Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-43812 Viru Maakohus 15. märtsi 2013 kohtumäärusega andis hagejale tähtaja oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis ning täiendava riigilõiv tasumiseks ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Kohtumäärus on hagejale kätte toimetatud 15. märtsil 2013. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole hageja kohtule hagiavaldust esitanud ega tasunud riigilõivu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest ja avaldus tuleb tagastada selle esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 kohaselt kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Vastavalt TsMS § 147 lg 5 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Kohus andis hagejale tähtaja 14 päeva kohtunõude kättesaamisele järgnevast päevast arvates oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis (juhindudes hagiavalduse sisu ja vormile sätestatud nõuetest) ning riigilõivu tasumiseks ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga. Hageja on jätnud kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Nõuetekohast hagiavaldust koos tõenditega ei ole kohtule esitatud ega tasutud täiendavalt riigilõivu. Kohtute infosüsteemis kohtule kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul seda avaldust hagiavaldusena menetlusse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente (TsMS § 363 lg 1 p 3) ning puuduvad hageja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid (TsMS § 221 lg 1, 2). Samuti riigilõivu on tasutud seadusest ettenähtuv vähem. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud riigilõivu summas 93,95 eurot. Hagimenetluses rahalise nõude summas 3225,66 eurot esitamisel on riigilõivu miinimumsummaks 250 eurot vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9, 10 ja 12 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

2(2)

2-12-43812 Kooskõlas TsMS § 372 lg 4 hagi menetlusse võtmata jätmise korral ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte. Kuna kostja oli teadlik, et maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue tema vastu anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses, leiab kohus, et tuleb määrus saata ka kostjale teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.