Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad E.S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas ta OÜ-s Hoobeks suuliselt sõlmitud töölepingu alusel 20.03.2012 kuni 07.05.2012, kokkulepitud töötasu oli 598.02 eurot brutopalgana. Tööandja ei ole töötajale ühegi kuu eest töötasu maksnud, mistõttu töötaja nõuab kokku 957.44 euro suurust töötasu ning 69.77 euro suurust hüvitist kasutamata puhkuse aja eest. Lisaks nõudis töötaja hüvitist töölepingu rikkumise tõttu ülesütlemise eest 3 kuu keskmise kuutöötasu ulatuses. Töövaidluskomisjoni 05.10.2012 otsusega rahuldati töötaja nõuded osaliselt: tuvastati töösuhe perioodil 20.03.-07.05.2012, mõisteti välja saamata töötasu 951.39 eurot ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 75.40 eurot ning jäeti rahuldamata töötaja taotlus saada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. E. S töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. OÜ Hoobeks pöördus kohtusse töövaidluse läbivaatamiseks selle rahuldatud ulatuses. Kostja tunnistab hageja õigust saada töötasu 2012 mais töötatud 4 tööpäeva eest summas 52.72 eurot. Töötasu kokkulepe oli alammääras, so 290 eurot kuus. Hageja ei ole millegagi tõendanud suurema töötasu kokkulepet. Töötaja soovil olid enne maikuud proovipäevad, kus tema viibis saalis ja teiste töötajate juhendamisel proovis tööd teha. Kostja ei vaidlusta hageja töötamist 27.03.2012, 19.04.2012, 27.04.2012, 10.-12.04.2012, kuid on seisukohal, et töötamine toimus töövõtulepingu alusel. Kostjal on alust arvata, et hageja nõuab töötasu aja eest, mil ta oli arvel töötuna töötukassas. Kostja on maksnud hagejale nimetatud proovipäevade eest tasu sularahas. Hagi rahuldamise korral saab hageja ebaõiglaselt töötasu kahekordselt. Hageja jäi töövaidluskomisjonile esitatud nõuete juurde. Kokkuleppel kostja juhataja Jelena Fominiga asus hageja tööle 20.03.2012, proovipäev oli 19.03.2012. Tööaeg oli 8.30-17.30. Hageja ametinimetus oli müügijuht. Tööülesanneteks oli hinnapakkumiste tegemine, arvete koostamine ja saatmine, klientide vajaduste väljaselgitamine, lisaks pidi hageja plakatite ääri lõikama, voldikuid voltima jne. Töötasu pidi makstama iga kuu 3. kuupäevaks, kokkulepitud töötasu suurus oli 480 eurot netopalgana, so 588.02 eurot brutopalgana. Kirjalikku töölepingut, hoolimata hageja korduvatest nõudmistest, ei sõlmitud. Samuti ei makstud hagejale kordagi töötasu. Hageja on kõrgharidusega spetsialist ning ei oleks seetõttu mingil juhul tööle asunud miinimum töötasu eest. Hageja tõendab töötamist kostja juures tunnistajate ütlustega ja klientidega peetud e-kirjavahetusega. Töötukassale teatas hageja enda tööleasumisest alles 15.05.2012, sest ta ei teadnud, et ka suuline tööleping on leping. Hageja arvas, et tööandja otsustab 1,5 kuu jooksul seda, kas hageja sobib sellele tööle. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastab hageja töötamise kostja juures töölepingu alusel alates 27.03.2012 kuni 07.05.2012. Kirjaliku kokkuleppe puudumise tõttu ja hinnates hageja töö tegelikku sisu, tuvastab kohus töötasu kokkuleppe alammääras, so 290 eurot kuus. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja töötas kostja seadusliku esindaja loal ja nõusolekul 27.03.2012, 19.04.2012, 27.04.2012, 10.-12.04.2012. Samas on hageja esitanud kohtule e-kirjad 17.04.2012 (tl 50), 18.04.2012 (tl 52), millele on saatjana märgitud E. S, kes tegutseb OÜ Hoobeks töötajana. TVK tl 37 on E. S poolt allkirjastatud sularahaarve 13.04.2012 (koostatud kell 16.41). Kostja esindaja vastuväited selle kohta, et E. S nimel saatis e-kirju ükskõik, kes kliendiga suhtles, ei ole mõistlik ja põhjendatud. Tunnistaja A.A. on oma ütlustes kinnitanud ekirjadega tõendatut: MTÜ Genialistide Klubi tellis OÜ-st Hoobeks plakateid ning 2012 kevadel plakateid regulaarselt tellides ja neid ära tuues suhtles tunnistaja E. S või nägi teda OÜ Hoobeks kontoris. Kohtule ei ole alust kahelda ka tunnistaja M.O. ütlustes, kes käis samuti 25. või 26. aprillil 2012 OÜ-s Hoobeks plakateid tellimas ja neid hiljem ära toomas ning nägi sellel päeval E.

S seal töötamas. Kuigi tunnistaja A.S. on hageja abikaasa, ei ole kohtul tõendeid kogumis hinnates alust kahelda tunnistaja ütlustes selle kohta, et tema pakkus võimalust, et abikaasa asuks samuti tööle OÜ-s Hoobeks. Tunnistaja V.S. ei osanud öelda, millistel päevadel konkreetselt E. S tööl oli, kuigi tunnistaja väitel oli ta tööl ainult mõned päevad aprillis. Märtsikuu kohta tunnistaja ei mäleta. Seega ei ole ka kostja tunnistaja V. S ütlustega ümber lükatud hageja väide ning esitatud kirjalik tõend selle kohta, et ta asus kostja juures tööle mitte hiljem kui 27.03.2012. Töölepingu kirjalik vorm on sätestatud Töölepingu seaduse (TLS) §-s 4 lg 2: Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vaidlust ei ole selle üle, et E.S. asus OÜ-s Hoobeks tööle juhatuse liikme J. Fomini nõusolekul. Kirjaliku töölepingu sõlmimine oleks välistanud käesoleva vaidluse tööle asumise kuupäeva üle. Kohus on seisukohal, et kui tööandja on töötaja tööle lubanud, siis on töölepingu sõlmimine tõendatud. Tööle asumise kuupäeva määrab kohus kindlaks töötaja poolt tõendatu alusel. Kohus on seisukohal, et hageja on objektiivsete tõenditega tõendanud töötamise OÜ-s Hoobeks alates 27.03.2012. Kohus jätab siinkohal kõrvale tunnistaja A. S ütlused hageja tööleasumise kohta 20.03.2012, sest kohtule ei ole esitatud ühtegi tema ütlustega koosõlas olevat muud tõendit. Kohtule ei ole esitatud kostja poolt ühtegi tõendit selle kohta, et E. S tegi tööd ainult ühe päeva kaupa töövõtulepingu kohaselt. Hageja on tõendanud töötamise kostja juures aprillis 2012 vähemalt 8-l päeval kirjalike tõenditega ning tunnistajate ütlustega terve kuu kestel. Kohus möönab hageja probleemi leida töötamise kohta kirjalikke tõendeid, mistõttu hageja võib töötamist tõendada ka muude tõenditega, sh tunnistajate ütlustega. Pärast töölepingu sõlmimist on töötajal õigus saada tööd või keskmist töötasu töö mitteandmisel. Kohtule ei ole tõendatud töötaja keeldumine töö tegemisest aprillis mõnedel päevadel või tööandja poolt töö andmata jätmine. Kohus saab asuda seisukohale, et hageja asus kostja juures tööle töölepingu alusel alates 27.03.2012 ning töötas kostja juures terve aprillikuu. Kostja ei ole vaidlustanud hageja töötamist 1. maist kuni 7. maini 2012. Kohus loeb kostja poolt vastuväideteta õigeks võetuks hageja nõude tunnustada töösuhte olemasolu 01.05.-07.05.2012 ja töötajale selle perioodi eest vähemalt alammääras töötasu maksmise kohustuse (TsMS § 440 lg 1). Kohus jätab kõrvale tl 61 oleva arve, millel on müüja allkirja kohale märgitud „Hoobeks“ ning tl 62 oleva Madis Kautsi e-kirja, sest see ei ole tsiviilkohtumenetluses nõutavas vormis. Taotlust isiku ärakuulamiseks tunnistajana ei esitatud. Töösuhte tuvastamise vaidlus ei ole lihtmenetlus, mistõttu kohus ei saa kõrvale kalduda kohtumenetluses tõenditele esitatavatest nõuetest. Hageja on tõepoolest olnud kostja juures töötamise ajal arvel töötuna Töötukassas. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja on sellega rikkunud töötu kohustust teavitada Töötukassat tööle asumisest, ei anna see asjaolu alust jätta tuvastamata hageja ja kostja vahel eksisteerinud töösuhe. Hageja on seisukohal, et tema töötasu suuruseks oli kokku lepitud 588.02 eurot brutopalgana, sest tema ametikoht oli müügiesindaja. Hageja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt pidi ta vastavalt kokkuleppele koostama hinnapakkumisi ja saatma neid klientidele meili teel, küsima hinnapakkumisi trükikodadest hinnavõrdluse saamiseks, edastama laekunud tellimused kunstnikule, lugema kokku tellijale üle antavaid visiitkaarte, voltima voldikuid. Reklaami tegemine ja uute klientide otsimine ei olnud hageja tööülesandeks, küll aga koostas ta tabelit konkurentide hinnavõrdluseks. Kostja väitel oli kokkulepitud töötasu 290 eurot kuus, sest sisuliselt tegi hageja klienditeenindaja tööd. Sama tööd tegeva V. S töötasu oli 290 eurot kuus. Kostja esindaja ei eita, et ametikoha nimetuseks oli hageja puhul müügiesindaja, sest hageja ei tahtnud kõrgharidust omavana töötada klienditeenindaja ametikohal. Lähtuda tuleb töö tegelikust sisust. Hageja on kohtule esitanud Rajaleidja.ee aadressilt välja trükitud töökirjelduse müügijuhi kohta (tl 82-83). Selle kohaselt on müügijuhi ülesanne juhtida ettevõtte või osakonna müügitööd. Müügijuhi töö põhiosa moodustab suhtlemine klientidega. Kliendid on enamasti toodete ja

teenuste edasimüüjad ja levitajad, aga ka kauba hankijad. Olemasolevate klientidega tuleb pidevalt kontaktis olla, et teada nende soove ja vajadusi ja teha vastavaid müügipakkumisi. CV Keskuse andmetel oli müügijuhtide keskmine brutopalk enamasti kõrgem kui Eesti keskmine. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud enda töö kirjeldus ei vasta müügijuhi töökirjeldusele. Hageja seletusest ning esitatud e-kirjadest ja arvetest nähtub, et ta võttis vastu telefoni teel või ekirjadega saabuvaid tellimusi, korraldas nende täitmist, edastas kliendile arve ning teatas kauba valmimisest. Tunnistaja A. A ütluste kohaselt suhtles ta tellimuse esitamisel E. S. Enne E. S tööle asumist ja praegu teeb seda tööd V. S, kes on tema enda kinnitusel klienditeenindaja. Hageja ei tegelenud aktiivse müügitööga, mille puhul klientideks on kauba edasimüüjad ja levitajad. Selline sihipärane müügitöö, mis võimaldab äriühingul müüa rohkem kaupa kui lihtsalt klientide tellimusi oodates, on äriühingule eriliselt vajalik ja tulus ning on aluseks keskmisest töötasust suurema palgakokkuleppe sõlmimiseks. Hageja töötas OÜ-le Hoobeks esitatud tellimuste täitmise korraldamisega, olles sisuliselt klienditeenindaja. TLS § 29 lg 2 kohaselt Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. TVK tl 22 kohaselt oli OÜ Hoobeks klienditeenindaja V. S töötasu 2012 maikuus 290 eurot. Kohus arvestab seejuures, et hageja puhul on tegemist alles tööle asunud töötajaga, kelle suhtes kehtis katseaeg. Ka hageja on ise avaldanud, et katseajal pidi töötasu olema väiksem ning see pidi suurenema pärast katseaja lõppemist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu perioodi eest 27.03. kuni 07.05.2012 summas (290:22x4+290+52.72) 395.45 eurot, millelt kuulub kinni pidamisele töötaja maksukohustus (TLS § 29 lg 3). Kostjal on kohustus TLS § 71 kohaselt hüvitada hagejale viimase kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas. Iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,076712 puhkusepäeva. Hagejal on õigus saada kasutamata jäänud põhipuhkust (42x0,0767) 3,22 puhkusepäeva. Kalendripäeva tasu on (395.45:42) 9.42 eurot, puhkusehüvitis seega 30.32 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kand. Käesolevas töövaidluses esitatud osalise rahuldamise ja osalise rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.