Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-6866 Asjaolud 12.02.2013 esitas OÜ S (likvideerimisel) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. OÜ S (likvideerimisel) palub pankrotimenetlus algatada ja välja kuulutada pankrot, kuna ta on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Harju Maakohtu 18.02.2013 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla, kes esitas 12.03.2013 ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 13.03.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning teha ettepanek võlgnikule, OÜ S (likvideerimisel) võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.03.2013. Seisuga 25.03.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne OÜ S (likvideerimisel) on registrisse kantud 30.10.2010 Osaühingu osakapital suurus 2684 eurot. Juhatuse liige ATisikukood XXX, likvideerija Kaupo Meier , likvideerimise kanne tehtud 09.11.2012, alus ainuosaniku otsus 02.11.2012, likvideerimisteade avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.11.2012 , äriühingu aadress XXX. Äriühingu osanik AT, kes omab osa nimiväärtuses 2684 eurot, mis moodustab osakapitalist 100 %. Tegevuse äriidee transporditeenuse osutamine põhiliselt välismaal, selle ülesande realiseerimiseks liisiti transpordivahendeid, äriühingus oli tööl 15 lepingulist töötajat. Tänaseks kõik lepingud lõpetatud. Võlgniku vara Võlgniku bilansi kohaselt bilansiliseks varaks on välismaalt käibemaksu tagastamise nõue summas 6473,58eurot. Äriühingu arveldusarved AS Swedbank XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX-XXXXXXXXXXX saldod on nullis. Kassaraamatu seis nullis. Võlgniku võlad

Tarnijatele tasumata arved

XXX

sh:

8 374,01 6 944,43 2 000,00 22 745,00 5 000,00 20 000,00 65 063,44

685,70

1 145,09 78 102,25

2-13-6866

Kokku Maksuvõlad

Kokku Võlad töövõtjatele

7 690,74 22 841,62 305,78 1 180,01

871,49

1 313,59 803,78 2 524,32 2 501,01 1 854,34 3 055,77 1 682,17 1 758,04 219,33 1 057,44 2 145,73 1759,97 5974,74 1384,03 28 034,26

Võlad kokku 19.02.2013 seisuga 307 654,89 eurot, sealhulgas lühiajalised laenud summas 102 685,70 eurot, tarnijatele tasumata arved 102 685,70 eurot, maksuvõlad summas 111 871,49 eurot, võlad töötajatele summas 28 034,26 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Makseraskused tekkisid äriühingul juba 2011.a. (seda tõendab negatiivne omakapital summas -55544.-eurot, järelikult kohustused ületasid vara) mis süvenesid 2012, seepärast otsustas osanik AT02.11.2012 alustada äriühingu likvideerimismenetlust. Arvestades äriühingu finantsmajanduslikku seisundit, edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis on tõendatud võlgniku maksejõuetus. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga. Ajutine haldur on arvamusel, et pankrotimenetlus tuleks lõpetada raugemisega, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Raivo Piirla on esitanud ajutise halduri töö ja kulude aruande, mille kohaselt ta on tööd teinud 13 tundi (tunnitasuga 00 eurot, s.h järelpärimised kolmandatele isikutele, dokumentide analüüsimine, aruande koostamine ja läbirääkimised võlgnikuga) tasu kokku summas 1040 eurot. Kohtumääruse põhjendused

2-13-6866 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri aruande andmetel OÜ-l S (likvideerimisel) vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 307 654,89 euro ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 13.03.2013 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning tegi ettepaneku OÜ S (likvideerimisel) võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.03.2013. Seisuga 25.03.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ S (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ S (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ S (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

2-13-6866

Ajutine haldur märgib, et ta ei ole tuvastatud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid võlgniku seaduslike esindajate tegevuses. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab haldur juhatuse liikme valesid juhtimise ja finantsotsuseid, mis seisnesid selles, et juhatus ei hinnanud adekvaatselt 2011.a finantstulemit ja 2012.a majandustegevuse planeerimisel ja organiseerimisel ei suudetud leida uusi transpordi teenuse tellimusi, mis oleksid taganud suurema positiivse rahavoo. Raivo Piirla palub välja mõista ajutise halduri tasu 1 040 eurot, kui selleks võlgniku vahendeid ei jätku, siis riigi vahendite arvelt hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 397 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Osanik on olnud nõus ajutise halduri tasu hüvitama kui äriühingu vahenditest ei jätku. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 1040 eurot tuleb võlgnikult välja mõista. Kohus arvestab võlgniku esindaja lubadusega ajutise halduri tasu maksmiseks osaniku poolt juhul kui võlgnikul selleks vahendeid ei jätku. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.Kohus leiab, et OÜ S (likvideerimisel) dokumentatsioon tuleb anda hoiule seaduslikule esindajale juhatuse liikmele AT ́ule (isikukood XXX). /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.