Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2013, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-51246
Tsiviilasi
AS ISS Eesti hagi A A vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ISS Eesti (registrikood 10031220), asukoht Vilde tee 129, 12613, Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko, e-post: XXX Kostja: A A (isikukood XXX) elukoht XXX, lepinguline esindaja Anne Oberg 337,50 eurot
Hagihind Kohtuistung
27.03.2013
(kolmsada kolmkümmend seitse eurot, 35 senti). Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Asjaolud ja hageja nõue Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 07.11.2012 töövaidlusasjas 4.1-2/2389 rahuldati AS ISS Eesti avaldus. A A mõisteti AS ISS Eesti kasuks välja TLS § 74 lg 3 alusel hüvitis summas 337,35 eurot. 05.12.2012 esitas A A avalduse asja läbivaatamiseks hagimenetluses. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduses toetas hageja töövaidluskomisjoni otsust ja jäi oma nõude juurde. 28.10.2011 sõlmiti AS ISS Eesti ja A A vahel tööleping nr 1166/11. Kostja asus alates 24.10.2011 määratud tähtajaga tööle kuni halduslepingu lõppemiseni. Töötaja asus tööle osalise tööajaga põhipalgaga 1,73 eurot ja lisatasuga kuni 1,15 eurot tunnis. 20.09.2012 esitas kostja töölepingu ülesütlemiseavalduse, märkides selles viimaseks tööpäevaks 20.10.2012. Alates 21.09.2012 töötaja enam tööle ei tulnud. Töödejuhataja püüdis telefoni teel välja selgitada puudumise põhjused ning kostja teatas, et ta lahkub välismaale tööle. 01.10.2012 saatis hageja töötaja elukoha aadressile kirja nõudega teatada töölt puudumise põhjus. Vastust ei saabunud. Hageja saatis 12.10.2012 töölepingu ülesütlemiseavalduse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 15.10. 2012. Kuna kostja lahkus töökohast tööandjat teavitamata on hagejal õigus nõuda kahju hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja ühe kuu keskmine töötasu on 377,35 eurot. Hageja palub välja nõuda hüvitis summas 377,35 eurot. Hagi õiguslikul põhistamisel tugines hageja TLS § 74 lg 3, 88 lg 1 p 3. Hageja esitas tõenditena septembrikuu tööajanormid (tl 49) ja väljavõtte telefonikõnedest ( tl 50). Kostja vastuväited Vastuse kohaselt palub kostja tühistada töövaidluskomisjoni otsus, kuna töötaja ei ole tööandjale kahju põhjustanud.
Kostja ei vaidle, et ta lahkus septembri lõpus kaheks kuuks välismaale tööle. Ta eeldas, et kui ta määrab endale asendaja, siis ei pea ta isiklikult tööl viibima. Ta sai selleks vastava nõusoleku enda ülemuselt. Järgmisel päeval teatati, et regiooni juht ei nõustu kostja eemalviibimisega. Kostja vormistas ülesütlemisavalduse. Tema asendajat tööle ei lubatud. Tema töölepingu ülesütlemisavaldust ei aktsepteeritud. Kostja esitas oma vastusele tõenditena töölepingu (tl 4-5), ametijuhendi (tl 6), ülesütlemisavalduse (tl 7), vastus ülesütlemisavaldusele (tl 8), tööandja teade (tl 11), tööandja ülesütlemisavaldus ( tl 12), töötaja keskmise töötasu arvestus (tl 9), töövaidluskomisjoni otsuse (tl 18) Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäid pooled oma nõude juurde. Hageja taotles hagi rahuldamist ning kostja hagi rahuldamata jätmist. Maakohtu otsuse põhjendused Vaidlust ei ole asjaolus, et töötaja ei vaidlustanud töölepingu lõpetamist ning tööleping on lõppenud. Vaidlus on asjaolus, kas töötaja töölt lahkumine on tekitanud tööandjale kahju. Kohus tuvastas, et kostjal määratud ajaks sõlmitud töölepingu tõttu ei olnud õigust vastavalt TLS § 85 lg 2 töölepingut üles öelda, mistõttu lõpetas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu hageja alates 15.10.2012. Töötaja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud. Kohus tuvastas, et kostja ei ilmunud alates 21.09.2012 tööle kuna soovis asuda tööle välismaale rikkudes sellega töölepingu 3.2 sätet ja ametijuhendi 4.1 ja 5.1 sätteid. Kostja heidab tööandjale ette, et viimane ei nõustunud oktoobris võtma tema asemel tööle tema asendajat. Kohus leiab, et kostja sõlmides töölepingu peab töölepingu sätteid täitma, sh täitma tööandja korraldusi. Kostja põhjustas ise olukorra, kus ta ei asunud ilma põhjuseta tööle. Töölepinguseaduse (TLS) § 74 lg 3 kohaselt kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Kohus rõhutab, et TLS § 74 lg 3 järgi ei pea tööandja tõendama, et töötaja tööleasumisest keeldumine või etteteatamata töölt lahkumine on põhjustanud talle kahju. Sisuliselt on tegemist seaduses ettenähtud leppetrahviga. Eeldusel põhinev regulatsioon annab ka töötajale võimaluse hüvitise suuruse vähendamiseks, kui ta tõendab, et tööandjale ei ole kahju tekkinud. Kostja ei ole tõendanud, et töölt omavolilise lahkumisega ei ole hagejale kahju tekkinud. TLS § 74 lg 3 sätestab, et kui nõue ei lõppe tasaarvestusega, peab tööandja esitama selle 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Kohus tuvastas, et hageja on esitanud vastava avalduse leppetrahvi sissenõudmiseks kooskõlas seadusega.
Nimetatud põhjusel on tööandjal õigus nõuda töötajalt TLS § 74 lg 3 alusel hüvitist töötaja ühe kuu palga ulatuses. Hageja andmete kohaselt on kostja keskmine töötasu 377,35 eurot. Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 07.11.2012 mõisteti A A AS ISS Eesti kasuks välja TLS § 74 lg 3 alusel hüvitis summas 337,35 eurot. Hageja töövaidluskomisjoni otsust väljamõistetud summa suuruse osas ei vaidlustanud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kohus märgib, et kuna töövaidluskomisjon mõistis A A AS ISS Eesti kasuks välja TLS § 74 lg 3 alusel hüvitise summas 337,35 eurot, siis kohus peab lähtuma nimetud väljamõistetud summast. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.