lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-9178/21

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-9178/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1368
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamineKRS § 34TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-9178

Tsiviilasi

Ljudmilla Tähe avaldus kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 01. veebruari 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ljudmilla Tähe määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Ljudmilla Täht (isikukood: XXX) Vastustajad (puudutatud isikud): Püssi linn (registrikood: 75008440), esindaja Silver Peepmaa Nikolai Loiko (isikukood: XXX)

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 01. veebruari 2012 määrus ja teha asjas uus määrus.
2.Jätta Ljudmilla Tähe avaldus kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus Ljudmilla Tähe kanda.

ja

ringkonnakohtus

jätta

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 04.09.20262-26-14955/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-25-6569/89Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-6368/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.Ljudmilla Täht esitas 03.03.2011 Viru Maakohtule avalduse kinnistusraamatu kande parandamiseks: XXX) tühistada kaasomanike nimed Ljudmilla Täht ja Nikolai Loiko ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse Püssi linn. Avalduse kohaselt on 12.02.2007 Püssi linnapea 27.11.2006 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse tehtud kanne korteriomandi, asukohaga XXX, omaniku kohta ning ühe kaasomanikuna oli kinnistusraamatusse kantud L. Täht, vaatamata sellele, et 16.12.2003 Püssi Linnavolikogu otsuse nr 70 kohaselt oli sama korteriomand tunnistatud peremehetuks ning otsuse p 4 alusel pidi olema registreeritud kinnistusraamatus uue omanikuna Püssi Linnavalitsus. Alates 1998 avaldaja korterit ei kasuta, kuna selles puuduvad elamiseks vajalikud tingimused. Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole Püssi Linnavalitsus senini volikogu 16.12.2003 otsust nr 70 täitnud, mille tulemusel esitati avaldaja vastu 2009 hagi kommunaalkulude väljamõistmiseks. Avaldaja palub kanda kinnistusraamatusse uue omanikuna Püssi linn.
2.Püssi linn palus jätta avalduse rahuldamata. Vastuse kohaselt kuulus Hooneregistri andmetel korter 22.01.1998 ostu-müügilepingu nr 339 alusel N. Loiko ja L. Tähe (endine Gusseva) kaasomandisse. Püssi Linnavalitsus ei saanud 16.12.2003 otsust nr 70 täita korteril lasuva käsutuskeelu märke tõttu. Kohtutäituri poolt 15. veebruaril 2008 Viru Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud avalduse alusel seati ka kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge Püssi linna kasuks. Avaldaja teadis alates 2005, et korter on jätkuvalt tema ja N. Loiko kaasomandis, kuna Püssi linn esitas 2005 hagi kaasomanike vastu võlgnevuse nõudes. Hagimaterjalid olid avaldajale isiklikult kätte toimetatud. Viru Maakohus rahuldas hagi 05.02.2007 otsusega. 25.02.2008 seati täitemenetluse raames käsutamise keelumärge Püssi linna kasuks. Käesoleval ajal on korteriomand sundenampakkumisel kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse katteks.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 01. veebruari 2012 määrusega avalduse rahuldamata ja kinnistusraamatu kanded muutmata. Menetluskulud jättis kohus Ljudmilla Tähe kanda. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt on avaldus põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu, kuna Püssi linn ei soovi korteriomandit omandada ja kinnistamisavaldust esitada ning kohtul puudub võimalus Püssi linna tahteavalduse asendamiseks hagita menetluse raamides. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 651 lg 1 kohaselt, kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnisturaamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada asjaõiguse üleminekut tõendav dokument. Kohus luges tõendatuks, et kinnistamisavalduse esitamise õigus on Püssi linnal. Kinnistamisavaldusele tuleks lisada Püssi Linnavolikogu 16.12.2003 otsus nr 70 korteri peremehetuks tunnistamise kohta, mis tõendaks asjaõiguse kinnistusraamatuvälist üleminekut.

Püssi linn keeldus kohtuistungil avalduse esitamisest, väites, et Püssi Linnavolikogu vastav määrus on kehtetu. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Käesoleval juhul on puudutatud isiku L. Tähe nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks olemas. N. Loiko nõusolek puudub. Puudutatud isikute L. Tähe ja N. Loiko nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Samas ei ole seadusega kehtestatud korda, kuidas asendada omandaja, Püssi linna, tahteavaldust, kui omandaja ei soovi kinnistamisavaldust esitada ning vaidlusalust korteriomandit omandada. KRS § 34 kohaselt on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab (Ljudmilla Täht) või kelle kasuks kanne tehakse (Püssi linn). Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Kinnistamisavalduse esitamise volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kande taotlemisel avatavasse registriossa märgitakse kinnistamisavalduses registriosa numbri asemel katastritunnus. Kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutusleping, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Kohus luges tõendatuks, et Ljudmilla Tähe kohtule esitatud avaldus nendele nõuetele ei vastanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.L. Täht esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 01. veebruari 2012 määruse ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja menetluskulud jätta Püssi linna kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus alusetu ja põhjendamatu, kuna Püssi Linnavalitsus on aastaid jätnud Püssi Linnavolikogu 16.12.2003 otsuse nr 70 täitmata. Kuni kande muutmiseni on avaldaja sunnitud täitma Püssi Linnavalitsuse 22.08.2007 määrust nr 3 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine, mille alusel veeettevõtja esitab igakuiselt L. Tähele arve abonenttasu nõudega, kuigi L. Täht seda teenust korteris XXX juba alates 1998 ei kasuta. Viide Püssi Linnavolikogu 16.12.2003 otsuse nr 70 kehtetusele on alusetu, kuna korteri käsutamise keelumärge on kehtestatud 15.02.2008 kohtutäituri avalduse alusel. Püssi Linnavolikogu otsust ei ole senini kehtetuks tunnistatud ega tühistatud, mistõttu see on kehtiv ja kuulub täitmisele. Ainuke väljapääs olukorra parandamiseks on kohtulahend, kuna puudutatud isik senini ei soovi täita Püssi Linnavolikogu otsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Viru Maakohtu
01.veebruari 2012 määrus tuleb tühistada maakohtu poolt olulise menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab L. Tähe avalduse kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks läbi vaatamata.

Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi maakohus on vaidlustatud määruse teinud 01.02.2012 ning määruskaebus selle peale on esitatud 14.02.2012, on määruskaebus edastatud ringkonnakohtule lahendamiseks alles 11.02.2013.

6.Eelkõige märgib ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti menetlenud antud tsiviilasja hagita menetluses ning sellega rikkunud menetlusõiguse normi. Asja materjalidest nähtuvalt esitas L. Täht Viru Maakohtule avalduse kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on L. Täht ja N. Loiko korteriomandi, asukohaga XXX, kaasomanikeks 1⁄2 mõttelistes osades. Avaldaja soovib parandada kinnistusraamatu kannet, kustutada kaasomanikena L. Täht ja N. Loiko ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse Püssi linn. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tulenevalt AÕS § 65 lg-s 1 sätestatust peab õigustatud isik soovi korral esitama kohtule vastava nõude, s.o hagi, kuid ebaõige kande parandamise nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab, ei ole võimalik taotleda hagita menetluses avalduse esitamisega.
7.Lisaks sellele, et maakohus on ebaõigesti menetlenud asja hagita menetluses, on kohus kaasanud menetlusse puudutatud isikuna N. Loiko. N. Loiko kaasomanikuna ei ole esitanud maakohtule nõuet ebaõige kande parandamiseks, samuti ei ole tema vastu vastavat nõuet esitanud Püssi linn ja avaldaja ise ning seetõttu oli alusetu N. Loiko menetlusse kaasamine.
8.AÕS § 65 lg-st 1 võib järeldada, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Antud juhul vastab kanne tegelikule õiguslikule olukorrale ning ei ole ebaõige. J. Täht omandas 1⁄2 mõttelise osa kolmetoalisest korterist nr XXX ostu-müügilepinguga 22.01.1998 (tl 17-19). Korteriomandite esmakinnistamisel on ta korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa kaasomanikuna kantud kinnistusraamatusse (tl 34-35). Alusetu on maakohtu seisukoht, et Püssi Linnavolikogu 16.12.2003 otsuse nr 70 alusel on toimunud korteriomandi omandi kinnistusraamatuväline üleminek. Püssi Linnavolikogu 16.12.2003 otsus nr 70 (tl 4-5), millega on tuvastatud muuhulgas, et korteriomand, asukohaga XXX, on peremehetu, ei too kaasa avaldaja omandiõiguse kaotust. Juhul, kui tunnistatakse peremehetuks kinnisasi, millel tegelikult on omanik, ei kaota omanik omandiõiguse seetõttu, et asi tunnistati haldusorgani otsusega peremehetuks.
9.TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lähtudes eeltoodust ei oleks H. Tähel võimalik ka hagi esitamisega võimalik saavutada olukorda, et omanikukanne tema kohta kustutatakse ja kantakse korteriomandi, asukohaga XXX, omanikuna kinnistusraamatusse Püssi linn. Seetõttu puudub vajadus anda puuduste kõrvaldamise käigus võimalus H. Tähel esitada hagi Püssi linna vastu ebaõige kande parandamiseks nõusoleku saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb jätta H. Tähe avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus juhib H. Tähe tähelepanu AÕS §-le 126, mis sätestab kinnisomandist loobumise võimaluse.
10.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalset/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja