Ennistada XXX surnud XXX (isikukood XXX) pärimisasjas Tallinna notari Liia Aigro poolt pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaeg.
3.Tühistada otsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu poolt 02.04.2012 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXX kanda.
1(7)
2-12-12614 Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 11. aprillil 2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX(hageja) esitas 28.03.2012 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks XXXsurnud XXXpärimisasjas. Koos hagiga esitas hageja avalduse hagi tagamiseks, milles palus arestida XXX nimele registreeritud kinnisasi Tallinnas aadressil XXX, ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge kinnistusraamatusse, alternatiivselt palus hageja keelata notaril väljastada pärimistunnistus XXX pärandvarale kuni esitatud hagi lahendamiseni ning hageja õiguste väljaselgitamiseni XXX nimele registreeritud varale.
Hagiavalduse kohaselt suri XXXavaldaja ema XXX(isikukood XXX). XXXviimane elukoht oli Tallinnas XXX, testamenti ega pärimislepingut ta ei teinud. Lähimate sugulastena jäid temast järele tütar (hageja), kes elas tollal XXXs, ning abikaasa XXX(isikukood XXX), kes elas Tallinnas aadressil XXX. XXX algatas Tallinna notar Liia Aigro (edaspidi ka notar) juures 08.01.2003 pärimismenetluse, mille käigus määras notar pärandi vastuvõtmise tähtajaks 23.01.2003 ning avaldas selle kohta pärimisteate Ametlikes Teadaannetes. Notar hagejat pärimismenetlusest ega nimetatud tähtajast ei teavitanud, kuigi tal olid hageja elukoha andmed. 14.05.2003 võttis XXX ilma hageja teadmata notarilt välja pärimistunnistuse, mille kohaselt oli ta XXX ainupärijaks. Nii omandas ta pärandi, sh kinnistu Tallinnas XXX, terves ulatuses, samal ajal kui osale sellest oleks olnud õigus hagejal. Hageja hindab pärandvara väärtuseks 1 000 000 krooni. XXX abiellus XXX kostjaga. XXX suri XXX, tema testamendis oli kostja tema vara pärijaks märgitud. Seoses XXX pärimisasjaga selgus hagejale, et XXX oli vormistatud XXX ainupärijaks menetluses, millesse tütart kaasatud ei olnud. Kuna XXX surmast ei ole möödunud pärimisseaduse (pärandi avanemise ajal kehtinud redaktsioon (PärS)) § 118 lg-s 3 sätestatud 10-aastane pärandi vastuvõtmise üldine tähtaeg, soovib hageja konkreetset pärandi vastuvõtmise tähtaega vastavalt PärS § 118 lg-le 21 ennistada. Kostja ei ole andnud kohtuväliselt nõusolekut tähtaja ennistamiseks. 2(7)
2-12-12614 Hageja leiab, et pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et pärimisasja menetlemisel ei olnud hageja objektiivselt teadlik pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast, samuti asjaolu, et notar, vaatamata kontaktandmete olemasolule, ei teavitanud menetlusosalist tema õigustest. Notari vastav kohustus tulenes justiitsministri 25.01.2002 määrusest "Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord" (edaspidi Kord). Nimetatud Korra § 6 kohaselt oli notaril kõigepealt kohustus teavitada potentsiaalset pärijat otse ja vaid pärima õigustatud isikute või nende elukoha kohta usaldusväärsete andmete puudumisel avaldama tähtaja määramise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja ei ole vastuvõtmise avalduse esitamata jätmisega pärandist loobunud. Pärandist loobumine oli vastavalt PärS § 117 võimalik vaid ühel viisil – loobumisavalduse esitamisega notarile.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista.
Kostja leiab, et hageja pidi olema teadlik oma ema pärimismenetlusest, mis algatati hageja isa pärimisavalduse alusel, ning pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast. Hageja vaikimist tuli lugeda tahteavalduseks pärandit mitte vastu võtta. Nii Eesti Vabariigi kui ka Vene Föderatsiooni pärimisõigus lähtus tol ajal nn vastuvõtusüsteemist. Hageja otsustas seega mitte pärida, loobudes XXX pärandist oma isa kasuks. XXX teavitas pärimisavalduses esimese järjekorra pärija, s.o hageja olemasolust ja esitas notarile tema kontaktandmed. Hageja väide, nagu saanuks ta alles jaanuaris 2012 teadlikuks, et notar andis tema 2002. aastal surnud ema pärandi vastuvõtmiseks tähtaja ning tema isa päris juba 2003 aastal oma surnud abikaasa järel, kinnitab üheselt, et hagejal puudus tahe oma emast allesjäänud pärandvara pärimiseks. Kostjale jääb mõistetamatuks, millisel arusaamisel pärimisõigusest rajanes hageja kavatsus pärida oma ema pärandvara ja missuguseid samme ta ema pärandi vastuvõtmiseks kavatses astuda, kui tema poolt vaidlustatud pärimisteadet ei oleks 23.01.2003 Ametlikes Teadaannetes avaldatud ning XXX ei oleks XXX surnud. Hageja viibis XXX matustel ning külastas Tallinnas oma isa ajavahemikus 2003 kuni 2008 vähemalt kaks korda aastas, jõulude ajal ja isa sünnipäevadel, elades külaskäikude ajal elamus aadressil XXX. Pärast seda, kui XXX haigestus vähki aastal 2008, hageja külaskäigud sagenesid ning hageja viibis seetõttu Eestis oma isa juures kuni isa surmani 3-4 korda aastas. Tegelikkuses realiseeris hageja kostja arvates kokkuleppel isaga oma subjektiivse õigust pärandist loobumiseks, jättes pärandi vastuvõtmise avalduse esitamata. XXX ostis omakorda hagejale jääva pärandiosa hüvitamiseks tütrele XXX 3-toalise korteri, osutas regulaarselt rahalist abi ning korraldas hagejale ja tema lapsele puhkusereise, milledel osales ka ise. Kokkuleppel XXXga, kes enda pärandiosast loobus, osales XXX pärijana 2003 aastal XXX vara pärimisel Ukrainas, võttes vastu XXXpärandvarana korteri asukohaga, XXX, X(X), X. Eeltoodu tõendab, et hageja pidi olema teadlik Eestis toimuvast XXXpärimismenetlusest. Hageja ei ole pöördunud tähtaja möödalaskmise järgselt ligemale üheksa aasta jooksul oma isa poole ega taotlenud kuni oma isa surmani viimatimainitult nõusolekut pärandi vastuvõtmise tähtaja kohtuväliseks ennistamiseks, samuti ei algatanud ta XXX vastu hagimenetlust nimetatud küsimuses.
MENETLUSE KÄIK
5.02.04.2012 määrusega on maakohus rahuldanud koos hagiga esitatud avalduse hagi tagamiseks ning keelanud haginõude tagamiseks Tallinna notar Liia Aigrol väljastada pärimistunnistust XXX pärandvarale kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas (t lk 28-30). 3(7)
2-12-12614 Maakohus on hageja taotlusel nõudnud Tallinna notar Liina Aigrolt välja XXX pärimisasja materjalid (pärimistoimiku) ning võtnud need tsiviilasja materjalide juurde. 13.03.2013 toimunud kohtuistungil jäid pooled eelnevas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Hageja teatas, et on avalduse XXX pärandi vastuvõtmiseks esitatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
Alates 01.01.2009 kehtiva pärimisseaduse § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui viidatud seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. XXX pärandi avanemise ajal (s.o 17.12.2002) kehtinud PärS § 115 lg-st 1 tulenes pärija õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli PärS §-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestas (PärS § 117 lg 1). Pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üldiseks tähtajaks oli 10 aastat (PärS § 118 lg 3). Samas võis notar üldist pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise tähtaega lühendada. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks võis notar PärS § 118 lg 1 kohaselt anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei võinud olla lühem kui kaks kuud. PärS § 118 lg 21 kohaselt võis PärS § 118 lõikes 1 nimetatud tähtaja pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel ning vaidluse puudumise korral notar, kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku.
10.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - Nii hageja kui hageja isa XXX on XXX surnud XXX seadusjärgsed pärijad (pärima õigustatud isikud) PärS § 11 lg 1 tähenduses. - Hageja isa on esitanud (tähtaegselt) avalduse pärandaja XXX pärandi vastuvõtmiseks. - Tallinna notari Liia Aigro poolt on kooskõlas PärS § 118 lg-ga 1 antud XXX pärandi vastuvõtmiseks tähtaeg pikkusega kolm kuud. Notar on avaldanud 23.01.2003 vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (t lk 9). - Notari poolt antud tähtaja jooksul hageja pärandi vastuvõtmiseks ega sellest loobumiseks notarile avaldust esitanud ei ole. - Notar väljastas 14.05.2003 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on XXX ainsaks pärijaks tunnistatud XXX. - Kostja kui XXX õigusjärglane (testamendijärgne pärija) ei ole andnud XXX pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks nõutavas vormis nõusolekut (PärS 118 lg 21 p 2).
11.XXX pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 118 lg 21 p-st 1 tulenes, et sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja võib kohus pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada, kui kohus loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Hageja on 17.12.2012 esitanud notarile Liia Aigro avalduse XXX pärandi vastuvõtmiseks (t lk 125-126), seega on avaldus esitatud enne kümne aasta möödumist pärandi avanemisest (PärS § 118 lg 3). Kuivõrd PärS § 118 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul võttis pärija XXXXXX pärandi vastu, saab hageja oma pärimisõigust teostada aga vaid juhul, kui kohus pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks antud tähtaja PärS § 118 lg 21 p 1 alusel ennistab (vt: Riigikohtu 18.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-21-125-07, p 14). 4(7)
2-12-12614
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagis esitatud asjaolud annavad alust lugeda notari poolt kooskõlas PärS § 118 lg-ga 1 andud pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Hageja arvates esinevad alused kõnealuse tähtaja ennistamiseks, kuna notar ei teavitanud teda nõuetekohaselt pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks antud tähtajast. Seejuures ei olnud hageja ka tegelikult teadlik notari antud tähtajast (st ei saanud vastavat infot ka muudest allikatest).
13.Kohtu hinnangul eeldab mõjuv põhjus PärS § 118 lg 21 p 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab esinema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul alused notari poolt antud 3-kuulise pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks.
14.PärS § 118 lg-st 1 tulenevalt pidi notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tähtaja andmisel saatma selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldama teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Praegusel juhul esitas XXX asja materjalidest nähtuvalt 08.01.2003 notar Liina Aigrole pärimisavalduse XXX pärandi vastuvõtmiseks (t lk 7-8). Muu hulgas on XXX notarile avaldanud, et pärandijätja esimese järjekoha pärija on ka tütar (st hageja) elukohaga XXX. Tsiviilasja materjalidest, sh pärimistoimikust (t lk 73-130) ei nähtu, et notar oleks saatnud nimetatud aadressil kirjaliku teate pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks antud tähtaja kohta. Notar ei ole tõenditest ilmnevalt vastavat teadet hagejale saatnud ka ühelgi teisel aadressil. Notar on üksnes avaldanud teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded (t lk 9). Kohus leiab, et kuigi PärS § 118 lg 1 norm annab notarile valikuvõimaluse tähtajast teavitamise vahendite valikul ning otseselt ei kohusta kirjalikku teadet saatma, peaks oma ametiülesandeid temalt eeldatava hoolsusega täitev notar seda siiski tegema olukorras, kus talle on teada pärima õigustatud isikute kontaktandmed. Notari poolt tähtaja andmise eesmärgiks on kutsuda pärima õigustatud isikuid pärandit vastu võtma või sellest loobuma, eesmärgiks ei ole pärima õigustatud isikuid pärandist ilma jätta. Ka eelpool mainitud Korra § 6 regulatsioonist järeldub, et esmalt ja eelkõige pidanuks notar saatma pärima õigustatud isikutele teate pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtaja kohta ning juhul kui pärima õigustatud isikute või nende elukoha kohta puudunuks usaldusväärsed andmed, tulnuks avaldada tähtaja määramise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Praegusel juhul oli XXXavaldanud notarile hageja kontaktandmed. Hageja kinnitusel olid need tema elukohaandmed pärimisavalduse esitamise ajal. Usaldusväärsete elukohaandmete olemasolul ei olnud õigustatud piirduda üksnes teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus nõustub seetõttu hagejaga, et notar ei ole teda pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtajast kohaselt teavitanud. Notari toiminguid XXXpärimisasjas ei saanud hageja vahetult mõjutada. Hageja väitel sai ta vaidlusalusest tähtajast teada alles seoses XXX surnud XXX pärimisasjaga. Kohtu poolt tuvastatu ei anna alust hageja nimetatud väites kahelda. Eeltoodut arvestades tuleb notari poolt hageja kohast teavitamata jätmist hinnata praegusel juhul kui mõjuvat põhjust pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmisel. Kohus lisab, et pärija teadmatus pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast võib olla tähtaja ennistamise aluseks ka siis, kui pärimisteade avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taolist seisukohta toetab muu hulgas hageja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-09-12016 (p 15).
5(7)
2-12-12614
16.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes PärS § 118 lg 2 p-st 1, rahuldab kohus hageja nõude ning ennistab XXXpärimisasjas pärandi vastuvõtmise tähtaja.
17.Seonduvalt poolte väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Kostja poolt kirjeldatud hageja suhtlemisest isaga ei saa teha kindlaid järeldusi selle kohta, et hageja XXXpärimismenetlusest ja selle raames notari poolt antud tähtajast teadlik oli. Vaidlusvälised asjaolud, et hageja teadis juba 2002. aastast XXXpärandi avanemisest ning pärandvara olemasolust, ei oma vaidlusaluse 3-kuulise tähtaja ennistamise seisukohast tähtsust. Kuivõrd hageja notari poolt antud tähtajast ei teadnud, võis ta otsustada pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üle 10 aasta jooksul pärandi avanemisest (PärS § 118 lg 3). Kostja arvamus, et hageja ei kavatsenudki XXXpärandit, ka PärS § 118 lg-st 3 lähtuva tähtaja jooksul, vastu võtta on tuvastatud asjaolude põhjal oletuslik. Kostja väidete kohaselt ei võtnud hageja XXXpärandit vastu kokkuleppel XXX (jättes pärandi vastuvõtmise avalduse esitamata) ning vastutasuks ostis XXX hagejale XXX 3-toalise korteri, osutas regulaarselt rahalist abi ning korraldas hagejale ja tema lapsele puhkusereise. Kostja väited taoliste kokkulepete kohta ei ole asjas tõendamist leidnud. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt tõendab Ukrainast saadetud järelepärimine XXXpärimisasja kohta asjaolu, et hageja on asunud pärima pärandijätja Ukrainas asuvat vara. Kohtule ei nähtu nimetatud dokumendist (t lk 82-83), kes on XXXpärandaja vara Ukrainas pärima asunud. Lisaks ei oma võimalik Ukrainas toimunud pärimismenetlus käesoleva asja lahendamise seisukohast otsest tähtsust. Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil, perekonna- ja kriminaalasjades (ratifitseeritud 26.04.1995) artikli 34 lõike 2 kohaselt reguleeritakse kinnisvara pärimise õigust selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub. Hageja väidete kohaselt ei olnud ta teadlik, et pärandi vastuvõtmiseks Eestis tuleb esitada avaldus notarile. See asjaolu iseenesest ei oleks kohtu hinnangul objektiivne põhjus notari poolt määratud tähtaja möödalaskmiseks. Juhul kui hageja soovis XXXvara pärida, pidanuks ta ennast vajalikul määral Eestis kehtiva pärimisõigusega kurssi viima või kasutama õigusalaste eriteadmistega isikute abi.
18.Hageja on märkinud käesolevas asjas hagihinnaks 31 955,83 eurot, s.o 1⁄2 pärandvara väärtusest (t lk 1). Pärandvara koosneb hagis avaldatu kohaselt 1⁄2 mõttelisest osast Tallinnas aadressil XXX asuvast kinnisasjast. Kohus on tsiviilasja sellise hagihinnaga ka menetlenud. Kohtu poolt välja nõutud XXXpärimisasja materjalidest ilmneb, et pärandvarasse kuulus ka muid asju ja õigusi (peale nimetatud kinnisasja osa). TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohtu puudub siiski piisav teave selle kohta, millises kooseisus oli XXXpärandvara säilinud hagi esitamise ajaks. Seetõttu jätab kohus hagihinna muutmata.
19.Vastavalt TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused ning rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg-st 2 tuleneb, et hagi rahuldamise korral jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul ei ole vajalik jätta käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna. Seetõttu tühistab kohus ülaviidatud Harju Maakohtu 02.04.2012 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. 6(7)
2-12-12614
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.