143,61 eurot Hageja HRMOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja LM(isikukood XXX, elukoht XXX) Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
HRMOÜ hagi LM vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
Jätta HRMOÜ hagi LM vastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4.Mõista menetluskulud 100% ulatuses välja HRMOÜ LM kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
2-12-24930 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.HRMOÜ esitas kohtule 27.06.2012 avalduse LM vastu maksekäsu kiirmenetluses 144,17 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 30.08.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.03.09.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
3.12.09.2012 esitas HRMOÜ kohtule hagi LM vastu võla saamiseks. Hageja nõue
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 143,61 eurot, viivise 17,66 eurot seisuga 12.09.2012, viivise 0,07% päevas alates 13.09.2012 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1, KOS § 13 lg 1, AÕS § 75 lg 1. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada
2-12-24930 ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel korteriomandiseadusest (KOS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 15 lg 1 järgi kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 20 lg 1 kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Nimetamiseks on vaja valitseja kandidaadi nõusolekut. Valitseja tagandamise suhtes võib kohaldada piirangut, mille järgi võib ta tagandada vaid olulisel põhjusel. Muid piiranguid valitseja nimetamisele ega tagandamisele ei kohaldata. Valitseja nimetamist ega tagandamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada. KOS § 21 lg 1 alusel valitseja on õigustatud ja kohustatud: 1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; 2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. KOS § 22 lg 1 p-de 2 - 4 kohaselt sisaldab majanduskava muu hulgas andmeid kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavate sissetulekute ja väljaminekute kohta, korteriomanike kohustuste kohta kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele ja kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suuruse kohta. KOS § 22 lg 2 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Hageja esitas kostja vastu nõude tulenevalt sellest, et kostja on XXX, Tallinn asuva korteriomandi omanik (tl 36) ning hageja on nimetatud korterelamu haldusteenuse pakkuja. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale perioodil jaanuar 2012 – veebruar 2012 kaks arvet kokku summas 244,14 eurot (tl 45, 49-50), millest viimane on kostja poolt osaliselt jäänud tasumata (tl 44, 96, 97). Kostja vaidles hageja nõudele täielikult vastu ning leidis muuhulgas, et hagejal ei ole volitusi nõude esitamiseks kostja vastu, kuna 14.06.2011 üldkoosoleku otsusega on hageja tagasi kutsutud, lisaks puudub 2011 ja 2012 majanduskava. Samuti on kostja tasunud otse teenusepakkujatele osutatud teenuste eest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Tallinnas XXX kinnistu korteriomandite omanike 18.12.2006 üldkoosoleku protokolliga nr 1 (tl 37-38, 47-48) on määratud hageja (endise nimega VV OÜ) XXX korteriomandite valitsejaks viieks aastaks ehk kuni 18.12.2011 tulenevalt TsÜS § 136 lg 2. Sama otsusega on kinnitatud XXX majanduskava 2007. aastaks (tl 38, 48). Pooled sõlmisid 27.03.2007 kinnisvara halduslepingu XXX perioodiga 27.03.2007 – 31.12.2007, mis pikeneb lõpetamisest mitteteatamisel 12 kuuks (tl 43, 46). Halduslepingu kohaselt lepingu kuutasus lepitakse kokku vastavalt töö mahule ja tavaliselt tasustavale mõistlikule hinnale ehk vastavalt
2-12-24930 korteriomandiseaduse § 13 p 1 ja § 15 p 6 ja korteriomandite 18.12.2006 üldkoosolekul vastu võetud ja kinnitatud majanduskava alusel, mille kohta täitja esitab arve 15. kuupäeval, mis tasutakse tellija poolt vastavalt korteriomandiseaduse § 22 p 2 alusel ettemaksetena. Elamu XXX korteriomanike 14.06.2011 korduv üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati lõpetada leping valitsejaga alates 01.09.2011 (tl 77-78). Häälteenamusega tehtud korteriomanike otsus on KOS § 8 lg 3 kohaselt kehtiv ka korteriomanike suhtes, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et 14.06.2011 korduv üldkoosoleku otsuseid on vaidlustatud. 18.10.2011 kirjaga, mis on hageja poolt kätte saadud 21.10.2011, on XXX korteriomandite omanikud hagejat teavitatud, et korduv üldkoosoleku 17.10.2011 otsusega on haldamine ja majandamine üle antud OÜ O, mistõttu paluvad omanikud anda kõik dokumendid hagejal üle OÜ O (tl 117). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja on 17.10.2011 üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud 09.07.2012 elamute haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 105-106) ei ole usaldusväärne tõend, kuna on allkirjastamata ning lisaks sõlmitud isikuga, kelle volitust esitatud ei ole. MB ei ole KÜ XXX juhatuse liige. Kohtule ei ole esitatud 24.05.2011 üldkoosoleku otsust, kus oleks kinnitatud XXX majanduskava 2011 (tl 118), mistõttu on ka nimetatud tõend ebausaldusväärne. Eelneva põhjal leiab kohus, et hagejal puudus õiguslik alus esitamaks kostjale arveid jaanuar – veebruar 2012 kommunaalteenuste osutamise eest, kuna hageja ei olnud nimetatud ajal enam elamu XXX valitsejaks. Hageja, kui valitseja on alates 01.09.2011 tagasi kutsutud 14.06.2011 üldkoosoleku otsusega ning isegi, kui see ei kehtiks lõppesid hageja kui valitseja õigused 18.12.2011, kuna 18.12.2006 üldkoosoleku otsusega on hageja valitud viieks aastaks. Tõendeid ei ole esitatud, et hageja kui valitseja õigusi on pikendatud. Lisaks ei ole kohtule esitatud majanduskavasid tulenevalt KOS § 22, millest nähtuks, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning milles ulatuses on valitsejal kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Asjaolu, et hageja ei ole lõpetanud lepinguid AP OÜ-ga, EE AS-iga, AS-iga TK ja AS-iga TV (tl 107-116) ning on jätkanud arvete tasumisi, kuigi arvetelt nähtub, et hagejal on võlgnevused, on hageja enda risk, hagejale pidi olema teada, mis ajani ta on valitsejaks valitud.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Kohus jätab tähelepanuta tl 80-93 olevad tõendid, kuna käesolev hagi on esitatud perioodi jaanuar – veebruar 2012 eest, mitte 2011 eest, seega ei puutu nimetatud lehekülgedel olevad tõendid käesolevasse vaidlusesse. Menetluskulud
14.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.