaitsevahend TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi esitamine, mitte aga TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamine. Antud juhul ei ole hageja oma nõuet muutnud, nagu märgib kohus, vaid selgitanud vastuseks kostjale ja kohtule (täitemenetluse lõppemise suhtes), et soovib menetluse jätkumist. Lisaks 10.10.2012 menetlusdokumendis märgitule on hageja 17.10.2012 kohtuistungil selgitanud, miks tal on jätkuvalt huvi hagi rahuldamise vastu. Kohus on istungil hagejat küsitlenud ja viidanud TMS § 221 lg 1 alusel hagi esitamise eesmärgi puudumisele („mis on hageja õiguslik huvi?“). Et hageja kasutas pärast täitemenetluse lõpetamist väljendit „tuvastamine“ „tunnistamise“ asemel, ei muuda hagi sisu. Hagi esitamise ajal oli hageja õigus kasutada TMS § 221 lg-s 1 ettenähtud õiguskaitsevahendit. Sel põhjusel puudus maakohtul alus hagi hinda muuta ning nõuda hagejalt täiendavalt (arvestatuna tuvastusnõudelt) riigilõivu.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ning tühistab esimese astme kohtu otsuse ja rahuldab hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.