Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-48794

Tsiviilasi

A K hagi V S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

30 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A K (sünd xxx, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo (MAQS Law Firm Advokaadibüroo; e-post [email protected]) Kostja V S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus; e-post [email protected]) Kohtuistungil 25.03.2013

Menetlustoimingu tegemise viis

RESOLUTSIOON

Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud A K kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled märtsis 2010 suulise tähtajatu laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 30 000 eurot sularahas. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu osamaksetena, vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kostja soetas laenu eest 31.03.2010 sõiduauto Toyota Landcruiser registreerimismärgiga nr XXX (VIN-kood XXX). Kostja ei ole hagejale teinud ühtegi laenu tagastamise osamakset. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, hageja ütles laenulepingu üles ning nõudis kostjalt laenusumma tagastamist. Kostja hagejale laenu tagastanud ei ole. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista tagastamata laen 30 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejalt laenanud 30 000 eurot ning tulenevalt sellest ei ole saanud mingeid nõudeid ega ka lepingu ülesütlemise avaldust. Hageja on kostja onutütar ja pooled leppisid 2008. aastal kokku, et ostavad ühiselt mõne maja XXX lähistel. Kostjal oli vabu rahalisi vahendeid, kuna nad müüsid abikaasaga oma korterid XXX tänaval ja XXX. Aastate jooksul oli kogunenud ka säästusid. Hageja helistas kostjale 23.02.2009 ning teatas, et maja on leitud ja kostja abikaasa sõitis juba samal päeval seda vaatama. Maja asus XXX. Tehing vormistati Suzdalis notari juures hageja nimele. Kokku andis kostja hagejale osade kaupa üle 19 000,00 eurot, mida kasutati nii maja kui ka sisustuse ostuks ja selle remondiks. Kuna maja kaasomandisse ei vormistatud, plaan selles koos elada enam realiseeruda ei saanud, tagastas hageja kostjale 300 050,50 krooni (19 176,72 eurot) 30.03.2010 ja kostja pani selle oma pangakontole ning samal päeval tasus auto ostu eest. Seega tegemist on mitte kostjale raha laenamisega vaid maja ostuks antud raha tagastamisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud kõiki asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kuulanud kohtuistungil ära kõik menetlusosalised, kostja vande all ja tunnistaja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on võlasuhe. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Laenulepingu sisuks on laenuandja kohustus anda laenusaajale üle laen ja võimaldada laenusaajal laenu objektiks olevat vara kokkulepitud aja jooksul kasutada. Laenulepingu jaoks ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi ette nähtud. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega on võimalik laenulepingut sõlmida ka suuliselt. Käesoleval juhul oleks laenulepingu objektiks sularaha 300 000 eurot samas väärtuses sularaha tagastamise kohustusega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel sõlmitud suulise laenulepingu olemasolu ja kostjale sularaha 30 000 euro üleandmist. Kostja vande all antud seletuse kohaselt ei saanud mitte ühtegi laenu olla, sest ta ei töötanud, ta ei saanud sellist summat laenuks võtta, kuna millest ta oleks seda tagasi maksnud. Auto ostis ta oma raha eest oma nimele. Samuti andis kostja vande all seletusi selle kohta, et kui ei õnnestunud maja ostmine tõi hageja kostjale raha tagasi summas 19 000 eurot. Kohtu arvates on kostja vande all antud seletus veenev, kuna mitte ükski dokumentaalne tõend ei tõenda suulise laenulepingu olemasolu ega raha üleandmist kostjale. Kostja abikaasa V S , kui tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et tema ja ta abikaasa ei saa võtta laenu ja nad pole kunagi võtnud võlgu.