lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-28459/17

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 27.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-12-28459/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
994
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

27. märts 2013, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Tsiviilasja number

2-12-28459

Tsiviilasi

A.M. hagi K.J. vastu vallasasjade väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A.M., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxx xx xxxxx, xxxxx, esindaja riigi õigusabi korras advokaat Argo Küünemäe, e-post [email protected] Kostja K.J., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xxx xx, xxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, riigi õigusabi korras esindaja tasu määramine ja väljamõistmine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON:

Kinnitada hageja A.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja kostja K.J. (isikukood xxxxxxxxxxx) vaheline kompromissleping järgmise sisuga:

1.Hageja A.M. võtab õigeks, et hagis nimetatud esemed: nahkdiivani komplekt 3 + 2, elutoa Pärsia vaibad 2 tk ja külmutuskapp BEKO on kostja K.J. poolt talle tagastatud.
2.Pesumasina Samsung jätab A.M. K.J.le ja selle tagastamist ei nõua.
3.Televiisori Thomson LSD 32 tolli tagastab kostja K.J. hageja A.M.`le 01.04.2013 viies televiisori hageja elukohta Xxx xxxxx, xxxxxx.
4.Pooled kinnitavad, et neil ei ole üksteisele rohkem nõudeid.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
5.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a tasumata riigilõiv ja 75 % riigi õigusabi tasust ja kuludest, mis jätta riigi kanda. Määrata riigi õigusabi osutaja tasuks ja kulutusteks Pärnu Maakohtus A.M. esindamisel käesolevas tsiviilasjas kokku 316 (kolmsada kuusteist) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti (sisaldab käibemaksu) ning maksta see välja vandeadvokaat Argo Küünemäele (Küünemäe), Advokaadibüroo Nurmi ja Partner, Suur-Karja 11, Tallinn. Nimetatud summast tuleb hageja A.M.l tasuda 25 % ehk summas 79 (seitsekümmend üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ühekordse maksega 1 (ühe) aasta jooksul käesoleva määruse

Tsiviilasi nr 2-12-28459 tegemisest ehk hiljemalt 27.03.2014. Makse tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal , viitenumber kõigil 2800049696. Makse selgitusse märkida „A.M., riigi õigusabi tasu ja kulud tsiviilasi nr 2-12-28459“. Maksete nõuetekohasel tasumata jätmisel tuleb tasumata summadelt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Riigi õigusabi eest määratud tasu ja kulude osas võib määruskaebuse eeltoodud korras esitada riigi õigusabi osutaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.

Kohtu põhjendused

27.märtsil 2013 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi, palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432. Menetluskulud Vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg 3, tuleb võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a tasumata riigilõiv ja 75 % riigi õigusabi tasust ja kuludest, mis jätta riigi kanda. 27.03.2013 toimunud kohtuistungil esitas advokaat A. Küünemäe kohtule taotluse temale riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmiseks. Taotluse kohaselt on advokaat töötanud kokku 6 tundi hinnaga 192.00 eurot ning kulutanud aega ja teinud sõidukulusid sõiduks Tallinn-PärnuTallinn hinnaga kokku 72.00 eurot, millele lisandub käibemaks 52.80 eurot, kokku 316.80 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub seega rahuldamisele. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulutused on arvutatud vastavalt 15.12.2009.a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktides 37, 38, 47 p 2, 52 ja 54 sätestatule. Taotluse kohaselt on advokaat tegelenud asja kohtulikuks menetlemiseks ettevalmistamisega (materjalidega tutvumine 2 tund, kompromissläbirääkimised kostjaga 2 tundi, hagiavalduse koostamine 1 tund ning kohtuistungil osalemine 1 tund), samuti teinud kulutusi sõitmisele riigi õigusabi osutamise kohta, mille tasuks ja kulutusteks on kokku vastavalt taotluses esitatud arvestusele 316.80 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtul ei ole kahtlust taotluses nimetatud toimingute ajakulu osas, sõidukulu ja –tasu tuleneb eelnimetatud korrast ning kuulub hüvitamisele vastavalt esitatud taotlusele. Summa jääb 75 % osas vastavalt 30.04.2012 määrusele riigi kanda. Kuivõrd hagejale anti riigi õigusabi tingimusel, et tal 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-12-28459 tuleb selle eest määratav tasu ja kulutused riigile pärast menetluses tehtava lahendi jõustumist 25 % ulatuses ühe aasta jooksul ühekordse maksena hüvitada ning asjas menetlus lõpetati kompromissiga ja menetluskulud jäid poolte endi kanda, siis RÕAS § 25 lg 2 kohaselt määratleb kohus käesoleva määrusega sellest lähtuva hageja hüvitamiskohustuse. TsMS § 179 lg 5 alusel ja tulenevalt ülalmärgitust annab hagejale tähtaja tasuda nimetatud summad 1 (ühe) aasta jooksul ehk hiljemalt 27.03.2014 käesoleva määruse tegemisest ühekordse maksena. Kui kohustatud isik kohtumäärusega pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb tal tasuda vastavalt TsMS § 179 lg 9 sätetele viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Antud asjas on hagejale antud menetlusabi ja ta on tasunud riigilõivu 10 eurot ning ülejäänud ulatuses vabastas kohus ta 4.10.2012 määrusega riigilõivu tasumisest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 190 lg 7 ja 7.1 tuleb hageja vabastada tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võtab arvesse nii hageja poolt majandusliku seisundi teatises esitatud asjaolusid tema varalise seisundi kohta, kui ka asjaolu, et seadusandja on kompromissi sõlmimist pidanud mõjuvaks põhjuseks TsMS § 190 lg 7 tähenduses, mille alusel isik menetluskulude riigituludesse tasumisest vabastada. Seega tuleb riigilõiv tasumata osas jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja