Tsiviilasi nr 2-12-56112
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. märts 2013, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-56112
Tsiviilasi
Vello Rimm hagi OÜ Kaimart vastu töövaidluses.
Tsiviilasja hind
190,00 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Vello Rimm (isikukood 35605192772, elukoht XXX); esindajad Kostja: OÜ Kaimart (registrikood 12041903, Räni 6, 50403 Tartu, seaduslik esindaja juhatuse liige Kairi Kivi, [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
04. märts 2013.a
Protokollija
Kohtuistungisekretär Maria Loorits
Vello Rimmi poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas ta OÜ-s Kaimart perioodil 10.10.2012 kuni 12.10.2012, kokku 38 tundi ehitustöölisena ehitusobjektil Vanemuise 48, Tartus. Kokku lepitud töötasuks oli 5 eurot tund netos. Vello Rimm palub tuvastada töösuhe OÜ-s Kaimart ning kostjalt välja mõista töötasu 38 tunni eest, s.o. 190,00 eurot.
Kostja nägi hagejat esimest korda Töövaidluskomisjoni istungil. Sama kinnitas ka hageja, et näeb kostjat esimest korda Töövaidluskomisjoni istungil. Kostjal puuduvad hagejaga suusõnalised ja kirjalikud kokkulepped töö tegemiseks. A.K. l oli volitus leida üks abitööline, kelle pidi A.K. kostjaga kooskõlastama. A.K. soovitusel ja kostjaga kooskõlastatult asus koos A.K. ga tööle AnA.du (perekonnanimi kostjale teadmata). Rohkem volitusi A.K. l ühegi isiku tööle võtmiseks ei olnud ning kellegi muu tööle asumist kostjaga ei kooskõlastatud. Hageja ei ole kostjale teadaolevalt tööd teinud, kostja ei ole hagejat tööle võtnud, ega tööle lubanud.
Kohtuistungil jäi hageja, Vello Rimm, esitatud hagiavalduse juurde. Hageja seletustest nähtuvalt töötas ta kostja juures Vanemuise tänaval koolil asuval ehitusobjektil ajavahemikul 10.10. kuni 12.10.2012.a. Teda kutsus tööle A.K. , kes lubas talle töötasuks 5 eurot tunnis. Kuna ta kuulis, et töötajatele palka ei maksta siis ta enam 13.10 tööle ei läinud. Tööle asumisel temaga töölepingut ei sõlmitud ja talle öeldi, et tööandjaga on kokkuleppe tööle asumise kohta. Kostja esindaja, Kairi Kivi, hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole sõlminud hagejaga ei suulist ega kirjalikku töölepingut ning kostja ei ole kordagi näinud hagejat objektil töötamas. A.K. l oli kokkulepe võtta endale abiliseks ainult üks töötaja ja selleks oli A. Tunnistaja, A.K. , ütluste kohaselt kutsus tema Vello Rimmi ehitusobjektile tööle, kuna M.T., kes oli juhatuse liige ütles talle, et leidku ta endale abiline. Ta informeeris ülemust, et ta võttis tööle Vello Rimmi ning samuti et Vello Rimm tahab töötasu saada igal reedel. Nad leppisid kokku töötasus 5 eurot tunnis ja Vello Rimm töötas objektil alates kolmapäevast, s.o 10.10.2012.a kuni reedeni. A. nimelise mehe võttis tööle M.T. ise ning A. võttis omakorda tööle I..
Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli töösuhe või mitte. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 ja 2 sätestavad, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 5 kohaselt töölepingule sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tunnistaja A.K. ütlustega on leidnud tõendamist, et tema kutsus hageja tööle ning et Vello Rimm töötas perioodil 10.10.2012 kuni 12.10.2012.a ehitusobjektil Tartus, Vanemuise tänaval, kus teostas töid OÜ Kaimart. Tunnistaja on kohtus kinnitanud, et M.T., kes oli ka juhatuse liige, palus tal leida endale abiline ning et tema A. nimelist töötajat ei palganud vaid seda tegi M.T. ise. Ka kostja esindaja enda seletusest nähtuvalt oligi töötajatel õigus võtta tööle endale abilisi. Nii tunnistaja ütlustest nähtuvalt kui ka kostja esindaja enda seletusest nähtuvalt kasutas kostja juhutöölisi, kes töötasid objektil lühiajaliselt ning kellega ei pidanud TLS § 4 lg 5 mõtte kohaselt sõlmima kirjalikku töölepingut ning sellise töökorralduse juures puudus tööandjal ka ülevaade töötajatest, kes tema juures töötavad. 2/3
Vaidluse korral lepingu olemuse üle, loetakse et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi ja kogutud tõendeid on kohus seisukohal, et kohtus leidis tõendamist, et Vello Rimm töötas perioodil 10.10.2012 kuni 12.10.2012.a OÜ-s Kaimart töölepingu alusel. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kohus luges Vello Rimmi töötamise OÜ-s Kaimart töölepingu alusel ning vastuväited töötasu nõude suurusele kostja poolt esitatud ei ole, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu 38 tunni eest 190 eurot (neto).
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva Kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.