269,90 eurot Hageja SKAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Artjom L (XXX) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, registrikood 75014913, asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn), lepinguline esindaja Tarmo S (XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
SKAS hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Lihtmenetluses pooli ärakuulamata
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kahju summas 246,26 (kakssada nelikümmend kuus eurot ja 26 senti) eurot SKAS kasuks.
Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult summas 246,26 eurot alates 06.07.2012 kuni nõude kohase täitmiseni SKAS kasuks.
Menetluskulude jaotus Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) menetluskulud 100% ulatuses SK kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
2-12-37414 Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 246,26 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult 246,26 eurot alates 06.07.2012 kuni nõude kohase täitmiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 113 lg 1, § 492 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TS § 2 lg 1, § 10 lg 1 ja 2, § 37 lg 6, LS § 6 lg 4, § 7 lg 11. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ärakuulamist ei taotlenud.
4.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-12-37414
7.Puudub vaidlus, et 19.03.2012 sõitis Kalle Esinurm juhtides sõiduautot Volkswagen Passat reg.märgiga XXX (edaspidi Volkswagen) Tallinnas Vabaduse pst ja Pärnu mnt Laagri poolses teede ühinemiskohas läbi löökaugu, mis vigastas sõiduautot (tl 7-9, fotod tl 39-43). Liiklusõnnetuse sündmuskoht fikseeriti politsei poolt (tl 9, 59, fotod tl 22-29, 60-69). Sõiduki Volkswagen suhtes oli sõlmitud sõidukindlustusleping hageja juures, mille kohta on väljastatud poliis nr XXX perioodiga 25.07.2011-24.07.2012 (tl 10-11). Hageja on sõiduki Volkswagen omanikule hüvitanud kahju, tasudes K OÜ-le sõiduki Volkswagen avariijärgse taastusremondi eest 246,26 eurot (tl 12-15). Vastavalt võlaõigusseadus (VÕS) § 492 lg 1 kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. 21.06.2012 esitas hageja kostjale tagasinõude (tl 16-17). Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 18).
8.Pooled vaidlevad, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Asjas on tõendatud, et vaidlusaluse sõidutee äärde oli alates 13.03.2012 paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 54-58). Samas jooniselt ja fotodelt nähtub, et kuigi sõidutee äärde oli paigaldatud liiklusmärk nr 152, siis löökauk asus mõnisada meetrit pärast nimetatud liiklusmärki (tl 56, 58, 60--69).
9.Vastutuse eeldusena peab kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud.
10.Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1.
11.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Tõendatud on, et kahju tekitanud löökauk oli läbimõõduga üle 20-cm ja sügavus üle 5-cm (tl 9, 2527, 63-66). Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20cm ja sügavusega üle 5-cm.
12.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht
2-12-37414 peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest seetõttu, et mõnisada meetrit enne löökauku oli paigaldatud märk 152. Tulenevalt Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse teatest tuvastas politseipatrull, et sõidutees on suur tähistamata auk (tl 9, 59, fotod tl 22-29, 60-59). Asjaolu, et tees olevat auku ei olnud võimalik märgata või sellest ümber sõita tõendab kaudselt ka asjaolu, et sellel õhtul toimus seal 16 sarnast juhtumit, mille osas puudub vaidlus. Kostja poolt paigaldatud märk ei andnud piisavalt infot, kui kaugel on ohtlik koht, kuna puudus aukudega teelõigu kogupikkust tähistav lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
13.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitse-eesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
14.VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikud kulud sh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtule esitatud politsei teadete (tl 9,59), fotodega (tl 22-29, 60-69, 39-43), sõidukikahju avaldusega (tl 7-8, ) on tõendatud, et KE kuuluval sõidukil Volkswagen, purunes löökaugust läbisõitmise tagajärjel parem esimene rehv ja velg ja parem tagumine rehv. K OÜ pakkumise nr XXX kohaselt valuvelgede sirgestamine, rehv, rehvi- ja värvitööde maksumus on 366 eurot, millest hageja palub välja mõista 246,26 eurot (tl 14-15). Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et hagejale on tekkinud kahju rehvide lõhkemise näol seoses asjaoluga, et kostja ei ole täitnud oma kohustusi tee korrashoiul, mistõttu kuulub hagejale kostja poolt hüvitamisele tekitatud kahju summas 246,26 eurot.
15.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule
2-12-37414 tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgseks viivisemääraks on 8 % aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 06.07.2012 kuni nõude täieliku täitmiseni. Nõude sissenõutavaks muutumisel tuleb arvestada VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 sätestatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisega. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.