Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

hageja T G oma allkirjaga, millega ta ühtlasi kinnitas, et temale on töölepingu ülesütlemise põhjust piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud (erinevalt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest, hagiavalduses hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kättesaamist ja sellekohase allkirja andmist hagiavalduses ei eita ja võtab seega õigeks, et kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud ülesütlemisavalduse eksemplarile on tutvumise kohta allkirja andnud hageja isiklikult). Hageja T G’u töösuhe kostja OÜ-ga Oviot lõppes 24.05.2010.a. tööandja poolt töölepingu ülesütlemisega. Tulenevalt ITLS §-st 6 lg 2 ja TLS § 105 lg 1 on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Järelikult algas aegumistähtaja kulg 24.05.2010.a. Vältimaks aegumise kohaldamist oleks T G pidanud avalduse esitama töövaidluskomisjonile hiljemalt 25.06.2010. a. Avaldus esitati töövaidluskomisjonile 23.09.2010.a. Märgitust tulenevalt on töölepingu üleütlemise tühiseks tunnistamise ja kolme kuulu palga ulatuses hüvitise nõuded aegunud. Hageja möönab nõuete aegumist, kuid palub ennistada avalduse esitamise tähtaeg põhjusel, et ta on „reaalselt viibinud Eestis 24.05.2010.a. kuni 28.05.2010.a. ja alates 21.08.2010.a. kuni 02.09.2010.a. Tõendi eemaloleku kohta sai esindaja kätte 22.09.2010.a.” Kostja on seisukohal, et tegemist on materiaalõigusliku tähtajaga, milline ennistamisele ei kuulu. Juhul kui asuda seisukohale, et tegemist on menetlusliku tähtjaga, ei kuulu see ennistamisele järgmistel põhjustel: Avalduse töövaidluskomisjonile esitas töötaja 23.09.2010.a. ehk seaduses sätestatud 30 päevase kaebetähtaja asemel 123 päeva pärast väidetavast õiguste rikkumisest teada saamist. ITLS § 6 lg 2; TLS § 105 lg 1 ja TsÜS 10. peatükis sätestatud aegumistähtajad ja aegumise kulgu reguleerivad õigusnormid ei ole tingimuslikud, s.t seadusest ei tulene, et märgitud normid kehtiksid ainult kaebetähtaja jooksul Eestis viibivate isikute suhtes. Hageja T G sai väidetavast õiguste rikkumisest teada 23.05.2010.a. Hageja T G ei ole esile toonud ühtegi takistavat asjaolu või seaduslikku takistust, mis ei oleks võimaldanud tal esitada kaebust töövaidluskomisjoni seaduses sätestatud kaebetähtaja jooksul. Isegi kui eeldada, et hageja T G sai esitada avalduse töövaidluskomisjonile ainult isiklikult ja ainult Eestis viibides, siis oli tal seda võimalik teha perioodil 24.05.2010.a. – 28.05.2010.a. Töövaidluskomisjonile esitatavale avaldusele ei ole kehtestatud erilisi vormi- või sisunõudeid, mida kirjaoskaja inimene ei oleks võimeline ilma spetsialisti abita viie päeva jooksul täitma. Eeldusel, et hageja T G ei jõudnud esitada avaldust töövalduskomisjonile perioodil 24.05.2010.a.–28.05.2010.a., oli tal võimalus valida, kas jätta avaldus esitamata ja siirduda välismaale või siirduda välismaale ja esitada avaldus töövaidluskomisjonile välismaalt posti teel või jääda Eestisse ja esitada avaldus. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et välismaal viibimine oleks toimunud tema tahte vastaselt või temast mittesõltuvatel asjaoludel või et tal välismaal viibides oleks olnud võimatu avaldust töövaidluskomisjonile tähtaegselt posti teel edastada. Isegi kui eeldada, et töötajal oli seaduslik takistus või mõjuv põhjus avaldust mitte esitada mais 2010.a. ja avalduse esitamiseks pidi ta isiklikult Eestis viibima, siis ka sellisel juhul ei ole tähtaja ennistamise avalduses toodud mingitki mõistlikku seletust ja põhjendust, miks avaldus töövaidluskomisjoni esitati 23.09.2010.a. st. 33. päeva peale töötaja augusti kuus Eestisse tulekut. Hageja T G ei ole esitanud või postiga edastanud 25.06.2010.a. kostjale väidetavalt 25.05. 2010.a. koostatud töötajapoolset töölepingu ülesütlemise avaldust. Tulenevalt TsMS § 230 oleks hageja T G pidanud vastavasisulist väidet kohtus ka tõendama, tõendeid hageja esitanud ei ole. Tulenevalt märgitust ei saa hageja T G’u õiguste väidetavat rikkumist seostada

märgitud olematu avaldusega ja lugeda märgitud väidetava avalduse esitamisest kaebetähtaegu. Hagiavalduses esitatud konstruktsioon, mille kohaselt hageja saatis posti teel kostjale 25.06.2010.a. töölepingu üleütlemisavalduse TLS § 91 lg 2 p 1 alusel ja kostja teatas, et on lõpetanud töölepingu alates 23.05.2010.a. TLS § 88 p 7 alusel, on tõendamata. Ülalmärgitust tulenevalt on hageja hagiavaldus p 1 märgitud nõue aegunud ning nõude aegumistähtaja ennistamiseks puudub alus. Kostja palub jätta nõue nr. 1 rahuldamata. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise nõue ei saa kuuluda rahuldamisele, puudub alus hüvitise väljamõistmiseks. Hageja teine nõue ei ole aegunud. Samas teine ehk palganõue ei saa kuuluda rahuldamisele järgmistel põhjustel: Hageja põhjendab oma palganõuet sellega, et tema kuupalk oli 15 000.- krooni, kuid palka on temale makstud vähem. Hageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Poolte vahel 29.04.2010. a. sõlmitud töölepingu p 3.1. kohaselt oli töötaja töötasuks 5 000.krooni kuus. Lähtudes märgitud palgast on töötajale palk välja makstud. Hageja T G ei ole esitanud tõendeid väidetava muu töötasu suuruse kokkuleppe kohta ja hageja väited on paljasõnalised. Hageja T G’u taotlusel üle kuulatud kostja seaduslik esindaja T N kinnitas 19.04.2012.a. kohtuistungil palgakokkulepet suuruses 5 000.- krooni kuus ning asjaolu, et teistsuguseid lepinguid pole mitte kunagi sõlmitud. Kohus andis hagejale 19.04.2012.a. kohtuistungil tähtaja oma nõude tõendamiseks, kuid hageja seda ei teinud. Hageja nõue töötasu osas on tõendamata ja ei saa kuuluda rahuldamisele. Seega palubki kostja esindaja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulude kandjaks määrata hageja. Maakohtu otsuse põhjendused Hageja T G on esitanud 23.09.2010.a. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Oviot vastu, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja saamata jäänud töötasu nõudes. Avalduses esitas T G ka taotluse avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.11.2010.a. otsusega töövaidlusasjas nr. 9.1-2/2893-2010 rahuldati T G’u avaldus osaliselt. Mõisteti välja OÜ-lt Oviot T G’u kasuks saamata jäänud töötasu summas 3 074,66 krooni. T G ́u nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes jäeti rahuldamata aegumise tõttu. Töövaidluskomisjoni otsuse on vaidlustanud hageja ja pöördunud hagiga kohtusse. Kostja töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud ei ole. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg. 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Lg. 2 sätestab, et kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Lg. 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TLS § 88 p. 7 sätete kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu.

TLS § 95 lg. 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg. 2 kohaselt peab tööandja põhjendama ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg. 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellega tekitatud kahju. ITLS § 6 lg-s 2 sätestatud töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. ITLS § 6 lg-s 3 sätestatud töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. TLS § 105 lg. 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Lg. 2 sätestab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõpetatud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Sätestatud tähtaeg kohtusse või töövaidluskomisjoni pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Maakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas puudub alus avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks (TLS § 105 lg. 2). TsÜS § 143 kohaselt võib kohus või muu vaidlust lahendav organ võtta nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks hageja esimese nõude osas, et tunnistada tühiseks kostja OÜ Oviot poolt töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg. 7 alusel, lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 91 lg. 2 p.1.2 alusel ja mõista välja hüvitis TLS § 100 lg. 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tuvastamist on leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Vastavalt 29.04.2010.a. sõlmitud töölepingule nr. 2904 asus hageja T G autojuhina OÜ-s Oviot tööle 30.04.2010.a. 23.05.2010.a. hagejale edastatud ja hageja poolt allkirjastatud ülesütlemisavaldusega ütles tööandja töölepingu hagejaga 24.05.2010.a. üles. Ülesütlemisavalduse kättesaamist kinnitas hageja T G oma allkirjaga. Hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kättesaamist ja allkirja andmist ei eita. Aegumistähtaja alguseks on 24.05.2010.a. Hageja oleks pidanud avalduse töövaidluskomisjonile esitama hiljemalt 25.06.2010.a. Avaldus esitati tegelikult 23.08.2010.a. (kolm kuud peale avalduse esitamise tähtaega. 24.05.-28.05.2010.a. oli hageja Eestis ja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemise avaldust. Viibides väljaspool Eestit ei ole ta avaldust esitanud posti või muude sidevahendite kaudu. Samuti olles Eestis 21.08.-03.09.2010.a. hageja seda ei teinud. Hageja on esitanud avalduse töövaidluskomisjonile alles 23.09.2010.a. Maakohus leiab, et puudub mõjuv põhjus avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seega on hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ja hüvitise nõudes aegunud. TsMS § 230 lg. 1 sätete kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Lg. 2 sätete kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Maakohus tegi kohtuistungil 19.04.2012.a. hagejale ettepaneku tõendite esitamiseks oma nõuete osas ja määras tõendite esitamise lõpptähtajaks hagejale 13.08.2012.a. Hageja ühtegi tõendit maakohtule ei esitanud. Seega ei ole hageja oma teise nõude osas, milleks on saamata jäänud töötasu nõue summas 767,14 eurot tõendeid esitanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema töötasu kokkulepe oleks 15 000.- krooni. Poolte vahel 29.04.2010. a. sõlmitud töölepingu p 3.1. kohaselt oli hageja

töötasuks 5 000.- krooni kuus. Hageja T G’u taotlusel kuulati kohtuistungil 19.04.2012.a. vande all üle kostja seaduslik esindaja T N. T N kinnitas vande all palgakokkulepet suuruses 5 000.- krooni kuus ning asjaolu, et teistsuguseid lepinguid pole mitte kunagi poolte vahel sõlmitud. Hageja väited on osutunud paljasõnalisteks ning jäänud menetluses tõendamata. Töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud saamata jäänud töötasu summas 3074,66 krooni kostja ei vaidlustanud. Kostja hoiustas selle summa 20.12.2010.a. Rakvere notar Irma Rahnu kontole. Märgitud summa on notari kontolt hageja T G’u poolt märgitud isikule 15.02.2011.a. üle kantud. Maakohus leiab, et hageja nõue saamata jäänud töötasu 12 003,21 krooni (767,14 euro) osas tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus TsMS § 162; 442; 630 nõudeist. Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Maido Roots

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 30. mail 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.