Mõista kostjalt OÜ B hageja Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja kahjuhüvitis summas 1043,89 eurot (üks tuhat nelikümmend kolm eurot ja 89 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ B kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 23. aprillil 2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).
Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.
HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank P&C Insurance AS (edaspidi hageja) esitas 22. detsembril 2011 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ B (edaspidi kostja) vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 1043,89 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt kukkus 26. märtsil 2010 Tallinnas aadressil XXX asuva hoone katuselt jää Swedbank Liising AS-ile kuuluvale ja MT kasutuses olevale sõiduautole Mazda 6 (registreerimismärgiga XXX; edaspidi ka sõiduk). Sõiduk oli kahju tekkimise ajal pargitud nimetatud hoone kõrvale korteri nr 4 parkimiskohale. Hoone katuselt kukkunud jää kahjustas sõiduki kapotti. Sõiduk oli kindlustatud vabatahtliku varakindlustuse (kaskokindlustuse) lepingu alusel hageja poolt (selle kinnituseks on väljastatud kindlustuspoliis nr XXX). Hageja on hüvitanud kannatanule (st sõiduki omanikule) sõlmitud kindlustuslepingu alusel tekkinud kahju kokku 1043,89 euro ulatuses. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 429 lg-le 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul on tõendamata hageja väide, et kahju tekis Tallinnas aadressil XXXasuva hoone katuselt sõidukile kukkunud jää tõttu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2-11-63203
5.Hageja nõue kostja vastu on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1059 alusel koostoimes VÕS § 429 lg-ga 1. VÕS § 1059 normi kohaselt vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Osundatud normist tulenev ehitise omaniku vastutus on VÕS 53. peatüki teises jaos (VÕS §-d 1056 jj) reguleeritud riskivastutuse erikoosseis. Ehitise mõiste sisustamisel tuleb lähtuda ehitusseaduse § 2 lg-st 1, mille kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi (ehitised sama lõike kohaselt jagunevad hooneteks ja rajatisteks). VÕS § 1059 kohase nõude rahuldamise eelduseks on seega kaitstud õigushüve (e hageja omand asjale) kahjustamine suurema ohu allikale (praegusel juhul ehitisele) iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Vastutusest vabanemiseks peaks ehitisealuse maa omanik või VÕS § 1059 normi dispositsioonis nimetatud muu isik tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Ehitise omaniku süü ega kahju tekitamise õigusvastasus nõude rahuldamise seisukohast seevastu tähtsust ei oma.
6.Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - kostja oli kahju tekkimise ajal Tallinnas aadressil XXX asuva kinnisasja omanik (ja on ka käesoleval hetkel); - hagis märgitud sõiduauto Mazda 6 kapott on saanud kahjustada ning tekkinud kahju suuruseks sõiduki parandamise kulude näol on 1444,40 eurot; - hageja on hagis märgitud sõiduki suhtes sõlmitud varakindlustuse lepingus kindlustusandja ning on hüvitanud sõiduki omanikule (Swedbank Liising AS-ile) tekkinud kahju 1043,89 euro ulatuses (s.o 1444,40 eurot, millest on maha arvestatud sõiduki vastutava kasutaja omavastutuse määr 191,73 eurot).
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki kahjustused on tekkinud sulanud jää eraldumise ja allalangemise tõttu Tallinnas XXX asuva hoone katuselt.
8.Kohtu hinnangul võimaldavad esitatud ja kogutud tõendid järeldada, et kahjustused on tekkinud Tallinnas XXX asuvale hoonele (st ehitisele) kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Hageja väited jää kukkumise kohta sõidukile aadressil XXX asuva hoone katuselt on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Taolise järelduse saab teha eeskätt tunnistaja MT poolt vaidlusaluse sündmuse kohta antud ütlustest (t lk 109-111) ning toimikus olevast sõiduki kahjuteatest (t lk 4). Kaudselt tõendavad kahju tekkimist hageja poolt väidetud asjaoludel ka fotod kahjustatud sõidukist (t lk 21) ning MT poolt 31. märtsil 2010 XXX asuva hoone haldamisega tegelevale äriühingule saadetud e-kiri (t lk 22). Mainitud fotodelt nähtuvate vigastuste iseloom ja paiknemine viitab millegi massiivse kukkumisele sõiduki kapotile. On äärmiselt ebatõenäoline taoliste vigastuste tekkimine nt kokkupõrke tagajärjel teise sõiduki, jalakäija või loomaga. Ka vandalismi puhul ei ole tõenäoline sellise jõu rakendamine, et lisaks kapotile saab kahjustada ka selle all paikneva mootori katteplast (praegusel juhul on see fotodelt nähtuvalt purunenud). Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, mis kinnitaksid või toetaksid kostja versiooni, nagu võinuks sõiduk saada hagis kirjeldatud kahjustused ka mujal.
9.MT ütlustest järelduvalt ei avastanud ta sõiduki kahjustusi küll koheselt XXX asuva hoone juures, kuna vahepeal oli sõidukile veel lund peale sadanud ning ta ei puhastanud enne sõidu alustamist kogu sõidukit lumest. Mõlk sõiduki kapotil ilmnes alles pärast seda, kui sõiduki kasutamise järel oli lumi sellelt ära sulanud (t lk 110). See asjaolu iseenesest ei anna kohtu arvates siiski alust kahelda hageja väidetes, et vaidlusalused kahjustused sõidukile tekkisid aadressil XXX asuvast hoonest lähtuvalt. Tunnistaja MT ka täiendavalt selgitas, et enda mäletamist mööda avastas ta mõlgi juba sõites ning sõidukit polnud ta vahepeal parkinud (t
lk 111). Tunnistaja pidas kahjustuste tekkimist mujal kui XXX asuva hoone juures ka vähe tõenäoliseks. Tunnistaja kinnitas samuti, et vähemalt temale teadaolevalt ükski teine isik peale tema kahju tekkimise päeval ega sellele järgnenud päeval sõidukit ei kasutanud (t lk 111).
10.Tunnistaja ütlustes on vasturääkivus dokumentaalsete tõenditega selles osas, et tunnistaja väidete kohaselt tema kindlustusandjale seoses vaidlusaluse juhtumiga kahjuteadet ei esitanud. Samas on hagile lisatud 31. märtsi 2010 kahjuteade allkirjastatud tunnistaja MT poolt (t lk 4). Kohtu hinnangul ei oma kahjuteate esitaja isik siiski asja lahendamise seisukohast määravat tähtsust ning tunnistaja ilmselt ei suutnud juhtumi asjaolusid õigesti meenutada sellest möödunud ajavahemiku tõttu. Ütlusi andis tunnistaja kohtule kolm aastat pärast hagis käsitletava kahju tekkimist. Tunnistaja ütluste ja sõiduki kahjuteate põhjal jääb lisaks ka mõnevõrra ebaselgeks, kas sõiduki parkis enne vaidlusaluse kahju tekkimist XXX hoone juurde MT või MT. Kohtu hinnangul ei ole see aga vaidluse lahendamise seisukohast oluline asjaolu. Sõiduki kahjustuste tekkimise asjaolusid on sõiduki kahjuteates ja tunnistaja ütlustes kirjeldatud sarnaselt.
11.Kostja ei ole väitnud, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus, menetluses pole esitatud ka sellele viitavaid asjaolusid. Seega on kostjal kohtu hinnangul kahju hüvitamise kohustus VÕS § 1059 alusel tekkinud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 esimesest lausest tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on võtnud nõude suuruse määratlemisel aluseks hagiavaldusele lisatud IME OÜ pakkumise (kalkulatsiooni) (t lk 18). Kostja ei ole praegusel juhul väitnud, et pakkumises märgitud sõiduki parandamise kulud oleks ebamõistlikud.
12.Kostja ei ole menetluses taotlenud kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 või VÕS § 140 alusel. Samuti ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis annaks alust kahjuhüvitist osundatud sätete alusel vähendada. Kostja esindaja on 15.10.2012 eelistungil märkinud, et sõiduk oli väidetava kahju tekkimise hetkel pargitud kohta, kuhu XXX hoone ruumide üürnikud ei tohtinud sõidukit parkida (t lk 80). Kohtu hinnangul puudub nimetatud asjaolul vaidluse lahendamise seisukohast tähtsus. Asjaolu võiks omada VÕS § 139 kohaldamise korral tähtsust, kui hoone kõrvale ei tohtinuks üldse (mistahes isik) sõidukeid parkida. Seda ei ole kostja aga menetluses väitnud ning vastava keelu olemasolu ei ole ka menetluses tuvastamist leidnud.
13.Tulenevalt ülaltoodust kuulub hagi kohtu hinnangul rahuldamisele ning hageja poolt sõiduki omanikule hüvitatud taastusremondi kulud summas 1043,89 eurot kostjalt väljamõistmisele.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda.
2-11-63203 Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.