Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 6.12.2011 esitas OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avalduse N K vastu. Kostjale ei olnud võimalik menetlusdokumente kätte toimetada ning 23.04.2012 lõpetati maksekäsukiirmenetlus. Hageja esitas hagi kohtusse. Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Elisa Eesti ja kostja sõlmisid 14.04.2008 telekommunikatsiooniteenuse liitumislepingu. AS Elisa müüs kostjale teenuseid, kostja kohustus teenuste eest tasuma. Kostja teenuste eest ei tasunud. Vastavalt AS Elisa Eesti lepingu lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, on juhul, kui kostja ei tasu teenuste eest, hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS Elisa Eesti loovutas 3.10.2011 nõude kostja vastu põhisummas 626,80 eurot OÜ-le Aktiva Finants. Hageja nõuab võgnevuse ja viiviste tasumist. Hageja on arvestanud viivist viimase arve tähtajast 29.08.2008 kuni 23.05.2012 (0,15 % päev) summas 1281,49 eurot. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivisenõuet

põhinõude suuruseni 626,75 eurot. Lisaks taotleb hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt summas 386,66 eurot, riigilõiv summas 175,75 eurot ja hageja õiigusabikulud 210,91 eurot. Kostja vastus Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet. Kostja selgitab, et tema ei ole kunagi Elisa Eesti AS-ga sõlminud liitumislepingut ega saanud mobiilsideteenust. Kostja ei mõista, kuidas on keegi tema andmeid kasutades sõlminud liitumislepingu ja tõenäoliselt saanud teenust. Kostja arvab, et tema ID-kaardiga on liitumislepingu hagejaga sõlminud keegi teine, kes on lepingu sõlmimisel kasutanud kostja isikuandmeid. Politseisse ei ole kostja pöördunud. Kostja taotleb maksegraafiku kinnitamist ja menetluskuludest vabastamist, kuna ta on vanaduspensionär. Kostja igakuine sissetulek on pension 217 eurot, ta on võimeline tasuma võgnevust igakuuliselt summas 25 eurot. TsMS § 162 lg 4 ja 190 lg 7 alusel palub kostja jätta vastaspoole menetluskulud välja mõistmata ja vabastada kostja täielikult mentluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, kuna see oleks tema kui vanaduspensionäri suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja soovib täita oma kohustuse hageja ees ja palub kohut kindlaksmäärata kohtuotsuse täitmise viis ja kord ning võimaldada kostjal tasuda hagejale 25 eurot igakuise osamaksena kuni võlgnevuse kustutamiseni. Kohtumenetluse käik Menetlusosalised soovisid asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Maakohtu otsuse põhjendused Vaidlust ei ole selles, et kostja nimel on sõlmitud 14.04.2008 AS Elisa Eesti-ga telekommunikatsiooniteenuse liitumisleping. Kostja on möönnud, et ta ei suuda tõendada, et tema liitumislepingut ei sõlminud ja palub kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise viis ja kord ning võimaldada tal tasuda hagejale 25 eurot igakuise osamaksena kuni võlgnevuse kustutamiseni. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamise korral uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt N K Aktiva Finants OÜ kasuks väljamõistmisele võlgnevuse katteks põhivõlg summas 626,80 eurot ja viivis 626,75 eurot.

Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus leiab, et arvestades kostja varalist seisundit, vara puudumist ning sissetulekut igakuuliselt summas 217 eurot on põhjendatud määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-12- 20272 otsuse täitmise kord ja tähtaeg. Kohus põhjendab otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist muuhulgas ka asjaoluga, et kohtutäituril puudub kostja varalist seisundit arvestades võimalus kohtuotsust täita. Nimelt sätestab täitemenetluse seadustiku § 132 lg. 1 et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Palga alammäär on alates 01.01.2013.a teadaolevalt 320 eurot, kostja töövõimetuspension vaid 217 eurot. Seega on kostja N K kohustatud tasuma võlgnevuse 1 253, 55 euro katteks igakuiselt 25 eurot alates 12. maist 2013 hageja Aktiva Finants OÜ arveldusarvele XXX kuni võlgnevuse 1 253, 55 euro täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et kui N K ei asu kohtuotsust korrektselt täitma, on hageja õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtuotsuse sundkorras täitmise tagamiseks. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 190 lg 7 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostjale on Viru Maakohtu 05.11.2012 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hõvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusab kulud. Kohus leiab, et arvestades kostja varalist seisundit, vara puudumist ja igakuist sissetulekut võib vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Samas ei saa kohus vabastada kostjat hageja esindaja menetluskulude tasumisest. Seega vabastab kohus kostja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Samas kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja õigusabikulud summas 210,91 eurot. Kohus määrab ka antud nõude puhul kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Hageja ei ole menetlusdokumentides taotlenud muude kulude väljamõistmist kui riigilõiv ja õigusabi

kulu. Kohus leiab, et on põhjendatud kohustada kostjat N K tasuma igakuiselt 10 eurot hageja õigusabikulude 210,91 euro katteks alates 12. maist 2013.a hageja Aktiva Finants OÜ arveldusarvele XXX kuni menetluskulude 210,91 euro täieliku tasumiseni. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 190, 436, 442, 445, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.