XXXOÜ hagi XXXvastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks (XXXtaotlus vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras) ja XXXvastuhagi XXXOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu ja hüvitiste saamiseks
Hagihind
3500 eurot
Vastuhagi hind
1104,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (kostja) XXXOÜ (registrikood XXX, auskoht XXX), lepinguline esindaja Heldur Raig (e-post [email protected]) Kostja (hageja) XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo, Turu platsi 5/7-12, 11611 Tallinn, e-post [email protected]) 19.03.2013
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
XXXOÜ seaduslik esindaja XXX XXXOÜ lepinguline esindaja Heldur Raig XXX XXXlepinguline esindaja Peeter Malve
Rahuldada XXXvastuhagi XXXOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks osaliselt.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt saamata jäänud töötasu juuli ja august 2011 eest summas 126,63 (ükssada kakskümmend kuus eurot ja 63 senti) eurot bruto XXXkasuks.
4.Välja mõista XXXOÜ-lt hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 834,05 (kaheksasada kolmkümmend neli eurot ja 05 senti) eurot bruto XXXkasuks.
5.Välja mõista XXXOÜ-lt viivis 12,73 (kaksteist eurot ja 73 senti) eurot bruto
2-11-63498 XXXkasuks.
6.Jätta rahuldamata XXXnõue mõista XXXOÜ-lt välja haigushüvitis 3,89 (kolm eurot ja 89 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Välja mõista menetluskulud 100% ulatuses XXXOÜ-lt XXXkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.Tööandja XXXOÜ esitas 28.10.2011 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse töötaja XXXvastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks (töövaidlusasi nr 4.4-2/2529).
2.Töötaja XXXesitas 17.11.2011 TVK-le avalduse tööandja XXXOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, haigushüvitise, hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel ja viivise saamiseks (töövaidlusasi nr 4.4-2/2659-11).
3.TVK vaatas esitatud avaldused koos läbi ning tegi 01.12.2011 otsuse töövaidlusasjas 4.4-2/2529 ja 4.4-2/2659-11, millega rahuldas XXXOÜ avalduse ja tuvastas töötajapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse ja luges töölepingu lõppenuks 20.09.2011 TLS § 85 alusel töötaja algatusel ning rahuldas osaliselt XXXvastuavalduse ja mõistis XXXOÜ-lt välja haigushüvitise 3,89 eurot.
4.XXXei nõustunud TVK 01.12.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2529 ja 4.4-2/2659-11 ja esitas kohtule taotluse vaadata XXXOÜ poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras ning vastuhagi XXXOÜ vastu. XXX OÜ nõue ja selle põhjendused ning vastus XXXvastuhagile XXXOÜ hagi
5.XXXOÜ palub tuvastada töötajapoolse töölepingu nr 26 16.09.2011 erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ning mõista XXXvälja menetluskulud.
6.XXXtöötas XXXOÜ-s alates 13.08.2010 töölepingu nr 26 alusel kaalumaja operaatori ametikohal töötasuga 4350 krooni kuus. XXXOÜ kohustus töötasu maksma üks kord kuus töötaja poolt näidatud pangkontole palgaarvestuskuule järgneva kuu 15. kuupäevaks.
7.XXXesitas XXXOÜ-le avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 20.09.2011 (viimane tööpäev 19.09.2011) seoses tööandja poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. XXXOÜ sai avalduse kätte 03.10.2011 posti teel. XXXOÜ leiab, et ülesütlemine on tühine kuna XXXOÜ ei ole viivitanud oluliselt töötasu väljamaksmisega. Töötasu väljamaksmisega viivitamine töölepingu kehtivuse ajal (ühel korral 5 päeva ja teisel korral 1 päeva) ei ole olnud oluline töölepingu rikkumine. XXXei ole töölepingu kehtivuse ajal XXXOÜ-le selgelt väljendanud ja teatavaks teinud, et XXXl on eriline huvi
2-11-63498 töölepingu täitmisel töötasu maksmisega seotud tähtaegadest kinnipidamise vastu. XXXOÜ märgib, et nõue ei ole aegunud. XXXOÜ vastus XXXvastuhagile
8.XXXOÜ palub jätta XXXvastuhagi rahuldamata.
9.XXXOÜ on tasunud XXXle õigeaegselt 2011 juulis ja augustis töötatud aja eest saada olevad töötasud. Vastavalt XXXkirjalikule avalduse, milles XXXpalus võimaldada talle alates 19.07.2011 võimalust töötada osalise tööajaga, tegi XXXOÜ ümber töögraafikud, millega lühendati XXXtööaega poole võrra ehk 4 tunni võrra päevas. Seega alates 19.07.2011 töötas XXXosalise tööajaga 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Vastavalt töötatud ajale arvestati ja maksti ka XXX töötasu. XXXOÜ-l jäävad arusaamatuks XXXarvestused tema töötasu osas. Vastavalt töölepingu punktile 3.1 oli XXX bruto töötasu 8 tunni eest päevas ja 40 tunni eest nädalas 4350 krooni. XXXon aga enda keskmiseks töötasuks märkinud 316,05 eurot kuus. XXXOÜ märgib, et on XXX haigushüvitise summas 3,89 tasunud. XXXvastus XXXOÜ hagiavaldusele ja XXXvastuhagi nõue ja põhjendus Vastus hagile
10.XXXpalub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud XXXOÜ kanda.
11.XXXesitas XXXOÜ-le avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 20.09.2011 (viimane tööpäev 19.11.2011) seoses tööandja poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Ülesütlemise avaldus on XXXOÜ-le kätte toimetatud tunnistaja juures olekul 16.09.2011 ning lisaks edastatud XXXOÜ e-posti aadressile 16.09.2011 ning tähitud postiga. XXXleiab, et ülesütlemine on põhjendatud, XXXOÜ rikkus lepingut oluliselt ja jättis maksmata töölepingus kokku lepitud töötasu. Pooled ei ole muutnud töölepingut töötasu osas, muudeti üksnes töögraafikut. XXXleiab ka, et tööandja avaldus ülesütlemise vaidlustamise osas on aegunud. XXXOÜ sai ülesütlemise avalduse kätte 16.09.2011, vaidlustas aga seda TVK-s alles 28.10.2011. XXXvastuhagi
12.XXXpalub XXXOÜ-lt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi 2011 juuli ja augusti eest summas 151,98 eurot, haigushüvitise summas 3,89 eurot, hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 948,15 eurot, viivise töötasu ja haigushüvitise väljamaksmisega viivitamise eest 15,84 eurot ning menetluskulud. Maakohtu otsuse põhjendused
13.Kohus, kuulanud vande all üle XXXOÜ seadusliku esindaja ja XXX, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et: • pooled sõlmisid 13.08.2010 tähtajatu töölepingu nr 26, mille alusel asus XXX XXXOÜ-s tööl alates 13.08.2010 kaalumaja operaatori ametikohal töötasuga 4350 eurot kuus bruto tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas (tl 104-105, TVK 4.4-2/2529 tl 21-22),
2-11-63498 • 16.09.2011 esitas XXX XXXOÜ-le erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse, seoses tööandjapoolse töölepingu rikkumisega, alates 20.09.2011 (viimane tööpäev 19.09.2011) (tl 111, TVK 4.4-2/2529 tl 23).
13.Pooled vaidlevad selle üle: • kas XXXOÜ esitatud hagi on aegunud • kas töötajapoolne töölepingu ülesütlemine on tühine, • kas XXXOÜ on tasunud XXXle lepingujärgse töötasu, • kas XXXOÜ on kohustatud tasuma XXXle hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel ja viivist.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. XXX on esitanud aegumise vastuväite töölepingu ülesütlemise avalduse vaidlustamisele, mistõttu annab kohus aegumisele hinnangu. ITVS § 6 lg 2 alusel töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. 16.09.2011 esitas XXXXXXOÜ-le erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse, seoses tööandjapoolse töölepingu rikkumisega, alates 20.09.2011 (viimane tööpäev 19.09.2011) (tlk 111). XXXväitel andis XXXülesütlemise avalduse 16.09.2011 tunnistaja juuresolekul XXXle, samuti saatis ülesütlemise avalduse 16.09.2011 epostiga XXX (TVK 4.4-2/2659 tlk 18, 52) ja tähitud postiga. XXXOÜ sõnul sai XXXOÜ avalduse kätte tähitud postiga 03.10.2011 (TVK 4.4-2/2659 tlk 11, 33). Tõendamist ei ole leidnud, et XXXon 16.09.2011 ülesütlemise avalduse andnud XXXOÜ-le üle 16.09.2011 kontoris. Avalduse edastamisel, oli XXXl võimalus võtta avalduse tunnistajate allkirjad, kui tööandja keeldus avalduse vastuvõtmisest, mida XXXei ole teinud. XXXabikaasa ütlused ei ole usutavad ülesütlemise avalduse tööandjale andmise kohta, kuna abikaasa on asja lahendist huvitatud isik. Lisaks on tunnistaja töövaidlusasjas ülekuulamisel andnud vasturääkivaid ütlusi XXXütlustega. XXXsõnade kohaselt viibis tunnistaja ülesütlemise avalduse andmisel tööandjale koridoris, abikaasa ütluste kohaselt aga koos XXXga kabinetis. Kohus märgib, et kõneeristus (tlk 83-84) ei tõenda, millest pooled telefoni teel rääkisid, mistõttu ei saa kõneeristusega tõendada ülesütlemise avalduse üleandmist 16.09.2011. TsÜS § 69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 järgi lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on lahendi 3-2-1-123-07 punktis 14 leidnud, et „e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja edastab teate epostiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab saatja valida kindlama viisi teate edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse.“ Kuna XXXei ole tõendanud, et tema 16.09.2011 e-kiri jõudis tööandjani ning, kuna XXXon valinud lisaks turvalisema viisi 16.09.2011 töölepingu ülesütlemise avalduse edastamiseks ehk on ülesütlemise avalduse edastanud tähitud postiga, milline on tööandjale kätte toimetatud 03.10.2011 (TVK 4.4-2/2659 tlk 11, 33), siis leiab kohus, et XXX16.09.2011 töölepingu ülesütlemise avaldus tuleb lugeda XXXOÜ-le kättetoimetatuks 03.10.2011. XXXOÜ
2-11-63498 esitas avalduse TVK-sse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 28.10.2011 (TVK 4.42/2529 tlk 12), seega ei ole XXXOÜ poolt esitatud hagi aegunud. Kuna hagi ei ole aegunud, annab kohus hinnangu ülesütlemise õiguspärasusele.
15.Töölepingu seaduse (TLS) § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 91 lg 1 alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 p 2 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. XXX tugineb sellele et XXXOÜ ei ole talle pika aja vältel (kaks kuud) maksnud töölepingus kokkulepitud tasu. Kohus nõustub XXX seisukohaga selles, et XXXl oli käesoleval juhul mõjuv põhjus töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliseks ülesütlemiseks. Poolte vahel 13.08.2010 sõlmitud tähtajatu töölepingu nr 26 alusel asus XXX XXXOÜ-s tööle 13.08.2010 kaalumaja operaatori ametikohale täistööajaga, 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, bruto töötasuga 4350 krooni kuus, mis sisaldas ka öist töötasu (tlk 104-105). XXX pangakonto väljavõttega (tlk 96, TVK 4.4-2/2659 tlk 19, 53, TVK 4.4-2/2529 tlk 24) ja XXXOÜ pangakonto väljavõttega (tlk 107, TVK 4.4-2/2659 tlk 34) on tõendatud et XXXOÜ tasus kokkulepitud tasu kuni juuni 2011. XXXl tuvastati 15.06.2011 osaline töövõimetus 50% (tlk 9292, 121-122) ning 18.07.2011 esitas XXX XXXOÜ-le avalduse lubada XXXl töötada alates 19.07.2011 osalise tööajaga (töövõimetus 50%) (tlk 110, TVK 4.4-2/2659 tlk 35-37).
16.XXXOÜ märkis 18.07.2011 XXX poolt esitatud avaldusele „Raamatupidamisele. Nõus. Alustada palgaarvestust lähtuvalt osalisest tööajast.“ (tlk 120). Kirjalikku kokkulepet töölepingu tingimuste muutmise osas pooled ei sõlminud. TLS § 12 järgi saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. TLS § 5 lg 1 p 5 ja 6 alusel töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) ja aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Tööleping sõlmitakse TLS § 4 lg 2 järgi kirjalikult. Kohus on seisukohal, et XXXOÜ märkust raamatupidamisele XXX18.07.2011 avaldusel, ei saa lugeda poolte kirjalikuks kokkuleppeks muuta tööaega ja töötasu tingimusi töölepingus. Tõendamata on, et XXX asus tööle osalise tööajaga. XXXOÜ poolt koostatud tööajagraafik (tlk 152) ei ole usaldusväärne, kuna on koostatud XXXOÜ enda poolt, ning graafikul puudub töötaja allkiri ning muid tõendid, mis kinnitaksid koostatud graafikute tõesust, kohtule esitatud ei ole. XXX vande all antud seletuste kohaselt XXXOÜ nõustus küll XXX töötamisega osalise tööajaga, kuid XXX töötas edasi ikkagi täistööajaga (tlk 170-173). Kohus märgib, et kohtu hinnangul ei oma tähtsust, millal XXX tööl viibis, kuna kokku oli lepitud kuutasus, mitte tasus töötatud aja eest. XXX poolt allkirjastamata 19.07.2011 töölepingu nr 26 lisa 1, mille punkti 1 kohaselt muudetakse töölepingu p 3.1 selliselt, et töötaja bruto tasu on 139,01 eurot ja punkti 4.1 selliselt, et töötaja töötab osalise tööajaga, 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, ei saa pidada poolte kirjalikuks kokkuleppeks ja tahteks. XXXOÜ-l oli võimalus anda töölepingu lisa nr 1 allkirjastamiseks XXX , mille esitamist XXX XXXOÜ ei ole tõendanud. Alates juuli 2011 tasus XXXOÜ XXXle töötasu arvestusega 139,01 eurot kuus ehk poole vähem töölepingus ette nähtud töötasust. Lisaks nähtub pangakonto väljavõtetest, et tööandja ei ole töötajale maksnud käesoleva ajani juuli 2011 töötasu. XXXOÜ-l puudus õigus vähendada ühepoolselt XXX töötasu 50% võrra, seega on XXXOÜ rikkunud pooltevahelist töölepingut oluliselt ja tasunud XXXle oluliselt vähem töötasu kirjalikus töölepingus ettenähtust. Lisaks puudub vaidlus, et XXXOÜ on hilinenud töötasu maksmisega ka 16.01.2011 ühe päeva ja 20.06.2011 viis päeva. Eeltoodust tulenevalt oli XXX õigustatud ütlema pooltevahelise töölepingu nr 26 erakorraliselt üles TLS § 91 lg p 2 p 2 alusel alates 20.09.2011, mistõttu tuleb jätta XXXOÜ hagi rahuldamata ja lugeda, et XXXOÜ ja XXX vahel 13.08.2010 sõlmitud tööleping nr 26 on lõppenud töötajapoolse erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 20.09.2011.
2-11-63498
17.Edasi annab kohus hinnangu XXX vastuhagi nõuetele. TLS 28 § lg 2 p 2 tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu punkti 3.1 järgi oli töötaja töötasu bruto 4350 krooni kuus ja punkti 3.2 järgi kohustus tööandja tasuma töötasu iga järgneva kuu 15. kuupäeval. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et XXXOÜ on tasunud 11.08.2011 XXXle haigusrahad, puhkuserahad, lisapuhkuserahad summas 333,02 eurot ja 16.09.2011 augusti töötasu summas 58,16 eurot (tlk 96, 107). XXXOÜ on arvestanud alates 19.07.2011 töötasu arvestusega 139,01 eurot kuus. Puudub vaidlus, et XXX oli tööl 19.07.2011-31.07.2011 ja 01.08.2011-14.08.2011. 24.05.2011-18.07.2011 viibis XXX töövõimetuslehel ja alates 19.07.2011-19.09.2011 puhkusel (tlk 123). Seega töötas XXX juulis 2011 9 tööpäeva ja augustis 2011 10 tööpäeva. XXXOÜ on arvestanud XXX töötasuks juuli 2011 52,95 eurot bruto ehk 40,24 eurot neto ja augusti 2011 töötasuks 60,45 eurot bruto ehk 58,16 neto (tlk 103, 153-154). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XXXOÜ on tasunud XXXle töötasu vähem töölepingus ettenähtust. XXX palub XXXOÜ-lt välja mõista saamata jäänud juuli 2011 töötasu summas 86,06 eurot ja saamata jäänud augusti 2011 töötasu 65,92 eurot. Kohus on seisukohal, et XXXOÜ-lt kuulub XXX kasuks väljamõistmisele saamata jäänud juuli 2011 töötasu 9 tööpäeva eest summas 66,20 eurot bruto (278,02 eurot kuu/21 tööpäeva = 13,24 eurot päeva tasu; 13,24*9 = 119,15 eurot – 52,95 eurot= 66,20 eurot) ja saamata jäänud augusti 2011 10 päeva töötasu summas 60,43 eurot bruto (278,02 eurot kuu/23 tööpäeva = 12,09 eurot päev; 12,09*10= 120,90 eurot – 60,45 eurot = 60,43 eurot), kokku 126,63 eurot bruto.
18.TLS § 100 lg 4 alusel, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Otsuse punktides 15ja 16 on kohus tuvastanud, et XXX on öelnud pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles, kuna tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, mistõttu on XXXl õigus hüvitisele TLS § 100 lg 4 alusel. XXX palub XXXOÜ-lt välja mõista hüvitise 948,15 eurot. Kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Töölepingu punkti 3.1 alusel on töötaja bruto töötasu 4350 krooni kuus ehk 278,02 eurot, seega on kolme kuu keskmine töötasu 834,05 eurot bruto, milline summa kuulub XXXOÜ-lt XXX kasuks välja mõistmisele.
19.XXX palub kostjalt välja mõista haigushüvitise 3,89 eurot. Kohus leiab, et nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna XXXOÜ on summa XXXle välja maksnud 02.01.2012 (tlk 107).
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. XXX on arvestanud viivist seadusjärgses määras 0,02% päevas perioodi 21.09.2011-23.12.2011 eest 66 päeva summalt 1104,02 eurot (töötasu 151,98 + haigushüvitis 3,89 + hüvitis 948,15) summas 14,52 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kohus on leidnud, et XXXOÜ-lt kuulub väljamõistmisele saamata jäänud töötasu 126,63 eurot + hüvitis 834,05 eurot siis tuleb muuta ka viivisearvestust. Kohus leiab, et viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt summas 12,73 eurot (964,57 eurot * 0,02% * 66/100). Menetluskulude jaotus
21.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1.2 alusel täielikult XXXOÜ kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/
2-11-63498 Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.