Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.04.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-12-43876
Tsiviilasi
AS Eesti Energia hagi K A` vastu põhivõla summas 201,24 eurot ja viiviste nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AS Eesti Energia (reg.-kood 10421629), asukoht: Kadaka tee 63, 12915 Tallinn; volitatud esindaja – Silver Eensaar, Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected] Kostja: K A (ik xxxx), aadress: 1) xxxx; 2) xxxx 402,48 eurot
Hagihind Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista K A’lt (ik xxxx) AS Eesti Energia (reg.-kood 10421629) kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 328,42 eurot /kolmsada kakskümmend kaheksa eurot ja 42 senti/, (sellest põhivõlgnevus – 201,24 eurot ja seisuga 16.01.2013 sissenõutavaks muutunud viivis – 127,18 eurot). Välja mõista K A’lt AS` Eesti Energia kasuks tasumata põhivõlalt (201,24 eurot) viivis 0,1% päevas alates hagi esitamisest 17.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui summani 74,06 eurot.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista kostjalt K A’lt hageja AS` Eesti Energia kasuks välja menetluskulude katteks 253,95 eurot.
Välja mõistja kostjalt K A`lt väljamõistetud menetluskuludelt (253,95 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.10.2012 esitas AS Eesti Energia Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse K A vastu kokku 328,26 euro saamiseks. 14.01.2013 lõpetas Pärnu Maakohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p 2 tulenevalt ning nõue anti üle edasiseks lahendamiseks hagimenetluses Viru Maakohtule. Alates 01.01.2013 kehtiva TsMS § 486 lg 1 p 2 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Põhjendatud nõudega hagiavaldus on kohtule laekunud 18.01.2013. Tasutud on hageja poolt ka täiendav riigilõiv.
Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja Eesti Energia ja kostja K A sõlmisid 09.08.2007 võrgu- ja elektrilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust. Kostja kohustus maksma kokkulepitud tasu. Kooskõlas sõlmitud lepinguga edastati teenused tarbimiskoha aadressile xxxx. Lepingu lahutamatuks osaks on võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused ning vastavalt õigusaktidele kehtestatud hinnakirjad. Kostja on lepingut allkirjastades kinnitanud, et tüüptingimustes ja hinnakirjades sätestatu on täitmiseks kohustuslik. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma kokkulepitud viisil, mis on poolte vahel fikseeritud tüüptingimuste punktis 4. Pooled on elektrienergia müügi tüüptingimuste punktis 7.6 ning võrguteenuse osutamise tüüptingimuste punktis 9.11 kokku leppinud, et kostja poolt arvete tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt päevas.
Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale vastavalt lepingule ja kooskõlas osutatud teenustega igakuiselt arved. Kostja on kasutanud hageja teenuseid, jättes esitatud arvete eest tasumata. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei ole kostja võlgnevust tasuma asunud. Hagi esitamise seisuga on kostjal võlgnevus summas 201,24 eurot. Võlgnevuse tasumise tähtajaks oli 25.04.2011. Seega on kostja olnud võlgnevuse tasumisega viivituses 632 päeva. Hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 127,18 eurot. Võlgnevus seisuga 18.10.2011 on kokku summas 328,42 eruto: põhivõlgnevus – 201,24 eurot, viivis – 127,18 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1; 94; ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dele 144; 174-1 lg 3; 367; 407. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – teenuslepingud, tüüptingimused, väljastatud arved, menetluskulude nimekiri, esindaja volitusi tõendav dokument, haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 tulenevalt eeldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nousolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale 23.01.2013 allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressil (xxxx), kuid nimetatud aadressilt on hagimaterjalid tagastatud. Seejärel saatis kohus hagimaterjalid Rahvastikuregistris märgitud kostja elukoha aadressile (xxxx), kuid ka sealt materjalid tagastati kohtule. Hagimaterjalid on vastu võetud aadressil xxxx, kostja ema V A poolt 21.03.2013 edasiandmiseks kostjale. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 09.04.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele, ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks.
Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata talle osutatud teenuste eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi laekumisest kohtule – 17.01.2013 - määras 0.1% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 84, 17.01.2013 riigilõivu tasumisest summas 30 eurot. Hageja taotleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist summas 45 eurot. Lisaks taotleb hageja esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 178,95 eurot (koos käibemaksuga), mille kohta on hageja esitanud ka tõendi - arve nr 1379719, 17.01.2013. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (30+45+178,95) = 253,95 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 23. mail 2013. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.