Harju Maakohus
Kohtunik
Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
12.aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-11393
Tsiviilasi
Osaühingu DAkaebus kohtutäitur Arvi Pinki 28.02.2013 otsusele täiteasjas nr 024/2012/2878
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Osaühing DA(registrikood XXX, XX) Avaldaja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ, Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, [email protected]) Puudutatud isik I: kohtutäitur Arvi Pink (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, arvi.pink@kohtutäitur.ee) Puudutatud isik II: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn) Puudutatud isiku II esindaja: vandeadvokaat Helmeri Indela (Advokaadibüroo Alterna, Tartu mnt 84a-25, 10112 Tallinn; [email protected])
Avaldaja edastas määruse sissenõudjale ja kohtutäiturile, viimane kinnitas määruse kättesaamist 23.02.2013 kell 09.08. 23.01.2013 kell 13.24 saatis kohtutäitur avaldajale täitemenetluse lõpetamise otsuse. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 28.02.2013 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Avaldaja otsusega ei nõustu, mistõttu esitab kaebuse kohtule TMS § 218 lg 1 alusel. Kätte saades täitemenetluse peatamise määruse, pidanuks kohtutäitur täitemenetluse peatama TMS § 46 lg 1, § 50 lg 1 järgi. Selle asemel tegi kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse. See kahjustab avaldaja huve, sest avaldaja on nõude vaidlustanud. Täitemenetluse lõpetamine on avaldaja suhtes tühine, kuna avaldaja sai sellest teada pärast hagi tagamist ja täitemenetluse peatamist. Kuna avaldaja täitemenetluse lõpetamise otsusest ei teadnud, pidanuks kohtutäitur tegema täitemenetluse peatamise otsuse. Avaldaja soovib teada enampakkumise võitja poolt makstud ostusumma laekumisest kohtutäituri kontole ja selle sissenõudjale ülekandmisest.
Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht Puudutatud isik I märgib kaebusele esitatud vastuses, et jääb 28.02.2013 otsuses esitatud seisukohtadele ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse lõpetamise aluste olemasolu korral. Otsus ei ole tühine. Ajaks, mil kohtutäitur Harju Maakohtu 22.01.2013 hagi tagamise määruse kätte sai 23.01.2013, oli täitemenetlus juba lõpetatud. Vaidlustatud otsuse kohaselt toimus avaldajale kuulunud kinnistu suhtes enampakkumine 21.01.2013. Enampakkumisel viibisid ka sissenõudja ja võlgnik (avaldaja). Koostati kordusenampakkumise akt ja enampakkumise võitja tasus kogu ostuhinna, mis samal päeval kanti kohtutäituri poolt sissenõudjale. 22.01.2013 lõpetas kohtutäitur seoses nõude täitmiseks vajaliku raha maksmisega kohtutäiturile täitemenetluse. Sundtäitmise korraldamise aluseks oli TMS § 2 lg 1 p 19. Sellises täitemenetluses piirdub täitmine vaid koormatud kinnisasja sundmüügiga. Täitemenetluse lõpetamisega viivitamiseks puudus kohtutäituril alus. See, et täitemenetluse lõpetamise otsuses on ekslikult jäänud märkimata lg 1, ei muuda täitemenetluse lõpetamise asjaolu. Täitemenetluse lõpetamise aluseks oli TMS § 48 lg 1 p 3. Kohtutäitur sai Harju Maakohtu 22.01.2013 hagi tagamise määruse kätte 23.01.2013 hommikul, kuid täitemenetlus oli lõpetatud 22.01.2013. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda.
Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht Puudutatud isik II, täitemenetluse sissenõudjana kaebust ei tunnista. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse õiguspäraselt 22.01.2013 otsusega. Õiguspärane on ka kohtutäituri 28.02.2013 otsus. Kohtutäituri otsus avaldaja subjektiivseid õigusi ei riku, mistõttu avaldaja puudub kohtusse pöördumise õigus (TsMS § 3 lg 1). Tegemist on olukorraga, kus isik vaidlustaba tema kasuks tehtud otsuse. TMS § 49 lg 1 järgi omab täitemenetluse lõpetamine üksnes võlgnikku soodustavaid tagajärgi. Enne hagi tagamise kohtumääruse saamist ei saanud kohtutäitur täitemenetlust peatada ning võis täiteasja aktiivselt menetleda. Hagi tagamise määruse pidi kohtutäiturile edastama avaldaja
(TsMS § 387 lg 2, hagi tagamise määruse resolutsiooni p 4). Avaldaja edastas määruse kohtutäiturile e-posti teel 22.01.2013 kl 17:35 (kohus edastas avaldajale kell 17:10). 22.01.2013 oli kohtutäituri büroo avatud kuni kella 17:00-ni. Kohus koostas hagi tagamise määruse pärast kohtutäituri tööpäeva lõppu, ka avaldaja edastas selle kohtutäiturile pärast kohtutäituri tööpäeva lõppu. Kohtutäitur ei saanud määrust kätte saada enne 23.01.2013 ega täitemenetluse peatamist enne seda otsustada. Täitemenetluse lõpetas kohtutäitur 22.01.2013 otsusega. Puudutatud isik II palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 28.02.2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata. TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitasid kohtutäiturile kaebuse (lk 19-20) tema tegevuse peale. 28.02.2013 otsusega (lk 22-25) jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kaebuses vaidlustab avaldaja kohtutäituri poolt tehtud täitemenetluse lõpetamise otsuse, avaldaja arvates oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse peatama, mitte lõpetama. Esitatud tõenditest nähtuvalt esitas puudutatud isik II kohtutäiturile 29.10.2012 avalduse täitemenetluse algatamiseks (lk 7-8). Nõude suuruseks on 404 130,05 eurot ning aluseks laenuleping ja hüpoteegi loovutamise ja asjaõigusleping. Vaidlus puudub selles, et: 1) 21.01.2013 toimus avaldajale kuuluva kinnisasja enampakkumine ja see võõrandati OÜ-le G ; 2) avaldaja esitas 21.01.2013 kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja hagi tagamise avalduse; 3) 22.01.2013 määrusega kohus tagas hagi ning peatas selleks täitemenetluse; 4) 22.01.2013 otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse. Tõendite kohaselt allkirjastas kohtunik hagi tagamise määruse 22.01.2013 kell 17:10 puudutatud isiku II poolt esitatu kohaselt (lk 53-56) ning 22.01.2013 kell 16:10 avaldaja poolt esitatu kohaselt (lk 9-12). Avaldaja saatis hagi tagamise määruse e-posti teel kohtutäiturile 22.01.2013 kell 17:35. Kohus kontrollis hagi tagamise määruse allkirjastamise aega kohtute infosüsteemist (KIS), määruse allkirjasta kohtunik 22.01.2013 kell 17:10 (TsMS § 477 lg 7). Seega toimus enampakkumine ja kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamine enne, kui kohtutäitur sai teada hagi tagamise korras täitemenetluse peatamisest. TMS 50 lg 2 järgi peatab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kuna kohtutäituril täitemenetluse lõpetamise ajal kohtulahendit, mille alusel tulnuks täitemenetlus peatada, ei olnud, puudus kohtutäituril alus täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäituril oli õigus täitemenetluse lõpetamiseks seoses enampakkumisel täitemenetluse võlgnikule kuulunud kinnisasja võõrandamisega. Õige ei ole avaldaja seisukoht, mille järgi täitemenetluse lõpetamise ja peatamise järjekord sõltub sellest, millises järjekorras tema nende toimingute aluseks olevad või nende toimingute kohta
tehtud määrused kätte saab. Asjakohane ei ole avaldaja viide TMS §-le 45, selle sätte alusel ei ole kohtule avaldaja avaldust esitanud. Tegemist on iseseisva alusega täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks või pikendamiseks. Käesoleval juhul tehti täitemenetluse peatamise määrus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamiseks TsMS hagi tagamist reguleerivate sätete alusel. Õige ei ole ka avaldaja seisukoht tema kahjustamise kohta kohtutäituri tegevuse tagajärjel. Täitemenetlus avaldaja suhtes algatati juba oktoobris 2012, avaldaja otsustas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada määratud enampakkumise toimumise päevale eelneval päeval. TsMS § 384 lg 1 järgi peab kohus hagi tagamise avalduse lahendama hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus seda eeskirja ei rikkunud. Kohus võib enne avalduse lahendamist ka kostja ära kuulata. Sellest tulenevalt ei saanud avaldaja eeldada, et kohus lahendab hagi tagamise avalduse tingimata enne enampakkumise toimumist. Kohtutäituri konto väljavõttega (lk 62) on tõendatud, et enampakkumise võitja kandis enampakkumise summa ja tagatisraha kohtutäituri kontole 21.01.2013 ja samal päeval kandis kohtutäitur enampakkumisel saadu puudutatud isiku II (täitemenetluse sissenõudja) arvele (lk 63) Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 172 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on puudutatud isikutel õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.