25. märts 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-12-13242 Swedbank Liising AS hagi PLvastu võla saamiseks
Hagihind
14 858,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Anneli Arusalu (e-post [email protected]) Kostja PL(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistung
14.02.2013
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Anneli Arusalu Kostja PL
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista PL(L ) võlgnevus 10 298,03 (kümme tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa eurot ja 03 senti) eurot Swedbank Liising AS kasuks.
3.Välja mõista PL(L ) viivis 7% aastas põhinõudest (summalt 10 217,90 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 31.03.2012, kuni põhinõude kohase täitmiseni Swedbank Liising AS kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista PL(L ) menetluskulud 68% ulatuses Swedbank Liising AS kasuks ning jätta 32% ulatuses menetluskulud Swedbank Liising AS enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-12-13242 Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui apellant ei märgi apellatsioonkaebuses, et soovib asja lahendamist kohtuistungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja ja kostja sõlmisid 24.03.2006 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping I), mille esemeks oli sõiduauto Renault Clio Authentique, 1.2, ehitusaasta: 2006 (edaspidi liisinguese I) (tl 14-18), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 19). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 20-25).
2.Hageja ja kostja sõlmisid 26.09.2007 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping II), mille esemeks oli mahtuniversaal Citroen Jumpy HDI, 2.0, ehitusaasta: 2003 (edaspidi liisinguese II) (tl 55-59), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 60). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 61-66).
3.Hageja ja kostja sõlmisid 23.03.2005 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping III), mille esemeks oli kaubik Renault Master, 2.5, ehitusaasta: 2005 (edaspidi liisinguese III) (tl 89-93), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 94). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 95-100)
4.Hageja ja kostja sõlmisid 06.12.2004 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping IV), mille esemeks oli kaubik Renault Trafic, 1.9, ehitusaasta: 2004 (edaspidi liisinguese IV) (tl 124-128), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 129). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 130-135). Hageja nõue
5.Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse 14 938,89 eurot ja viivise 7% aastas põhinõudelt (summalt 14 858,76 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, 4, 6, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 367 lg 1 ja 4, § 455 lg 1, TsMS § 367. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Esmalt leiab kostja, et hagi on aegunud. Samuti on kostja seisukohal, et liisinguesemed on müüdud alla turuhinna. Hageja ei ole arvestanud ka kostja soovi lepinguid muuta ja osade liisinguesemete tagastamise soovi.
Kohtu põhjendused
2-12-13242
7.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
8.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustele.
9.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Võlaõigusseadus (VÕS) § 361 alusel liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 24.03.2006 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping I), mille esemeks oli sõiduauto Renault Clio Authentique, 1.2, ehitusaasta: 2006 (edaspidi liisinguese I) (tl 14-18), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 19). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 20-25). Hageja ja kostja sõlmisid 26.09.2007 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping II), mille esemeks oli mahtuniversaal Citroen Jumpy HDI, 2.0, ehitusaasta: 2003 (edaspidi liisinguese II) (tl 55-59), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 60). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 61-66). Hageja ja kostja sõlmisid 23.03.2005 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping III), mille esemeks oli kaubik Renault Master, 2.5, ehitusaasta: 2005 (edaspidi liisinguese III) (tl 89-93), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 94). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 95-100). Hageja ja kostja sõlmisid 06.12.2004 liisinguleping nr XXX (edaspidi leping IV), mille esemeks oli kaubik Renault Trafic, 1.9, ehitusaasta: 2004 (edaspidi liisinguese IV) (tl 124-128), millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 129). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 130135).
11.Poolte vahel on vaidlus, kas nõue on aegunud ning liisingueseme turuväärtuse üle.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumise osas. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 alusel nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse
2-12-13242 täitmist. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-33-09 punktis 10 märkinud, et: Hageja tugineb oma nõude esitamisel kostja vastu VÕS §-le 367, st tegemist on liisingulepingu ülesütlemise järgse hüvitisnõudega. Liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi ning liisinguvõtja poolt hüvitatava summa kindlaksmääramise põhimõtteid on kolleegium põhjalikult käsitlenud nt 29. aprilli 2008. a otsuse p-des 14-19 (tsiviilasi nr 3-2-1-33-08). Selles lahendis rõhutas kolleegium, et liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale kui krediteerijale VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused (vt ka Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 24 ja 28. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 25). Niisugused kulutused on VÕS § 367 lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 26). Seega on VÕS § 367 lg 3 järgi liisinguandja nõude arvestamise aluseks liisingueseme väärtus. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib liisinguandja nõuda lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamist. Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Kulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt. Kolleegium selgitab, et nõuded käendaja vastu (VÕS § 145) hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu. Seega ei ole aegumise kohaldamise jaoks oluline, millal hageja esitas kulutuste hüvitamise nõude kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja menetlemisel hageja nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuvastama, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks, st millal möödus pärast lepingu ülesütlemist mõistlikult vajalik aeg kulude hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi. Kui hageja põhinõue on aegunud, tuleb aegumise kohaldamisel arvestada ka TsÜS §-ga 144, mille järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja liisingulepingud 26.09.2007, 24.03.2006, 23.03.2005 ja 06.12.2004. Kostja jättis liisingulepingutest tulenevad kohustused täitmata alates jaanuar 2009 ja on jätnud tasumata liisinguvõtjale esitatud arved kuni juuni 2009 (tl 29-34. 70-75, 104-109, 139-144), mistõttu lõpetas hageja ühepoolselt ennetähtaegselt liisingulepingud 12.05.2009 (tl 233), mille kohta edastas kostjale 21.04.2009 teate ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (tl 42). Seega on hagi esitatud VÕS §-s 367 sätestatud liisingulepingu ülesütlemisega kaasneva hüvitise tasumise nõudes. Liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused. Niisugused kulutused on VÕS § 367 lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu
2-12-13242 ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal. Seega on VÕS § 367 lg 3 järgi liisinguandja nõude arvestamise aluseks liisingueseme väärtus. Kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Liisinguese I tagastati 22.05.2009 (tl 178-179). Liisinguese I suunati müüki 08.06.2009 ning müüdi 16.06.2009 (tl 45). Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 29.06.2009 ja 18.06.2009 (tl 46-51). Seega oli hagejale teada VÕS § 367 tulenev hüvitise nõue lepingu I alusel hiljemalt 30.06.2009, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes VÕS § 147 lg 2, millisest ajast hakkas ka kulgema VÕS § 146 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Seega lõppes lepingu I alusel aegumistähtaeg 30.06.2012. Liisinguese II tagastati 22.05.2009 (tl 180). Liisinguese II suunati müüki 08.06.2009 ning müüdi 18.09.2009 (tl 82). Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 24.09.2009, 28.07.2009 (tl 83-86). Seega oli hagejale teada VÕS § 367 tulenev hüvitise nõue lepingu II alusel hiljemalt 25.09.2009, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes VÕS § 147 lg 2, millisest ajast hakkas ka kulgema VÕS § 146 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Seega lõppes lepingu II alusel aegumistähtaeg 25.09.2012. Liisinguese III tagastati 22.05.2009 (tl 181-182). Liisinguese III suunati müüki 08.06.2009 ning müüdi 02.09.2009 (tl 117). Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 09.09.2009, 17.06.2009, (tl 118-121). Seega oli hagejale teada VÕS § 367 tulenev hüvitise nõue lepingu III alusel hiljemalt 10.09.2009, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes VÕS § 147 lg 2, millisest ajast hakkas ka kulgema VÕS § 146 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Seega lõppes lepingu III alusel aegumistähtaeg 10.09.2012. Liisinguese IV tagastati 22.05.2009 (tl 183-184). Liisinguese IV suunati müüki 08.06.2009 ning müüdi 28.07.2009 (tl 153). Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude eest esitati hagejale arved 17.06.2009, 31.07.2009 (tl 154-157). Seega oli hagejale teada VÕS § 367 tulenev hüvitise nõue lepingu IV alusel hiljemalt 01.08.2009, millisest ajast oli hageja õigustatud nõudma liisinguvõtjalt nõude täitmist juhindudes VÕS § 147 lg 2, millisest ajast hakkas ka kulgema VÕS § 146 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg. Seega lõppes lepingu IV alusel aegumistähtaeg 01.08.2012. Hagi on esitatud 31.03.2012, mistõttu ei ole esitatud nõue aegunud.
13.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 alusel kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Üldtingimuste punkti 7.1.2 alusel liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda, kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Kohus on tuvastanud, et kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (tl 29-34. 70-75, 104-109, 139-144). Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi edastas hageja kostjale 24.04.2009 teatise lepingute ülesütlemise kohta ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamisest ja hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel, ütleb hageja lepingud üles ja palub tagastada liisinguesemed. Kostja
2-12-13242 lepingutest tulenevat võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingud ennetähtaegselt ühepoolselt üles 12.05.2009 (tl 233). Hageja oli õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama.
14.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Leping öeldi ennetähtaegselt üles 12.05.2009. Kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani oli kostja kohustuseks tasuda liisingulepingute alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Lisaks oli kostjal kohustus tasuda 04.10.2007 ja 27.09.2007 sõlmitud kindlustuslepete (tl 26-28, 67-69, 101-103, 136-138) alusel kindlustuse eest. Hageja poolt esitatud arvetest nr 8528709555, nr 8532377724, nr 8535981955, nr 8539441019, nr 8542847257 ja nr 8546041871 (tl 29-34) nähtub, et kostjal jäid lepingu I alusel tasumata osamaksed koos intressi ja kindlustusega summas 20 034,78 krooni ehk 1280,46 eurot + liikluskindlustus 14,57 eurot (tl 39-41, 52). Hageja poolt esitatud arvetest nr 8528866799, nr 8532638874, nr 8536139094, nr 8539555177, nr 8543006725 ja nr 8546209299 (tl 70-75) nähtub, et kostjal jäid lepingu II alusel tasumata osamaksed koos intressi ja kindlustusega summas 16 701,05 krooni ehk 1067,38 eurot. Hageja poolt esitatud arvetest nr 8528695025, nr 8532353256, nr 8535968648, nr 8539415841, nr 8542802645 ja nr 8546016534 (tl 104-109) nähtub, et kostjal jäid lepingu III alusel tasumata osamaksed koos intressi ja kindlustusega summas 33 306,60 krooni ehk 2128,69 eurot + liikluskindlustuse võlgnevus 97,78 eurot (tl 115-116, 122). Hageja poolt esitatud arvetest nr 8528648836, nr 8532286116, nr 8535923926, nr 8539348015, nr 8542660683 ja nr 8545896739 (tl 139-144) nähtub, et kostjal jäid lepingu IV alusel tasumata osamaksed koos intressi ja kindlustusega summas 24 926,54 krooni ehk 1593,09 eurot + liikluskindlustuse võlgnevus 82 eurot (tl 153, 158). Kostja ei ole debitoorse võlgnevuse ja liikluskindlustuse võlgnevuse osas vastuväiteid esitanud.
15.VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Arvete 8207904794, 8208395153, 8208736385, 8208889591 (tl 35-38) kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista viivise lepingu I alusel summas 257,58 krooni ehk 16,46 eurot. Arvete 8207938427, 8208429197, 8208927165 (tl 76-79) kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista viivise lepingu II alusel summas 227,22 krooni ehk 14,53 eurot. Arvete 8207766631, 8208145439, 8208387129, 8208728322, 8208880684 (tl 110-114) kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista viivise lepingu III alusel summas 422,79 krooni ehk 27,02 eurot. Arvete 8207765616, 8208385820, 8208727378, 8208879608 (tl 145-148) kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista viivise lepingu IV alusel summas 345,97 krooni ehk 22,12 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kostja rikkudes lepingut, pidid teadma, et rikkumisel rakendub viivis. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid viivise suurusele.
16.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt, kui liisingufirma, tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st eseme võõrandamisest saadud summa ja ostja poolt liisingufirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh eseme valduse üle võtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine). Vastavalt üldtingimuste punktile 7.3, kui liisingufirma ütleb lepingu üles ostja süülise käitumise tõttu, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale kõik põhjendatud kulud, mida liisingufirma kannab seoses lepingu üles ütlemisega.
2-12-13242 Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse, millise kohustuse liisinguvõtja täitis. Pärast liisinguesemete valduse taastamist 22.05.2009 (tl 178-184) andis hageja liisinguesemed võõrandamiseks üle SAAS-ile, mille osas puudub vaidlus. Lepingu I alusel esitas SAAS hagejale osutatud teenuste eest arved summas 3623,31 krooni ehk 231,57 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 46-51). Lepingu II alusel esitas SAAS hagejale osutatud teenuste eest arved summas 5641,70 krooni ehk 360,57 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 83-86). Lepingu III alusel esitas SAAS hagejale osutatud teenuste eest arved summas 3945,52 krooni ehk 252,16 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 118-121). Lepingu IV alusel esitas SAAS hagejale osutatud teenuste eest arved summas 4111,43 krooni ehk 262,77 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 154-157). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lisakulude osas, mistõttu leiab kohus, et lisakulud lepingu I alusel summas 231,57 eurot, lepingu II alusel summas 360,57 eurot, lepingu III alusel summas 252,16 eurot ja lepingu IV alusel summas 231,57 eurot on põhjendatud.
17.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt, kui liisingufirma, tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st eseme võõrandamisest saadud summa ja ostja poolt liisingufirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh eseme valduse üle võtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine). Liisingueseme I jääkmaksumus on seisuga 15.07.2009 4775,72 eurot (käibemaksuta) (tl 19). Hageja suunas liisingueseme I müüki 08.06.2009 (tl 45) hinnaga 3249,74 eurot käibemaksuta (tl 216-217). Vara realiseeriti hinnaga 3249,74 eurot (käibemaksuta) (tl 45). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et liisingueseme müügihind ei vasta liisingueseme turuhinnale, samuti ei ole kostja teinud midagi, et liisinguese saaks müüdud kõrgema hinnaga. Kostja esitatud väljavõte ei tõenda liisingueseme I väärtust selle tagastamise hetkel, kuna väljavõtted on käesolevast ajast mitte maist 2009 (tl 200). Kohus leiab, et liisingueseme I müügihinna saab lugeda selle väärtuseks ehk liisingueseme I väärtuseks on selle müügihind 3249,74 eurot käibemaksuta. Liisingueseme II jääkmaksumus on seisuga 15.07.2009 5018,86 eurot (käibemaksuta) (tl 60). Hageja suunas liisingueseme I müüki 08.06.2009 (tl 82) hinnaga 4332,99 eurot käibemaksuta (tl 212 p 2.2.2). Vara realiseeriti 18.09.2009 hinnaga 2461,91 eurot (käibemaksuta) (tl 82). Kostja esitatud väljavõtted ei tõenda liisingueseme II väärtust selle tagastamise hetkel, kuna väljavõte on käesolevast ajast mitte maist 2009 (tl 205-208). Samas leiab kohus, kuna müügihind erineb selle müükisuunamise hinnast ja kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme II väärtuseks selle müügihinna, siis tuleb võtta konkreetse liisingueseme sõiduki määramisel aluseks hageja poolt määratud esmane müügihind 4332,99 eurot käibemaksuta, mis eelduslikult oligi liisingueseme II turuhinnaks tol ajahetkel. Esmase hinnamääramisel on hageja arvestanud liisingueseme II seisukorda, seega tuleb pidada väärtuseks liisingueseme II tagastamisel selle esmane müügihind ehk 4332,99 eurot. Liisingueseme III jääkmaksumus on seisuga 15.07.2009 6845,85 eurot (käibemaksuta) (tl 94). Hageja suunas liisingueseme I müüki 08.06.2009 (tl 117) hinnaga 5416,24 eurot käibemaksuta (tl 213 p 2.2.3). Vara realiseeriti 02.09.2009 hinnaga 3693,56 eurot (käibemaksuta) (tl 117). Kostja esitatud väljavõtted ei tõenda liisingueseme III väärtust selle tagastamise hetkel, kuna väljavõte
2-12-13242 on käesolevast ajast mitte maist 2009 (tl 201). Samas leiab kohus, kuna müügihind erineb selle müükisuunamise hinnast ja kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme III väärtuseks selle müügihinna, siis tuleb võtta konkreetse liisingueseme sõiduki määramisel aluseks hageja poolt määratud esmane müügihind 5416,24 eurot käibemaksuta, mis eelduslikult oligi liisingueseme III turuhinnaks tol ajahetkel. Esmase hinnamääramisel on hageja arvestanud liisingueseme III seisukorda, seega tuleb pidada väärtuseks liisingueseme III tagastamisel selle esmane müügihind ehk 5416,24 eurot. Liisingueseme IV jääkmaksumus on seisuga 15.07.2009 4483,51 eurot (käibemaksuta) (tl 129). Hageja suunas liisingueseme I müüki 08.06.2009 (tl 153) hinnaga 5145,43 eurot käibemaksuta (tl 213 p 2.2.4). Vara realiseeriti 28.07.2009 hinnaga 4098,33 eurot (käibemaksuta) (tl 153). Kostja esitatud väljavõtted ei tõenda liisingueseme II väärtust selle tagastamise hetkel, kuna väljavõtted on käesolevast ajast mitte maist 2009 (tl 202-204). Samas leiab kohus, kuna müügihind erineb selle müükisuunamise hinnast ja kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme IV väärtuseks selle müügihinna, siis tuleb võtta konkreetse liisingueseme sõiduki määramisel aluseks hageja poolt määratud esmane müügihind 5143,43 eurot käibemaksuta, mis eelduslikult oligi liisingueseme IV turuhinnaks tol ajahetkel. Esmase hinnamääramisel on hageja arvestanud liisingueseme IV seisukorda, seega tuleb pidada väärtuseks liisingueseme IV tagastamisel selle esmane müügihind ehk 5145,43 eurot.
18.Eeltooduga on tõendatud, et kostjal on hageja ees lepingute ülesütlemisest tulenev nõue: • Leping I alusel summas 6318,79 eurot (jääkmaksumus 4775,72 eurot, debitoorne võlg 1280,46 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 14,57 eurot, viivis 16,46 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulu 231,58 eurot). Vara turuhind vara tagastamise hetkel oli 3249,74 eurot. Seega on kostjal lepingu I alusel hageja ees võlgnevus summas 3069,05 eurot. • Leping II alusel summas 6461,34 eurot (jääkmaksumus 5018,86 eurot, debitoorne võlg 1067,38 eurot, viivis 14,53 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulu 360,57 eurot). Vara turuhind vara tagastamise hetkel oli 4332,99 eurot ning hagejale on laekunud lepingu II alusel 21,03 eurot (tl 87). Seega on kostjal lepingu II alusel hageja ees võlgnevus summas 2107,32 eurot. • Leping III alusel summas 9351,50 eurot (jääkmaksumus 6845,84 eurot, debitoorne võlg 2128,69 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 97,78 eurot, viivis 27,02 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulu 252,17 eurot). Vara turuhind vara tagastamise hetkel oli 5416,24 eurot ning hagejale on laekunud lepingu III alusel 74,78 eurot (tl 122). Seega on kostjal lepingu III alusel hageja ees võlgnevus summas 3860,48 eurot. • Leping IV alusel summas 6443,49 eurot (jääkmaksumus 4483,51 eurot, debitoorne võlg 1593,09 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 82 eurot, viivis 22,12 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulu 262,77 eurot). Vara turuhind vara tagastamise hetkel oli 5145,43 eurot ning hagejale on laekunud lepingu IV alusel 36,88 eurot (tl 158). Seega on kostjal lepingu IV alusel hageja ees võlgnevus summas 1261,18 eurot. Kokku lepingutest tulenev võlgnevus 10 298,03 eurot, milline kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostja väited seoses majandussurutise ja lepingute muutmise soovi osas on paljasõnalised ja ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja teadis majanduslanguse ajal, et kostjal on liisingulepingud, millede eest tuleb tasuda vastavalt lepingutele. Kostja ei ole tõendanud, et soovis liisingulepinguid lõpetada või soovis liisinguesemeid müüa, et vältida võlgnevuste tekkimist.
19.TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-12-13242 Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise 7% aastas põhinõudest (14 858,76 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus mõistis kostjalt välja võlgnevuse summas 10 298,03 eurot (sh viivis 80,13), siis kuulub viivisenõue täpsustamisele. Kohus leiab, et kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis 7% aastas põhinõudest summalt 10 217,90 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
20.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda ja 32% ulatuses hageja enda kanda. TsMS §-st 174 järgi on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.