Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-3805
Tsiviilasi
Sandor Voskressenski hagi Normex Ehitus OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
616,38 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. juuni 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Normex Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – Normex Ehitus OÜ (rk: 11171897), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja) – Sandor Voskressenski (ik: XXX), esindaja Gunnar Leht
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 19. juuni 2012 otsus muutmata ja Normex Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Normex Ehitus OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sandor Voskressenski esitas 28. novembril 2011 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Normex Ehitus OÜ vastu. Töövaidluskomisjon rahuldas
14.detsembri 2011 otsusega avalduse ning tunnistas poolte töösuhet perioodil 1. juulist 2011 kuni 5. augustini 2011 ja mõistis välja Normex Ehitus OÜ-lt töötasu 774 eurot (bruto) S. Voskressenski kasuks. Normex Ehitus OÜ esitas kohtule taotluse S. Voskressenski poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
2.S. Voskressenski palus maakohtule esitatud hagiavalduses tunnistada hageja ja kostja vahel töösuhet perioodil 1. juulist 2011 kuni 5. augustini 2011 ning välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu 657 eurot (neto). Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures Eesti Lennuakadeemia hoone põrandate plaatimisel plaatijana. Lubatud kirjalikku töölepingut kostja hagejaga ei sõlminud. Ajalehekuulutustes pakuti töö hinnaks 4 €/m2. Pooled leppisid kokku vuukimiseta plaatimise hinnaks 3,60 €/m2, mis ei ületa sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu. Kostja võlgneb hagejale 215 ruutmeetri plaatimise eest (774 – 117) 657 eurot (neto). Kohtuistungil hageja nõustus, et töö algas 4. juulil 2011 ja plaaditud pind oli 205 ruutmeetrit. Nõude suuruseks nimetas hageja kohtuistungil 652,38 eurot (bruto), arvestades, et kostja on tasunud hagejale 121,62 eurot.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Kostja ei ole hageja väidetud kuulutust avaldanud, samuti ei ole pooled leppinud kokku, et vuukimiseta plaatimise hinnaks on 3,6 €/m2. Töölepingu olemasolul ei ole hageja nimetatud ruutmeetri tasu mõistlik. Ruutmeetri maksumuseks pidi olema 1 euro. Kostjale määrati leppetrahv 1000 eurot ning alandati vaegtööde ja puuduste tõttu hinda 480 euro võrra. Kostjal oli kuus alltöövõtjat ning kostja jagas kahju kuueks, seega iga isiku põhjustatud kahju suuruseks oli 246,66 eurot. Kostja tasus hagejale brutotasuna 121,62 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 19. juuni 2012 otsusega hagi osaliselt ning tuvastas, et S. Voskressenski ja Normex Ehitus OÜ vahel oli alates 4. juulist 2011 kuni 5. augustini 2011 (kaasa arvatud) töösuhe ning S. Voskressenski oli osaühingu töötaja. Maakohus mõistis välja Normex Ehitus OÜ-lt S. Voskressenski kasuks saamata töötasu 616,38 eurot. Töötasu on välja mõistetud brutotöötasuna, millelt kuuluvad kinni pidamisele seadusega ettenähtud maksud. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1, 2, 4; § 4 lg 2, 4 ja § 6 lg 3 ning tunnistaja A.V. ütluste alusel, et pooltevaheline suhe tuleb lugeda töösuhteks. Kuna hageja asus tööle 4. juulil 2011, tuleb tööleping lugeda sõlmituks samast päevast. Poolte ütlustest nähtuvalt kestis töösuhe kuni 5. augustini 2011. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet töötasu suuruse osas. TLS § 29 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt oli kokku lepitud töötasu 4 €/m2. Hageja vähendas töötasu nõuet 3,60 euroni ruutmeetri eest, sest ta ei teinud vuukimistööd. Kostja leidis, et on hagejale õigesti tasunud 121,62 eurot. Seega ei suuda pooled tõendada kokkulepitud tasu suurust ja kohus lähtus TLS § 29 lg-st 2. Kostja soovis tõendada, et analoogse töö hinnaks on kuni 2 €/m2, ja esitas Emedor OÜ teate, mille kohaselt on alates ca 60 m2 suuruste pindade kvaliteetse plaatimistöö eest arvestatav keskmine töötasu 1,6–2,0 €/m2, keeruliste pindade eest arvestatav töötasu on 2,5–2,9 €/m2. Uniro Grupp OÜ teatise järgi on suurematel pindadel plaatimistööde tasu 1,9 €/m2, väiksematel pindadel 2,8 €/m2. Hageja esitatud Kaldram OÜ teatise kohaselt on selles äriühingus töötavate plaatijate töötasu netopalgana 4 €/m2 ning K-Rauta hinnakirja järgi on seinte ja põrandate plaatimistöö 19,5 €/m2. Kohus jättis kõrvale K-Rauta hinnakirja, kuna sellest nähtub, kui palju peab tellija maksma äriühingule ning ei ole teada, kas äriühing maksab kogu saadud summa töötajate palgaks ja mitme töötaja töötasu see on. Kohus leidis, et esitatud tõendid ei välista hageja nõutud töötasu 3,60 €/m2. Kostja ei ole tõendanud, et selline plaatimistöö hind konkreetsel objektil on ebamõistlikult suur. Pooled jõudsid kohtuistungil kokkuleppele, et hageja tehtud töö maht oli 205 m2. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 616,38 eurot (3,6 x 205 – 121,62), millelt kuulub kinnipidamisele töötaja maksukohustus.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Normex Ehitus OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19. juuni 2012 otsuse tühistamist töötasu väljamõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus TLS § 29 lg-t 2 ebaõigesti, kuna kohus jättis tähelepanuta üldised tõendamisreeglid. Kui hageja nõue seisnes palga saamises, kuid poolte kokkulepet selles osas tuvastada võimalik ei olnud, siis oli hageja kohustus tõendada sarnastel asjaoludel tavaliselt makstava tasu suurust. Hageja ei ole tõendanud, et 3,60 €/m2 on plaatimistöödel sarnastel asjaoludel mõistlik hind. Hageja ei ole esitanud küllaldaselt tõendeid, millest saaks järeldada plaatimistööde mõistlikku hinda või turu keskmist hinda. Hageja esitatud K-Rauta hinnakirja jättis kohus põhjendatult tähelepanuta ja Kaldram OÜ tõend pärineb hageja enda tööandjalt,
mistõttu ei saa see olla objektiivne tõend. Kohtu seisukohast, et kostja ei ole tõendanud, et selline plaatimistöö hind konkreetsel objektil on ebamõistlikult suur, jääb mulje, et kostjale on pandud kohustus tõendada, et hageja paljasõnaliselt esitatud töötasu suurus on ebamõistlik. Selline seisukoht ei vasta TsMS § 230 lg-le 1; 2) ei ole kohus tuletanud keskmist mõistlikku hinda vastavalt TLS § 29 lg-le 2. Kohus eiras TsMS § 442 lg 8 nõudeid ja jättis tähelepanuta kostja esitatud tõendid keskmiste tasude kohta plaatimisturul (Uniro Grupp OÜ tõend plaatimistöö tasu kohta 1,9 €/m2; Emedor OÜ tõend plaatimistöö tasu kohta 1,6–2 €/m2), millest nähtub, et kostja nimetatud hind on ca 100% suurem kui turul valitsevad hinnad, mistõttu on hageja nimetatud hind ebamõistlik; 3) eeldab TLS § 29 lg 2 sarnase töö ja sarnaste asjaolude tuvastamist ehk Lennuakadeemia objektiga võrreldavate plaatimistöödega võrdlemist. Sarnastel asjaolud tavaliselt makstav tasu on kõige objektiivsemalt tuvastatav hagejaga samas brigaadis tegutsenud plaatijate lepingutest, mille kohaselt oli Lennuakadeemia plaatimistööde hinnaks 1 €/m2 (kostja ning H. Z. ja M.Z. lepingud). Kohus ei ole neid lepinguid hinnanud; 4) ei andnud kohus hinnangut väitele, et hageja teostas plaatimistöid oma põhitöö kõrvalt, mistõttu vastas tasustamise kokkulepe 1 €/m2 tema töisele panusele objektil.
6.S. Voskressenski vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebus vastuoluline. Kostja vaidlustab maakohtu otsust töötasu väljamõistmise osas, kuid palub samas tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata; 2) esitas hageja kohtule Kaldram OÜ teatise selle kohta, et nende äriühingus töötavate plaatijate töötasu päringus esitatud plaaditava põrandapinna keerukusest lähtudes oleks 2011 suvel olnud netopalgana 4 €/m2. Samuti esitas hageja OÜ Fallenburg tõendi, millest nähtub, et kuna töö on väga keerukas ja aeganõudev, oleks nende 1 m2 töö maksumus olnud brutopalgana 5,78 eurot. K-Rauta hinnakirja järgi on seinte ja põrandate plaatimistööde hind 19,5 €/m2 ning ka see annab aimu turul valitsevate hindade erinevusest. Arusaamatuks jääb kostja väide, et kuna Kaldram OÜ teatis pärineb hageja tööandjalt, siis ei saa see olla objektiivne tõend. Samuti saab väita, et kuna kostja on esitanud teatised Uniro Grupp OÜ-lt ja Emedor OÜ-lt, milliseid firmasid juhivad kostja juhatuse liikme sõbrad, siis ei saa need olla objektiivsed, rääkimata nimetatud firmade vähesest plaatimiskogemust. Õige on kohtu seisukoht, et esitatud tõendid (nii hageja- kui kostjapoolsed) ei välista hageja nõutud töötasu 3,60 €/m2. Kostja ei ole tõendanud, et selline plaatimistöö hind konkreetsel objektil on ebamõistlikult suur; 3) nähtub otsusest üheselt, et hageja nõutud töötasu ei ületa tavaliselt makstavat tasu, ei keskmist ega ka mõistlikku. Ebamõistlik on kostja nimetatud plaatimistööde hind 1 €/m2, kuna see on ca 100% turul valitsevatest hindadest väiksem; 4) ei ole hageja töötanud samas brigaadis M. Z., küll aga töötas koos temaga U. M.. Kostja esitatud lepingutest ei nähtu, kas need on sõlmitud enne töövõttu või hiljem ja kas nende alusel on töö eest tasutud. Kostja ei ole taotlenud nimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamist. Esitatud kahe lepinguga ei saa välistada hageja nõutud töötasu 3,60 €/m2; 5) ei sõltu töötasu suurus asjaolust, kas tegu on põhi- või lisatöökohaga; 6) ei ole kostja selgitanud, millise arvestuse alusel tasus ta hagejale brutotasuna 121,62 eurot. Kui plaatimise hind oli kostja väidetud 1 €/m2 ning kostjalt peeti leppetrahvina kinni 1000 eurot ja alandati hinda 480 euro võrra ning ühe plaatija põhjustatud kahju suuruseks oli väidetavalt 246,66 eurot, siis pidanuks hageja, kes plaatis 205 m2, kostjale peale maksma.
Samas ei ole kostja tööde vastuvõtmist hagejalt üheski aktis kajastanud. Seetõttu ei saa hageja palgast kinnipidamist aktsepteerida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19. juuni 2012. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses. Ringkonnakohus märgib, et Normex Ehitus OÜ apellatsioonkaebus on vastuoluline. Apellant on palunud tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, nii töösuhte tuvastamise fakti kui töötasu väljamõistmise osas. Samas on apellant apellatsioonkaebuses ka väitnud, et asjaolu suhtes, kas poolte vahel oli suuline töövõtuleping või tööleping, ei pea apellant vajalikuks maakohtu lahendit vaidlustada (lk 82). Ringkonnakohus loeb TsMS § 231 lg 4 kohaselt, et kostja on omaks võtnud, et hageja töötas tema juures. Kuna Normex Ehitus OÜ vaidlustab apellatsioonkaebuse põhjenduste järgi seega ainult väljamõistetava töötasu suuruse, kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selles, kelle kohustus on tõendada sarnastel asjaoludel tavaliselt makstava tasu suurust ja samuti selles, milline sellistel plaatimistöödel tavaliselt makstava tasu suurus on. Apellandi väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti TLS § 29 lg-t 2, kuna jättis üldised tõendamisreeglid tähelepanuta, ei ole õige. Maakohus on leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et plaatimistöö hind 3,60 eurot/m2 konkreetsel objektil on ebamõistlikult suur. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05 leidnud, et töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus. Suulise töölepingu puhul puuduvad töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata jätmise tõttu ja seetõttu peab ka kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Kuna käesoleval juhul puuduvad kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta töölepingu vormistamata jätmise tõttu, on maakohus õigesti leidnud, et kui pooled ei suuda tõendada kokkulepitud tasu suurust, siis lähtub kohus TLS §-st 29 lg 2.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus ei ole hinnanud apellandi esitatud töövõtulepinguid ja tõendeid keskmiste tasude kohta plaatimisturul. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud kõiki asjas esitatud tõendeid, sh ka kostja esitatud tõendeid. Apellant on seisukohal, et sarnastel asjaoludel tavaliselt makstava tasu suurus on tuvastatav samas tööbrigaadis tegutsenud plaatijate töövõtulepingute alusel (tl 50-54). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud töövõtulepingud ei ole piisavad kokkulepitud töötasu tuvastamiseks. Normex Ehitus OÜ esitas kohtule vaid kahe plaatija töövõtulepingud, kellest üks ei töötanud hageja brigaadis. Töövõtulepingu sõlmimine töötasuga 1 euro/m2 eest ei välista seda, et
töötajaga, kellega ei sõlmitud kirjalikku lepingut, ei võinud tasu maksmise osas olla teistsugune kokkulepe.
10.Apellandi väide, et hageja ei ole teinud muud, kui avaldanud kohtule, et nõutav tasu on 3,60 eurot/m2 eest, ei ole samuti õige. Tunnistaja A. V. on istungil kinnitanud (tl 71), et töötasuks lepiti kokku 4 eurot/m2 eest, millest läks vuukimise arvelt maha 10%. Samuti esitas hageja kohtule OÜ Kaldram teatise, mille kohaselt on plaatijate keskmine töötasu 3,5-4 eurot/m2. Ka on hageja esitanud K-Rauta hinnakirja. Ringkonnakohus leiab, et töötasu ei saa olla seetõttu väiksem, et tööd tehti põhitöö kõrvalt.
11.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Normex Ehitus OÜ kanda. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad samuti Normex Ehitus OÜ kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.