Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lõpeb kolme kuu jooksul töölepingu kehtivuse algusest ja töötaja lahkub tööandja soovil, viib hageja läbi ühekordselt uue kandidaadi värbamise ja valimise protsessi ilma täiendava tasuta. Maaklerilepingu sõlmimise järgselt viis hageja läbi personaliotsingu ja vahendas kostjale sobiva kandidaadi töölepingu sõlmimiseks: sobivaks kandidaadiks, kellega kostja sõlmis 06.04.2010 töölepingu oli SWB. Töölepingus lepiti kokku töötajale ühe aasta jooksul makstavaks tasuks koos lisatasudega kokku 61 113,93 eurot. Töölepingu sõlmimise järgselt esitas hageja kostjale 15.05.2010 arve nr 2010/0131 12 834 euro tasumiseks. Kostja tasu ei maksnud. S.W. B asus vastavalt töölepingus kokkulepitule kostja juures tööle 01.06.2010. Kostja lõpetas töötajaga töölepingu 12.07.2010. Maaklerilepingus leppisid pooled kokku, et juhul, kui kolme kuu jooksul tööleasumise kuupäevast selgub, et ametisse määratud kandidaat ei vasta kostja ettevõtte poolt määratud nõudmistele ja lahkub kostja soovil ametist, alustab hageja värbamis- ja valikuprotseduuriga ühel korral uuesti ilma lisanduva tasuta. Eeltoodu kinnitab poolte kokkulepet, et tasustamise kohustus tekkis pärast kandidaadiga töölepingu sõlmimist ning sissenõutavaks muutunud tasu ei muutunud pärast töölepingu lõppemist enam kehtetuks. Hageja palub kostjalt mõista välja põhivõlana 12 833,93 eurot, mis on 21% 61 113,93 eurost ehk töötajale ühe aasta jooksul maksmisele kuuluvast tasust, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1 606,08 eurot, mis on arvutatud VÕS § 113 lõike 1 järgi ja viivise põhivõlalt TsMS § 367 alusel hagi esitamisest kuni põhivõla kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja 29.01.2010 kirja allkirjastanud; pooled sõlmisid 20.01.2010 suulise kokkuleppe, mille eesmärk oli kostjale töölepingu vahendamine ning sobiva töötaja leidmine, kelle tööleping kehtib pikemalt kui kolm kuud, misjärel oleks tekkinud hagejal õigus vahendustasule; pooled ei ole leppinud kokku hageja osundatud vahendustasus; hageja otsitud töötaja osutus katseajal ebasobivaks; hageja uut töölepingut sobiva töötajaga kostjale ei otsinud ega vahendanud; hageja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu ei ole tal nõuet kostja vastu tekkinud; hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest selle eesmärk on kahju tekitamine kostjale. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lõikele 1 kohustub üks isik (maakler) maaklerilepinguga vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 9 lõike 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 69 lõike 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohtule esitatud kostja juhatuse liikme JHW ́i poolt allkirjastatud hageja saadetud hinnapakkumisega 29.01.2010, on tõendatud, et pooled sõlmisid maaklerilepingu, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale personaliotsingu teenust, kohustudes vahendama kostjale töölepingu sõlmimise kolmanda isikuga. Hageja nimel allkirjastas maaklerilepingu B J C . Kostja väide, et tema juhatuse liige J H W ei ole 29.01.2010 hinnapakkumist allkirjastanud, on ümber lükatud ekspertiisiaktis nr 12E-DK0139 14.01.2013 antud eksperdiarvamusega, mille kohaselt on 29.01.2010 dokumendil oleva allkirja andnud tõenäoliselt J H W . 29.01.2010 hinnapakkumise kinnitamist ja selle allkirjastamist J H W poolt tõendavad ka alljärgnevad pooltevahelised e-kirjad: 1) hageja 20.01.2010 e-kiri kostjale J W , mille kohaselt edastas hageja kostjale töötaja kandidaadi andmed ning mille J.H.W edastas e-kirjaga 26.01.2010 kostja turundusjuhile J L ; 2) kostja turundusjuhi J L 26.01.2010 e-kiri hagejale, millest nähtuvalt palus kostja hagejalt pakkumust MS W formaadis (elektrooniliselt), et kostja esindaja J.H.W saaks selle allkirjastada

ning mille järel saaks kostja selle faksi teel edastada hagejale, et alustada tööga. 3) hageja esindaja M G ’i 27.01.2010 vastus kostja esindajale J L , mille kohaselt edastas hageja selle e-kirjaga pakkumuse MS W ning tegi ühtlasi ettepaneku teha dokumendist Xerox-koopia ja saata pakkumus tagasi e-kirjaga; 4) kostja esindaja J L 29.01.2010 e-kiri vastuseks hageja 27.01.2010 e-kirjale, mille kohaselt edastas kostja hagejale allkirjastatud pakkumuse. Eeltoodud tõenditega on tõendatud poolte vahel maaklerilepingu sõlmimine 29.01.2010, mitte 20.01.2010. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja otsis oma Tallinnas asuvasse kauplusse töötajat tegevjuhi ametikohale, et kostja sõlmis 06.04.2010 töölepingu S.W.B ́iga, kes asus vastavalt töölepingus kokkulepitule kostja juures tööle 01.06.2010 ning et kostja lõpetas S.W.B ́iga töölepingu 12.07.2010. VÕS § 664 lg 1 sätestab, et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Maaklerilepingu kohaselt oli hagejale tasu maksmise tingimuseks töölepingu sõlmimine sobiva kandidaadiga lähtudes sellele töötajale makstavast tasust, mille suuruseks lepiti kokku 21% värvatud töötaja ühe aasta brutotöötasust, sh puhkuseraha ja lisatasud. Tasu tuli maksta 10 päeva jooksul sobiva kandidaadiga töölepingu sõlmimisest. Pooled leppisid kokku, et kui sobiva kandidaadiga sõlmitud tööleping lõpeb kolme kuu jooksul töölepingu kehtivuse algusest ja töötaja lahkub tööandja soovil, viib hageja läbi ühekordselt uue kandidaadi värbamise ja valimise protsessi ilma täiendava tasuta. Kostja ja S.W.B ́i vahel sõlmitud töölepingu punkti 5 alapunktidest nähtub, et töölepingu pooled leppisid tasuna kokku: 51 000 krooni ühes kalendrikuus, kokku 612 000 krooni aastas ehk 39 113,93 eurot, ning et S.W. B 'il oli õigus saada neli korda aastas F P E ülikond mitte 10 000 euro tööaasta jooksul. Pooled leppisid kokku ka kuupõhises tasus eluaseme eest (üür), mis hõlmas kuu üüri, vett, gaasi ja elektrit maksimaalselt 1000 eurot. Töölepinguseaduse § 29 lõikest 4 tuleneb, et töötajale võib anda ka muid hüvesid lisaks töötasule ja töötajal on nendele nõudeõigus, seega võib pidada töölepingus märgitud ja kostja poolt hüvitatavad ülikonnad ja elamiskulude kompenseerimine lisatasudena töötasu osaks. Seega on eelnimetatud töölepinguga tõendatud, et kokku oli S.W.B 'ile ühe aasta jooksul makstavaks tasuks koos lisatasudega kokku 61 113,93 eurot. Arvega nr 2010/0131 15.05.2010 on tõendatud, et hageja esitas kostjale töötajaga töölepingu sõlmimise järgselt arve 12 834 euro tasumiseks. Vaidlus puudub, et arve on maksmata. Maaklerilepingu tingimustest, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et juhul, kui kolme kuu jooksul tööleasumise kuupäevast selgub, et ametisse määratud kandidaat ei vasta kostja ettevõtte poolt määratud nõudmistele ja lahkub seepärast kostja soovil ametist, alustab hageja värbamis- ja valikuprotseduuriga ühel korral uuesti ilma lisanduva tasuta ning juhul kui kandidaat, keda tutvustati kostjale algselt hageja poolt, kuid keda kostja ei võtnud sel hetkel tööle, võetakse tööle ühe aasta jooksul peale pooltevahelise lepingu sõlmimist, on kostja kohustatud tasuma hagejale töötaja võlgnetava 21% aastasest brutopalgast, sh puhkuseraha ja lisatasud, et tasustamise kohustus tekkis pärast kandidaadiga töölepingu sõlmimist ning et tasustamise seisukohalt on oluline töötajaga töölepingu sõlmimine. Pooltevahelisest maaklerilepingust ei saa järeldada, et sissenõutavaks muutunud tasu oleks pärast töötajaga töölepingu lõppemist muutunud kehtetuks ka juhul kui tööleping lõppes kostja algatusel. Samuti ei nähtu lepingust, et kostjal oleks maaklerilepingu alusel tekkinud hageja vastu nõue tasu tagastamiseks, kui kandidaadiga sõlmitud tööleping lõppes kostja soovil. Eeltooduga on tõendatud, et lepingust tulenev tasunõue muutus sissnõutavaks 06.04.2010. Asjaolu, et kostja ei sõlminud pärast S.W. B ́iga töölepingu lõppemist töölepingut hageja poolt talle uue värbamis- ja valikuprotseduuri tulemusena pakutud kandidaatidega, ei välista lepingu järgi hagejale tasu maksmise kohustust. Kostja vastuväited maakleritasu suuruse ebamõistlikkuse ja hagejale kahju tekitamise kohta on

põhjendamatud, kuna kostja lepingu poolena sai lepingu tingimusi, sealhulgas tasu suurust mõjutada. Lepingus sätestatud tasu nõuet ei saa pidada kostjale kahju tekitamiseks ega vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et lepingus märgitud tingimustel, kus hagejal tuli tasuta otsida uus töötaja kandidaat, kui esimene kostjale otsitud kandidaat osutub ebasobivaks, võib maakleritasu olla 21%-i töötaja aastatasust ning see on proportsioonis sellega, mida kostja lepingu järgi oli õigustatud saama. Kostja vastuväited lepingu tasu mittemaksmise kohta tulenevalt edukuse põhimõttest, on samuti põhjendamatud, kuna need ei põhine pooltevahelisel lepingul ega vasta tuvastatud asjaoludele, sest hageja vahendas kostjale töötaja kandidaadi ja kostja töölepingu ka sõlmis. Seega täitis hageja lepingus võetud ülesande ja maaklerileping oli tulemuslik. Et vahendatud leping tulevikus kostja poolt ühepoolselt lõpetati, ei mõjutanud lepingu järgi maakleritasu saamise õigust. Kostja väide, et maaklerilepingukohane tasu maksmise kohustus tekkis siis, kui vahendatud tööleping oleks kehtinud pikemalt kui kolm kuud, ei põhine samuti lepingul. Järelikult on hageja nõue kostjalt 12 833,93 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et ta ütles maaklerilepingu pärast 12.07.2010 üles ja hageja ei ole seda väidet omaks võtnud. Järelikult ei saa kohus antud kostja väidet poolte vaidluse lahendamisel arvestada. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Pooltevahelise maaklerilepinguga on tõendatud, et maksetähtaeg on 10 päeva. Kuna kostja ei tasunud hagejale võlgnetavat summat hiljemalt 16.04.2010, siis on kostja kohustatud tasuma viivist alates 17.04.2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÖS § 113 alusel. Vastavalt hageja arvestusele on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määraga sissenõutavaks muutunud viivis alates 17.04.2010 kuni hagi esitamiseni kokku 1606,08 eurot, mis on kohtu hinnangul arvutatud kooskõlas seaduse ja VÕS § 94 sätestatud intressimääradega ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 367 alusel seaduses sätestatud määras kuni põhinõude 12 833,93 euro kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.