Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 30 1(4)

2-12-28493 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 15.oktoobri 2012 määrusega hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus 23.juuli 2012 oli antud üle hagimenetlusse. AS MiniCredit esitas 19.oktoobril 2013 nõuetekohase hagiavalduse A D vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse resolutsioonis hageja palub välja mõista kostjalt võlgnetav laenusumma 127,82 eurot, intress 31,32 eurot, viivised 127,82 eurot, meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot ning tulenevalt VÕS § 113 lg 1 viivised alates hagiavalduse esitamisest, so 17.oktoobrist 2012 kuni põhinõudes summas 127,82 eurot täieliku tasumiseni. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 05.novembril 2013 ning 16.novembril 2012 esitas vastuse hagiavaldusele, milles tunnistab haginõuet osaliselt. Kostja on nõus maksma võlga summas 159,14 eurot (laenusumma ja intress), viivise suuruse osas kostjal on vastuväited. Menetluskulud kostja palub jätta poolte endi kanda. 26.märstil 2013 toimunud kohtuistungil pooled jäid oma seisukohtade juurde. Hageja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 ja 9 näeb kohus menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis ning teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele hagiavalduses toodud asjaoludel. Kohus asus seisukohale, et hageja, AS MiniCredit, on tõendanud oma nõude olemasolu, aga samuti ka nõude suurust, kostja vastu järgmiste tõenditega: isikusamasuse tuvastamise ankeediga 2(4)

2-12-28493 nr.300709; A D laenutaotlusega, AS MiniCredit ja A D vahel sõlmitud laenulepinguga nr.133122512, elektrooniliste meeldetuletustega. Kostja, A D, tunnistas laenu võtmist ja laenu saamist AS-ist MiniCredit nii oma kirjalikus vastuse kui ka kohtuistungil. Samuti tunnistas A D põhivõla olemasolu ja intresside võla olemasolu, kuid vaidles vastu viivistele. Ühtegi tõendit A D kohtule selle kohta esitanud ei ole, et ta on laenu AS-ile MiniCredit tasunud, mille tõttu võtab kohus aluseks väljamõistetava põhivõla, intresside ja viiviste suuruse kindlaksmääramisel AS-i MiniCredit poolt esitatud võlaarvestuse. Kostja vastuväidetele viiviste suuruse osas selgitab kohus, et kostjal on endal võimalus vähendada viiviseid, kui ta tasub põhivõla hagejale ära võimalikult kiiresti. Hageja nõuab kostjalt VÕS §113 lg.1 sätestatud viivist. Seaduses sätestatud viivise vähendamist tingivaid asjaolusid Aleksei Drošnov põhistanud ei ole. Kohtuistungil avaldas hageja, AS-i MiniCredit, esindaja, et ta on juba niigi loobunud lepingulise viivise (suurematest viivistest) nõudest A D vastu. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda kohustust rikub. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lähtudes hageja nõudest ja asja materjalidest, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 127,82 eurot, intress summas 31,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 127,82 eurot ja meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot ning viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras võlgnevuse täieliku täitmiseni.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja A D kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 55 eurot ning sõidukulud summas 27,50 eurot. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 322,75 eurot (põhinõue 312,52 eurot ja kõrvalnõue 10,23 eurot (VÕS § 113 lg 1 alusel 7%+1,00% aastas)), millest lähtuvalt tasumisele kuulub riigilõiv täismäära suuruses 75 eurot. Sellest tulenevalt kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud kokku summas 102,50 eurot. Kohus selgitab hagejale, et temal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist enam tasutud riigilõivu osas TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. /.../. 3(4)

2-12-28493 Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.