Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.12.2012 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtusse hagi I I vastu laenuvõlgnevuse, viivise ja intresside, kokku summas 494,90 eurot nõudes.

Hagi asjaolud Hageja (laenuandja) ja kostja I I (laenusaaja) sõlmisid 04.08.2008 laenulepingu, mille p 2.1 alusel hageja andis kostjale laenu summas 302,30 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos intressidega tagastama lepingus kokkulepitud tingimustel ja maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ning tähtaegadel, samuti kohustus mittetasumise korral maksma leppetrahvi ja viivist. Kostja lepingu tingimusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad. Kostja ei teostanud ühtegi makset tähtaegselt. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlga summas 247,45 eurot, intresse summas 52,67 eurot. Samuti on hagejal õigus nõuda laenu tagastamisega viivitamisel viiviseid, mille hüvitamist hageja nõuab kostjalt summas 194,78 eurot. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale on viiviste arvestus järgmine: laenusumma x 1,00% x viivitatud päevade arv. Hageja arvestab viiviseid vastavalt laenulepingu üldtingimuste p 1.8.1. ja 1.3.1 sätestatule. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 396, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101, 113, 397 sätetele ning on lisanud hagiavaldusele kirjalikud tõendid – laenulepingu ja selle lisad, koopiad kostjale väljastatud võlateatisest, menetluskulude nimekirja, maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamiseks tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid tema elukoha aadressile xxxx, xxxx, kuid materjalid tagastati kohtule hoiutähtajamöödumisel. Seejärel edastas kohus hagimaterjalid kostja registrijärgsele aadressile xxxx, kuid ka nimetatud aadressilt materjalid tagastati kohtule. Kohus on edastanud hagimaterjalid kostja e-posti aadressile, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja kinnitas kohtule tema poolt materjalide kättesaamist 21.02.2013. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 12.03.2013 TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. 15.04.2013 on hageja kinnitanud kohtule, et kostja võlgnevust tasuma ei ole asunud, samuti ei ole kostjaga ühendust saadud. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summa 291,73 eurot, sellest 100 eurot moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 191,73 eurot moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu (koos käibemaksuga) vastavalt Julianuse Õigusbüroo arvele 1368358, 18.12.2012. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel TsMS § 415, 442 lg 4, 468 lg 1 p 2, 632 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 17. mail 2013.a Nooremreferent

Irina Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.