Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista püsimaksega krediitkaardi lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 952,45 eurot, intress 63,31 eurot, seisuga 19.12.2012.a. viivised summas 40,41 eurot ja alates 20.12.2012.a. viivised 20% aastas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja jäi 02.04.2013.a. toimunud kohtuistungil oma nõude juurde (tlk 23-25). Kostja vastuväited Kostja hageja nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. 02.04.2013.a. toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et summad võetaks tema palgast maha, kompromissi sõlmida kostja ei soovinud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja on esitanud kohtule hageja ja kostja vahel 21.09.2007.a. sõlmitud magnet krediitkaardilepingu nr XXX (tlk 27-30), millest nähtuvalt on hageja andnud kostjale krediiti limiidiga 15000 krooni (958,67 eurot) ning kohustuslikuks tagasimaksesummaks on 625 krooni (39,94 eurot). TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nimetatud lepingu punkti 5.9 kohaselt on konto omanik kohustatud tagama, et kontol on maksepäevaks piisavalt raha kohustusliku tagasimakse summa, intresside ja kaardi kasutamisega seotud hinnakirja kohaste teenustasude tasumiseks. Lepingust nähtuvalt on intressimääraks 16% aastas ja intressi maksmise tähtpäev 10. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu hageja blokeeris kostja krediitkaardi. Lepingupunkti 9.2 ja 9.2.1 kohaselt on konto omanikul kohustus krediidisumma tagastada pangaga kokkulepitud perioodi jooksul, kui kõigi kaartide kasutamine on olnud blokeeritud 60 päeva järjest. Lepingupunktidele 9.4 ja 9.4.1 vastavalt punktis 9.2 nimetatud juhul maksab konto omanik pangale krediidisumma iga kalendrikuu maksepäeval kohustusliku tagasimakse summa kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kui lepingus ei ole määratud kohustusliku tagasimakse summat, loevad pank ja konto omanik selleks 1/24 krediidilimiidist või 100 krooni, kui 1/24 krediidisummast on alla 100 krooni. Lepingupunkti 9.4.2 kohaselt võimaluse eest maksta krediidisumma tagasi kokkulepitud perioodi jooksul, kohustub konto omanik tasuma pangale igakuiselt intressi 18 protsenti krediidisumma tagastamata osast vastava kuu maksepäeval. Intressi arvestamisel lähtub pank krediidisumma tagastamata osast, 360 päevast aastast, tegelikust päevade arvust ja intressimäärast. Seoses panga hinnakirja muutumisega on hageja arvestanud intressimääraks 20%. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lepingust tulenevaid

kohustusi täitnud ja võlgneb hagejale seisuga 20.12.2012.a. põhivõlgnevuse 952,45 eurot ja intressid 63,31 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis seisuga 19.12.2012.a. summas 40,41 eurot ja alates 20.12.2012.a. viivised 20% aastas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja hageja nõudele sisulisi vastuväited ei ole esitanud. Asja sisulise arutamise käigus 02.04.2013 toimunud kohtuistungil oma seisukohti täiendavalt ei põhjendanud. Kohtu hinnangul on hagiavaldus põhjendatud ja nõuded hageja poolt tõendatud, lepingu sõlmimise asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Lähtuvalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 952,45 eurot, intress 63,31 eurot, seisuga 19.12.2012.a. viivised summas 40,41 eurot ja alates 20.12.2012.a. viivised 20% aastas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulu täies ulatuses jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.