Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 10.07.2012 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7988,05 eurot, viivise 1663,84 eurot ning viivise 0,1 % päevas tasumata põhivõlalt hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda, s.h hagi esitamisel tasutud riigilõivu 798,90 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks on hagis märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on ka palunud kostjalt välja mõista viivise hagi esitamise seisuga summas 1663,84 eurot ning esitanud selle kohta viivise arvestuse. Hagiavaldusest nähtuvalt moodustab viivis hagiavalduse esitamise seisuga 1660,84 eurot, mitte 1663,84 eurot. Tulenevalt ülaltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 7988,05 eurot ning viivis 1660,84 eurot, kokku 9648,89 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1 % põhivõlalt päevas alates 11.07.2012 kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 99 % ulatuses kostja kanda ning 1 % ulatuses hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 798,90 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot. Kohus märgib, et hagilt hinnaga 12 567,53 eurot tuli tasuda riigilõiv 550 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 850 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 841,50 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.