Muud › Muud hagiasjad

Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud nõude loovutaja M J ja kostja poeg S K. Teiste tunnistajate ülekuulamisest on loobutud. M J ütluste kohaselt andis ta kostjale laenuks kokku 2 300.- eurot ja seda kostja palvel, kuna muidu võtaks pank kostjalt maja käest ära. Raha tagastada lubas kostja augustiks 2011.a. Kuigi kostja lubas tagastada raha 500.- euro kaupa, hakkas ta seda tegema 100.euro kaupa ja siis 50.- euro kaupa. Kostja abikaasal ei olevat sellel ajal enam xxxx tööd. Raha ülekanded kostjale tegi ta nii internetipangas kui ka xxxx kontoris. M J eitab temalt tasu küsimist söögi, auto kasutamise ja koolitükkide tegemise eest ning selliste kokkulepete olemasolu. Tema mingeid lubadusi kostjale hüvitise maksmiseks andnud ei ole. S K ütlustest ilmneb, et kostjal, kes on tema ema, olevat olnud mingid kokkulepped M Jga, millega tema ise eriti kursis ei olnud. Summadest ta suurt ei tea, ainult niipalju kui teistelt kuulnud oli. Ta on viibinud küll ühes ruumis kui M J ja kostja omavahel rääkisid, kuid ei süvenenud asja, kuna see oli nende omavaheline asi. Seda, et kostja tahtis M Jlt laenu saada, ta teab. Samuti seda, et M J tegi kostjale raha ülekandeid II Maakohtu seisukoht: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja poolt on maakohtule esitatud kirjalik nõude loovutamise teatis-võlanõue summas 2 000.- eurot, milline on saadetud e-kirjaga ka kostjale. Kostja vastus, mille kohaselt kostja teatab, et tal ei ole nii suurt summat korraga maksta. Kostja on küsinud, kas oleks võimalik tasuda 100.- euro kaupa kuus. Hageja poolt esitatud suhtlusportaali Facebook kirjavahetuse ja e-kirjade väljatrükkidest ilmneb, et kostja on küsinud M Jlt sõnaselgelt just laenu, seoses raske majandusseisuga tema perekonnas. Selline küsimine on olnud korduv. Kirjavahetuse väljatrükkidest ei nähtu, et ta oleks soovinud M Jlt mingite osutatud hüvede eest raha tagasimakseid. Tunnistajate ütluste analüüsimisel ei nähtu selliste kokkulepete reaalset olemasolu, millede kohaselt oleks M Jl olnud kohustust, mingite hüvede tagasimaksmiseks kostjale. Maakohus leiab, et tuvastamist on leidnud asjaolu, et kostja ja M J vahel oli laenusuhe ning M J on andnud kostjale laenu 2 300.- eurot. Tagasi on makstud 300.- eurot ja tasumata on veel 2 000.- eurot. Hageja on omandanud nõude kostja vastu M Jlt 27.07.2012.a. nõude loovutamise lepingu alusel. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja M J ning osaliselt ka tunnistaja S K ütlustega. Hagi on ka õiguslikult põhjendatud. TsÜS § 67 lg. 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Lg. 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik

kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TsÜS § 75 sätestab tahteavalduse tõlgendamise. Lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. VÕS § 164 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 396 lg. 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist. Hagi on tagatud Viru Maakohtu 05.09.2012.a. kohtumääruse alusel. Kohtumäärus jõustus 26.09.2012.a. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174). Kohus juhindus kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 162; 442 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Maido Roots

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 06. aprillil 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.