Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-30805
Tsiviilasi
Viktor Krankals ja Nadežda Krankals hagi OÜ U.M. Investeeringud vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. jaanuari 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nadežda Krankals määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Nadežda Krankals (isikukood: xxx; elukoht: XXX) Vastustaja (kostja): OÜ U.M. Investeeringud (registrikood: 10252725; asukoht: Tallinn Salve 4)
esindajad
Menetluskulud
Ringkonnakohtus kantud määruskaebuse esitaja kanda.
menetluskulud
jätta
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-39-12 kohaselt tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Kolleegiumi arvates ei saa anda pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Eelmärgitu ei tähenda siiski seda, et haldur võib korraldada enampakkumise seaduses sätestatud tingimusi eirates. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. Ülalmärgitu kohaselt näeb pankrotiseadus ette järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse. Antud tsiviilasja menetluses taotlevad hagejad pankrotimenetluses mitte otsesõnu nõudeõiguse enampakkumise kehtetuks tunnistamist, vaid hagejate sõnade kohaselt 08.02.2011. a nõude loovutamise lepingu, hüpoteekide üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu seadusevastaseks tunnistamist. Kohus tuvastas, et 24.11.2010. a oli pankrotitoimkond otsustanud lubada halduril müüa kohtulahendist nr 2-07-39568 tuleneva nõudeõiguse hagejate vastu summas 390 772 krooni, alghinnaga 300 000 krooni. Otsuse tingis asjaolu, et pankrotimenetlust ei olnud otstarbekas „üleval hoida“ ainuüksi seetõttu, et oodata kohtulahendi täitmist üle 10 aasta ning kuna hagejate korteriomandid olid koormatud esimese järjekoha hüpoteekidega pankade kasuks, oli mõistlik pankrotimenetluses müüa enampakkumisel nõudeõigus hagejate vastu. Seega on hagiavalduses vaidlustatud tehing toimunud 24.01.2011. a korduva enampakkumise tulemusena, mille sooritamiseks oli pankrotihalduril pankrotitoimkonna nõusolek ja mille vaidlustamise õigus menetlusosalisel Riigikohtu poolt väljatoodud põhjendustel puudub. Kohus selgitas hagejatele, et äriregistri väljavõttest nähtub, et Indrek Uudeküll oli kostja juhatuse liige 19.12.2008-25.10.2011. a, kel oli õigus sooritada 08.02.2011. a vastav notariaalne tehing. Kohus selgitas, et kui hagejad leiavad, et pankrotihaldur on rikkunud enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale seaduses sätestatud tähtaja jooksul pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna hagi jäetakse läbivaatamata, tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. Samas selgitas kohus, et kuna kostjal puudus menetluses lepinguline esindaja, siis puuduvad ka kostja õigusabikulud.
2) on asjakohatu maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-12. Rahaliste nõuete üleandmine OÜ-lt Enkatex Sewing (pankrotis) OÜ-le U.M. Investeeringud ei ole teostatud enampakkumise korras, vaid lepingu notariaalse vormistamisega; 3) tuli hüpoteegid kustutada rahaliste nõuete müügiga pankrotiettevõttelt kolmandale isikule. Vastasel juhul saab kostja antud asjas võimaluse alusetuks rikastumiseks, mis on talle tagatud hüpoteegiga hagejate isiklikule varale; 4) eksib maakohus selles, et vaidlustatud tehing on sooritatud 24.01.2011. a läbiviidud korduva enampakkumise tulemusel; 5) ei andnud maakohus hinnangut sellele, et vaidlustatav notariaalne tehing on vastuolus heade tavadega. Poole (hagejate) tõendite hindamata jätmine on tõsine TsMS § 442 lg 8 rikkumine; 6) ei saa 01.11.2010. a kohtuotsuse täitmise tingimust mitte keegi uuesti läbi vaadata.
tagavad OÜ U.M Investeeringud õigust hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.