Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-39535
Tsiviilasi
TM ́u hagi KF(endise nimega V ) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
4623,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TM (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Deivi Vaht (Deivi Vaht õigusbüroo, Narva mnt 10-13, 10124 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: KF(endise nimega V , isikukood XXX, XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg 11.02.2013.a Kohtuistungil osalesid
Hageja TM Hageja lepinguline esindaja Deivi Vaht Kostja KF
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt KF`ilt (isikukood XXX) hageja TM`u (isikukood XXX) kasuks välja 5334 (viis tuhat kolmsada kolmkümmend neli) eurot ja 83 senti, millest 804,60 eurot on üüri võlgnevus, 758,70 on kommunaalkulude ja elektri võlgnevus, 1656,67 eurot on korteri siseviimistlusele tekitatud kahju, 1403,38 on sisustusele tekitatud kahju ning 711,48 eurot on seisuga 20.01.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt KF`ilt (isikukood XXX) hageja TM`u (isikukood XXX) kasuks välja alates 21.01.2012.a sissenõutavaks muutuv viivis määras 0,1 % põhinõude summalt 4623,35 eurot päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja KF kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga üürilepingu 25.09.2010.a XXX korteri üürimiseks. Kostja lahkus üüritud korterist enne üürilepingu lõppemist, jättes maha võlgades ja rüüstatud korteri. Hageja fikseeris korteri olukorra maakleri abil 21.06.2011.a.
2.Seoses eeltooduga esitas kostja vastu rahalise nõude. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata üüri 4 kuu eest. Lepingu punkti 3.1. järgi pidi kostja tasuma üüri 2000 krooni kuus ehk 127,82 eurot. Nelja kuu eest nõudis hageja kostjalt 511,28 euro väljamõistmist. Üürilepingu punkti 3.2. järgi kohustus kostja tasuma kommunaalteenuste eest, kuid kostja jättis elektri eest tasumata 107,88 eurot.
3.Lepingu punkti 5.2.3. järgi pidi kostja hüvitama eluruumi või sisustuse hävitamisest või kahjustamisest tuleneva kahju. Korter oli pärast kostja lahkumist kahjustatud. Põrandakatte rikkumisega tekitatud kahju oli 255,68 eurot. Lae rikkumisega tekitatud kahju 161,33 eurot. Toa põrandakattele tekitatud kahjustuste kõrvaldamise maksumus on 522,60 eurot. Esiku põrandale tekitatud kahjustuste kõrvaldamise maksumus on 224,80 eurot. Toa seintele tekitatud kahjustuste kõrvaldamise maksumus on 175 eurot. Ustele tekitatud kahjustuste kõrvaldamise maksumus 146,78 eurot. Akendele tekitatud kahjustuste kõrvaldamise maksumus 170,48 eurot.
4.Kostja rikkus ka korteri sisustust, millega tekitas hagejale kahju. Kostja muutis kasutuskõlbmatuks nurgadiivani, mille maksumus on 830 eurot. Kostja muutis kasutuskõlbmatuks magamisdiivani maksumusega 159,70 eurot. Kostja rikkus sektsioonkapi, mille maksumus on 319,50 eurot. Kostja rikkus külmkapi, mille maksumus on 204,50 eurot. Kostja muutis kasutuskõlbmatuks pliidi, mille maksumus on 447,38 eurot. Kokku on lõhkumise teel kasutuskõlbmatuks muutunud vara väärtus 3362,07 eurot.
5.Hageja täpsustas oma nõuet 05.02.2012.a. Kostja asus korterisse elama 25.09.2010.a ja lahkus sealt 2011.a juunis ilma hagejat sellest teavitamata. Kostja jättis üüri osaliselt tasumata ajavahemikul 20.10.2010.a kuni 25.09.2011.a. Kostja pidi üüri tasuma ettemaksuna ja hageja hinnangul tuli tal üüri tasuda kuni üürilepingu lõppemiseni 25.09.2011.a. Kostja üüri võlgnevuseks on 804,60 hageja esitatud arvestuse kohaselt. Hageja nõuab kostjalt ka tasumata kommunaalmaksete võlgnevust summas 512,36 eurot.
6.Lepingu punkti 3.3. järgi oli kostja kohustuseks tasuda elektrienergia eest. Kostja poolt korterisse asumise hetkel oli elektrimõõdiku näit 008303 ja kui kostja korterist lahjus, oli see 10584. Kostja tarbis seega elektrit 2281 kWh, maksumusega 246,34 eurot. Eesti Energia arve järgi on ühe kWh maksumus 0,108 eurot.
7.Lepingu punkti 5.2.1. järgi kohustus kostja kasutama eluruumi ja selle sisustust hoolikalt, hoiduma selle hävimise ja kahjustamise eest. Kui kostja korterist lahkus, oli osadel laeplaatidel ühes toas auk sees. Laeplaadid on omavahel ühendatud ning ainult ühte laeplaati ei ole võimalik välja vahetada. Laeplaadid tuleb asendada terve laepinna ulatuses. Välja vahetamist vajas 10m2 suurune pind. Koos töörahaga on maksumuseks 161,33 eurot. Augud lakke pidid tekkima mehhaaniliste löökide tulemusel.
8.Kostja lahkumisel oli ühe toa põranda PVC kate puruks löödud ja auguline. Põrandakatet ei saa välja vahetada osaliselt, vaid see tuleb vahetada kogu toa ulatuses. PVC põrandakatte hind on 9,4 eurot m2 kohta, kokku on põranda suurus 20m2. Tööraha on 98,23 eurot ja kokku 255,68 eurot. Teises toas rikkus kostja ära põrandat katva laminaatparketi. Parkett oli sügavalt täksitud ja kriibitud. Välja vahetada tuleb kogu parkett 20 m2 ulatuses. Parketi maksumus on 19,13 eurot m2 kohta. Tööraha suurus on 140 eurot ja kokku 522,60 eurot. Samuti rikkus hageja esikupõranda, millel olid veekahjustused. Põrand oli pundunud, keraamilised plaadid olid lahti. Parandamiseks tuleb põrand lahti võtta, uus aluspõrand valada ja paigaldada uus kattematerjal. Põrandakattematerjali jooksev meeter laiusega 1 m maksab 22 eurot. Vajalik on materjali osta 2 m. Dušši esisel põrandal vajab vahetamist 2 m2 suurune pind. Keraamilise plaadi maksumus on 11,4 eurot m2 kohta, põrandasegu on vaja osta kaks 25 kg kotti, maksumusega 10 eurot kott. Kokku kulub põrandamaterjaliks 64,80 eurot ja töörahaks 160 eurot. Seega on esikupõranda maksumus 224,80 eurot.
9.Ühe toa seinast oli kostja maha võtnud tapeedi. Tapeetimiseks on vaja osta 6 rulli tapeeti hinnaga 12,50 eurot rulli kohta, kokku 74 eurot. Tööraha on 100 eurot ja kokku 175 eurot. Kostja rikkus ära kaks korteri ust, millel puudusid käepidemed. Kaks ust tuleb välja vahetada maksumusega kahe ukse kohta 86,78 eurot. Uste paigaldamise tööraha on 60 eurot, kokku 146,78 eurot. Kostja rikkus ära 3 akna aknalauad ja –küljed. Aknapaledel on plekid, mis maha ei kulu. Aknapaled vajavad vahetamist 8 m2 ulatuses, viimistlusmaterjalide hind on 6,31 eurot m2 kohta. Kokku materjali hind on 50,48 eurot, tööraha 120 eurot ja kogusumma 170,48 eurot. Kokku on siseviimistluse taastamise maksumus 1656,67 eurot.
10.Korteri ja kodutehnikaga seotud kahju suurus on 1509,33 eurot. Korteris oli täiesti uus lahtikäiv nurgadiivan, mille katteriie oli määritud ja millel olid suured plekid. Plekke ei olnud võimalik puhastada. Nurgadiivani maksumus on 540 eurot. Lahtikäiv magamisdiivan oli tükkideks lammutatud ja oli kasutuskõlbmatu. Uue diivani hind oleks 240 eurot. Arvestades seda, et diivan oli kasutatud, nõuab hageja kostjalt 160 eurot, mis teeb kulumise astmeks 34 %. Polüestermaterjalist sektsioonkapp oli viltpliiatsitega täis soditud. Pestes see puhtaks ei läinud. Kasutatud kapi maksumus on 65 eurot. Külmkapp oli hallitanud, korpuses olid sees praod ja selle kasutamine edaspidi on võimatu. Külmkapi hind kasutatuna on 296,95 eurot. Puuküttega ahi oli läbi põlenud tõenäoliselt ülekütmise tõtu. Pliidi uksed olid deformeerunud. Pliit vajab renoveerimist ja pliidiplaat vahetamist. Koos töörahaga on maksumus 447,38 eurot.
11.Harju Maakohtu 28.11.2012.a eelistungil märkis hageja, et kostja üürilepingu alusel tagatisraha ei maksnud. Kuigi hagejal oli kommunaalmaksete võlgnevus antud korteri osas juba varem, nõuab ta kostjalt tasumata kommunaalmakseid alates 2010.a oktoobrist kuni 2011.a juunini. Oluline ei ole, kas hageja on ise täitnud kommunaalmaksete võlgnevusest ja elektrivõlgnevusest tulenevad kohustused kolmandate isikute ees. Külmkapi eest soovis hageja kostjalt saada kasutatud külmkapi hinda summas 191 eurot. Hageja müüs vaidlusaluse korteri 2012.a veebruaris remontimata kujul.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, milliste kuude eest on kostja üüri tasunud ja milliste eest mitte. Hageja ei ole nõude esitamisel arvestanud, et
kostja tasus lepingu sõlmimisel tagatisraha 2000 krooni ehk 127,82 eurot. Kommunaalkulude nõue on ebaselge.
13.Hagiavaldusest ei selgu, milles seisnevad täpsemalt korteri kahjustused, milliste eest nõuab hageja kostjalt hüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et kahjustused tekkisid üürilepingu kehtivuse jooksul ja tekkisid kostja tegevuse tagajärjel. Hageja ei ole ka tõendanud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste suurust. Hageja esitatud nõude suurus võimaldaks korteris teha korraliku siseremondi, mis ei ole kostja kohustus.
14.Harju Maakohtu 28.11.2012.a eelistungil väitis kostja, et hageja esitatud fotod korteri seisundi kohta enne üürileandmist ei vasta tõele. Korter oli sellises seisus, nagu hageja väidab, et kostja on selle rikkunud. Samas võttis kostja omaks, et plekid nurgadiivanile olid tehtud tema laste poolt. Magamisdiivani oli kostja väidete kohaselt lammutanud hageja ise. Polüesterkapp soditi täis kostja laste poolt. Ahi ei olnud läbi põlenud, vaid pliit oli valesti ehitatud. Kostja oli korteri üürimisel valmis seda ise remontima, kuid hageja ei olnud nõus ostma materjale. Kostja väitis, et ta pidi üürilepingu järgi tegema kapitaalremondi. Üüri maksis kostja enda väidete kohaselt täies ulatuses nii ülekandega kui sularahas. Tagatisraha maksis kostja sularahas. Samuti maksis kostja nii elektri kui ka kommunaalmaksete eest hagejale endale sularahas. Kostja väitis, et ta kolis korterist välja 15.-16. juunil ning esitas hagejale lepingu ülesütlemise teate.
15.Kostja väitis, et kõik puudused korteris ei olnud tema tekitatud. Tapeedi võttis küll korteris maha kostja, sest hageja tõi uue tapeedi, mida aga kostja seina ei pannud. Vannitoa põrand ei olnud vettinud. Kommunaalmaksete võlgnevusele kostja Harju Maakohtu 11.02.2013.a istungil enam ei vaielnud, kuigi leidis, et need jäid maksmata osaliselt. Tasumata üüri nõudele vaidles kostja endiselt vastu. Korteri uksed olid kõik korras ja lae august ei tea kostja midagi. Kriipsud laminaatparketile võisid tekkida kapi ümberpaigutamisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
17.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulus korter asukohaga XXX; 2) 25.09.2010.a sõlmis hageja kostjaga kirjaliku üürilepingu XXX korteri üürimiseks tähtajaga kuni 25.09.2011.a; 3) üürilepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri summas 2000 krooni ehk 127,82 eurot kuus, samuti tasuma kommunaalmaksete ning elektri eest; 4) üürilepingu sõlmimisel kirjutasid pooled alla eluruumi üleandmise akti; 5) kostja lahkus üüritud korterist 2011.a juunis ega esitanud hagejale kirjalikku lepingu ülesütlemise teadet.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt üürilepingu alusel tasumata üüri, samuti tasu elektri ja kommunaalmaksete eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kahjustas korterit ja selle sisustust enne lahkumist ning kas kostja on kohustatud seetõttu hagejale tekkinud kahju hüvitama. Kohus hindab vaidluse lahendamisel esmalt, kas hageja tasumata üürist ning tasumata kommunaalmaksetest tulenevad nõuded kostja vastu on põhjendatud. Seejärel kohus hindab, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale korteri siseviimistlusele ja sisustusele tekitatud kahju. Hageja tasumata üüri nõue
19.Hageja palus kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse summas 804,60 eurot vastavalt hageja koostatud arvestusele. Kostja asus korterisse elama 25.09.2010.a ja lahjus sealt 2011.a juunis ilma hagejat teavitamata. Kostja jättis osaliselt tasumata üüri ajavahemikul 20.10.2010.a kuni 25.09.2011.a. Kostja vaidles hageja nõudele vastu põhjendusel, et tasumata üüri nõue on ebaselge ning lepingu sõlmimisel tasus ta hagejale sularahas tagatisraha 2000 krooni. Kostja väidete kohaselt tasus ta üüri täies ulatuses nii ülekannetega kui sularahas. Kostja kolis korterist välja 15.-16. juunil ning ta teatas sellest hagejale suuliselt. Hageja omakorda eitas sularahas üüri ja tagatisraha tasumist kostja poolt.
20.Kohus leiab, et hageja tasumata üürinõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS § 296 lõikest 3 tuleneb, et üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega seotud kasu väärtuse. Tähtajaline üürileping lõpeb VÕS § 309 lg 1 järgi tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
21.Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingust (toimiku 1. kd, lk 4-5) nähtub, et kostja asus korterisse elama 25.09.2010.a (lepingu p 1.4.). Leping oli tähtajaline ja kestis kuni 25.09.2011.a (lepingu p 2.1.). Lepingu punkti 3.1. järgi oli kostja kohustatud tasuma üüri summas 2000 krooni kuus sularahas või ülekandega hageja kontole. Lepingu punkti 3.2. järgi tuli kostjal üüri tasuda ettemaksena hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. Lepingu p 4.1. nägi ette, et kostja pidi tasuma tagatisraha 2000 krooni hagejale 15.10.2010.a. Lepingu punkti 6.1. kohaselt pidi leping lõppema tähtaja möödumisel, selle ülesütlemisel või muul lepingus või seaduses määratud alusel. Lepingu punkti 6.2. järgi oli kostjal õigus igal ajal leping ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest hagejale kirjalikult vähemalt 1 kuu ette. Kuni etteteatamistähtaja möödumiseni pidi leping kehtima senistel tingimustel.
22.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei esitanud hagejale kirjalikku lepingu ülesütlemise teadet, kuid lahkus korterist 2011.a juunis. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei tasunud lepingus ettenähtu tagatisraha ülekandega. Hageja esitas kohtule detailse arvestuse selle kohta, millal ning millistes summades kostja üürilepingu kehtivuse ajal üüri tasus ning millises osas jättis selle tasumata (toimiku 1. kd, lk 78). Kostja hageja detailsele arvestusele konkreetseid vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas kohtule väljavõtte oma pangakontost hagejale ülekannetega makstud üüri summade kohta (toimiku 2. kd, lk 2). Pangakonto väljavõte ühtib täielikult hageja poolt tehtud arvestusega kostja tasutud summade kohta. Muid tõendeid üüri maksmise kohta kostja kohtule ei esitanud, kuigi kohus selgitas talle tõendamiskoormust 28.11.2012.a eelistungil (toimiku 2. kd, lk 5).
23.TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluses kummalgi poolel tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid. Kui kostja väidab, et tal ei ole hageja ees üürivõlgnevust, sest ta tasus igakuiselt lepingus märgitud üüri summat, oleks tulnud kostjal neid väiteid tõendada. Kostja väited üüri tasumise ning tagatisraha tasumise kohta sularahas on jäänud täielikult tõendamata. Samuti on jäänud tõendamata kostja väide, mille kohaselt ta teavitas hagejat suuliselt üürilepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest. Lepingu punkti 6.2. kohaselt oleks kostjal tulnud lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest teavitada hagejat kirjalikult vähemalt 1 kuu ette. Vaidlus puudub selle üle, et kirjeldatud kirjalikku ülesütlemise teadet ei ole kostja hagejale esitanud.
24.Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat kirjalikult oma soovist üürileping
ennetähtaegselt üles öelda, tuli kostjal tasuda üüri kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni ehk kuni 25.09.2011.a. Riigikohus on rõhutanud, et VÕS § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast olenevatel põhjustel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Asjaolu, et üürnik on üüritud ruumist lahkunud, ei vabasta teda üüri maksmise kohustusest (RK TKo 18.05.2009.a nr 3-2-1-37-09, p 14). Seega ei vabane kostja üüri maksmise kohustusest 2011.a juuni, juuli ja augusti eest ainuüksi seetõttu, et ta faktiliselt kolis korterist välja 2011.a juunis. Kuivõrd muid vastuväiteid kostja hageja üürinõudele ei esitanud ja kostja ei ole ka oma vastuväiteid tõendanud, tuleb hageja tasumata üürist tulenev nõue kostja vastu täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata üürina 804,60 eurot. Hageja kommunaalmaksete ja elektrivõlgnevuse nõue
25.Hageja nõudis kostjalt tasumata kommunaalmaksete võlgnevuse eest 512,36 euro väljamõistmist. Kostja pidi üürilepingu alusel tasuma nii kommunaalmaksete kui elektrienergia eest, kuid ta jättis selle kohustuse täitmata. Kostja poolt korterisse asumise hetkel oli elektrimõõdiku näit 008303 ja kui kostja korterist lahkus, oli see 10584. Kostja tarbis seega elektrit 2281 kWh, maksumusega 246,34 eurot. Eesti Energia arve järgi on ühe kWh maksumus 0,108 eurot. Kuigi hagejal oli kommunaalmaksete võlgnevus antud korteri osas juba varem, nõudis ta kostjalt tasumata kommunaalmakseid alates 2010.a oktoobrist kuni 2011.a juunini. Kostja pidas hageja kommunaalmaksete nõuet ebaselgelt ja väitis, et tasus nii kommunaalmaksete kui elektri eest hagejale sularahas. Harju Maakohtu 11.02.2013.a istungil väitis kostja, et tasus kommunaalmaksete eest osaliselt, kuid ei toonud välja ega tõendanud, millises osas ta nende eest tasus.
26.VÕS § 292 lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu (toimiku 1. kd, lk 4-5) punkti 3.3. alusel oli kostja kohustatud lisaks üürile tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud ehk elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni, kütte, halduse, prügiveo jne eest. Kõrvalkulude suurus tuli lepingu alusel kindlaks määrata teenuse osutajate arvete või makseteatiste alusel või mõõdikute olemasolul mõõdikute näitude järgi. Lepingu punkt 3.4. nägi ette, et kostja pidi kõrvalkulude eest tasuma igakuiselt hiljemalt 20. kuupäevaks üürileandja poolt esitatud arve või makseteatise esitamise korral sellel märgitud ajal.
27.Poolte vahel lepingu sõlmimisel alla kirjutatud eluruumi üleandmisaktis märgitud kohaselt oli elektriarvesti näiduks 008303 (toimiku 1. kd, lk 6). 21.06.2011.a hageja ja maakler Kadri K poolt koostatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis (toimiku 1. kd, lk 14) märgiti elektriarvesti näidu suuruseks 010585. Sama elektriarvesti näit (010585) on märgitud kostja poolt alla kirjutatud 09.06.2011.a aktis (toimiku 1. kd, lk 16). Hageja poolt elektriarvesti näidu ja elektri hinna alusel koostatud elektrivõlgnevuse arvestusele kostja vastu ei vaielnud, kuid väitis, et tasus elektri eest hagejale sularahas. Vastavate väidete tõendamiseks ei esitanud kostja kohtule ühtegi tõendit, kuigi kohus selgitas talle oma väidete tõendamise kohustust 28.11.2012.a eelistungil (toimiku 2. kd, lk 5). Seega on kostja omaks võtnud, et tal tuli üürilepingu kehtivuse ajal tasuda elektrienergia eest 246,34 eurot, kuid kostja ei ole vastava summa tasumist hagejale või AS-le Eesti Energia tõendanud.
28.Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud oma väiteid elektrienergia eest tasumise kohta ning vastava kulu eest tuli lepingu kohaselt tasuda kostjal, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus elektrienergia eest summas 246,34 eurot. Hageja nõudis kostjalt elektrienergia eest tasumist vaid kuni 2011.a juunini ehk kuni ajani, mil kostja korterit faktiliselt valdas.
29.Ülejäänud kommunaalmaksete kohta esitas hageja kohtule KÜ XXX arved. Hageja palus kostjalt välja mõista 2010.a oktoobrist kuni 2011.a juunini tasumata kommunaalmaksetena 512,36 eurot. Arvetest toimiku 1. kd, lk 95-105 nähtub, et hageja nõuab kostjalt võlgnevust vaid iga konkreetse arve esitamisel aluseks olnud kuu eest ning hageja ei nõua kostjalt varasemate korteri kommunaalmaksete võlgnevusega seotud kulude hüvitamist. Kommunaalmaksete võlgnevuse arvestusele kostja vastu ei vaielnud, kuid kostja ei tõendanud oma väiteid kommunaalmaksete osalise tasumise kohta vaatamata kohtu tõendamiskoormust puudutavatele selgitustele. Kohus osundab, et kommunaalmaksete võlgnevust nõudis hageja kostjalt vaid kuni 2011.a juunini ehk ajani, mil kostja korterit faktiliselt valdas. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud lepingulise kohustuse täitmist kõrvalkulude tasumise osas, tuleb kostjalt hageja kasuks tasumata kommunaalmaksete osas välja mõista 512,36 eurot. Kokku tuleb kostjalt tasumata elektrienergia ning tasumata kommunaalmaksete eest hageja kasuks välja mõista 758,70 eurot (246,34 eurot + 512,36 eurot). Korteri siseviimistlusele tekitatud kahjude hüvitamise nõue
30.Hageja nõudis kostjalt korteri siseviimistluse rikkumisega seotud kahju hüvitamist, sest hageja väidete kohaselt oli korter pärast kostja lahkumist oluliselt rikutud. Laeplaatidel laes oli ühes toas auk. Laeplaatide vahetamise kulu koos töörahaga on 161,33 eurot. Kostja lahkumisel oli ühe toa põranda PVC kate puruks löödud ja auguline. Põrandakatet ei saa välja vahetada osaliselt, vaid see tuleb vahetada kogu toa ulatuses. PVC põrandakatte hind on 9,4 eurot m2 kohta, kokku on põranda suurus 20m2. Tööraha on 98,23 eurot ja kokku kulub asendamisele 255,68 eurot. Teises toas rikkus kostja ära põrandat katva laminaatparketi. Parkett oli sügavalt täksitud ja kriibitud. Välja tuleb vahetada kogu parkett 20 m2 ulatuses. Parketi maksumus on 19,13 eurot m2 kohta. Tööraha suurus on 140 eurot ja kokku kulub asendamisele 522,60 eurot. Samuti rikkus hageja esiku põranda, millel olid veekahjustused. Põrand oli pundunud, keraamilised plaadid olid lahti. Parandamiseks tuleb põrand lahti võtta, uus aluspõrand valada ja paigaldada uus kattematerjal. Põrandakattematerjali jooksev meeter laiusega 1 m maksab 22 eurot. Vajalik on osta 2 m materjali. Dušširuumi ees põrandal vajab vahetamist 2 m2 suurune pind. Keraamilise plaadi maksumus on 11,4 eurot m2 kohta, põrandasegu on vaja osta kaks 25 kg kotti, maksumusega 10 eurot kott. Kokku kulub põrandamaterjaliks 64,80 eurot ja töörahaks 160 eurot. Seega on esikupõranda vahetamise maksumus 224,80 eurot.
31.Ühe toa seinast oli kostja maha võtnud tapeedi. Tapeetimiseks on vaja osta 6 rulli tapeeti hinnaga 12,50 eurot rulli kohta, kokku 74 eurot. Tööraha on 100 eurot ja kokku kulub tapeedi paigaldamiseks 175 eurot. Kostja rikkus ära kaks korteri ust, millel puudusid käepidemed. Kaks ust tuleb välja vahetada maksumusega kahe ukse kohta 86,78 eurot. Uste paigaldamise tööraha on 60 eurot, kokku kulub uste asendamiseks 146,78 eurot. Kostja rikkus ära 3 akna aknalauad ja –küljed. Aknapaledel on plekid, mis maha ei tulnud. Aknapaled vajavad vahetamist 8 m2 ulatuses, viimistlusmaterjalide hind on 6,31 eurot m2 kohta. Kokku materjali hind on 50,48 eurot, tööraha 120 eurot ja kogusumma aknapalede taastamiseks on 170,48 eurot. Kokku on korteri siseviimistluse taastamise maksumus 1656,67 eurot.
32.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et hageja ei ole tõendanud kahjustuste tekkimist üürilepingu kehtivuse ajal ja kostja tegevuse tagajärjel. Hageja ei ole tõendanud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste suurust. Hageja esitatud fotod korteri seisundi kohta enne üürileandmist ei vastanud kostja väidete kohaselt tõele. Korter oligi üürile andmisel sellises seisus. Kostja oli korteri üürimisel valmis seda ise remontima, kuid hageja ei olnud nõus ostma materjale. Menetluse käigus kostja möönis osade kahjustuste tekitamist, näiteks võttis kostja omaks, et eemaldas ühe toa seinast tapeedi. Kriipsud laminaatparketile võisid kostja arvates tekkida kapi ümberpaigutamisest korteris. Teiste puuduste olemasolu ja tekitamist kostja eitas.
33.VÕS § 334 lg 1 näeb ette, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustamine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
34.Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu (toimiku 1. kd, lk 4-5) punktis 1.8.2. kinnitas üürnik, et ta on eluruumi hoolikalt üle vaadanud ja võtab selle kasutusse seisundis, millises see oli ülevaatuse teostamise ajal. Lepingu punktis 1.9. võttis kostja endale kohustuse eluruumi hoida ja kasutada seda hoolikalt ja vastavalt kokkulepitud otstarbele. Sama kohustuse nägi kostjale ette lepingu punkt 5.2.1. Lepingu punkti 5.2.3. järgi pidi kostja hüvitama kohustuse rikkumisest üürileandjale tekkinud kahju, sh eluruumi või sisustuse hävimisest või kahjustamisest tuleneva kahju. Lepingu punkt 8.2. nägi ette, et üürnik vastutab eluruumi või sisustuse kahjustumise, hävimise, kaotsimineku või puuduse eest, kui see toimus või tekkis ajal, kui eluruum või sisustus oli üürniku valduses ja kui üürnik ei tõenda, et eelnimetatud tagajärg saabus asjaoludel, mis ei tulenenud temast ega isikust, kelle eest üürnik vastutab või kellele ta asja kasutamise üle andis.
35.Poolte vahel 25.09.2010.a alla kirjutatud eluruumi üleandmise aktis (toimiku 1. kd, lk 6) oli korteri tehnilist seisundit iseloomustatud kui „elamiskõlblik“. Sama akti punktis 3 oli märgitud, et kriibitud oli ühe akna põsk. Kostjal oli õigus korterit ise kujundada ja arendada. Seega ei nähtu aktist, et korteril oleksid selle kostjale üürile andmisel olnud need puudused, millised on hagiavalduses kirjeldatud hageja poolt. Üleandmise-vastuvõtmise aktis on ainsa puudusena viidatud ühe aknapõse kraabitusele, millest tulenevalt järeldab kohus, et mistahes teised korteri ruume puudutavaid puudusi korteril ei olnud. Kuivõrd pooled olid akti alla kirjutanud ning lepingu punktis 1.8.2. andis kostja kinnituse, et on korteri hoolikalt üle vaadanud, lasus kostjal kohustus tõendada, et hagiavalduses kirjeldatud puudused eksisteerisid korteris juba selle üürileandmise ajal. Lepingu punkti 8.2. järgi lasus kostjal kohustus tõendada, et tema puuduste tekitamise eest ei vastuta.
36.Riigikohus on leidnud, et kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmise akt, siis eeldatakse, et asi anti üle üleandmise aktis toodud seisundis (RK TKo 12.01.2012.a nr 32-1-141-11, p 11). Kui üürileandja on esitanud üürniku vastu kahju hüvitamise nõude põhjusel, et üürnik on rikkunud ruumide heas korras tagastamise kohustust, tuleb tuvastada üüritud ruumide seisund üürnikule üleandmisel ja tagastamisel. Seejärel saab iga puuduse osas hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad lepingujärgse kasutamisega. Kostja vastutab puuduste eest, mis tekkisid ajal, kui ruumid olid tema kasutuses, mis aga ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi (RK TKo 26.09.2011.a nr 3-2-1-98-12, p 10).
37.Kuivõrd korteri üleandmise aktis 25.09.2010.a ei olnud viidatud korteri seisundis esinevatele puudustele, tuleb kohtu hinnangul eeldada, et korteri vastuvõtmisel hageja poolt tuvastatud puudused tekkisid ajal, mil korter oli kostja valduses. Vastupidise tõendamise koormus oleks lasunud kostjal, kuid kostja ei ole vastupidist tõendanud.
38.Hageja on esitanud kohtule kinnisvarabüroo Uus Maa fotod, mis on korterist väidetavalt tehtud enne selle üürileandmist 25.09.2010.a (toimiku 1. kd, lk 8). Kostja väidete kohaselt ei olnud need fotod õiged, kuid kostja ei ole oma väidete tõendamiseks kohtule tõendeid esitanud. Vaidlus puudub selle üle, et tegemist on nimelt samast korterist tehtud fotodega. Vaidlus puudub
ka selle üle, et üürileping poolte vahel sõlmiti kinnisvarabüroo Uus Maa vahendusel. Seega leiab kohus, et tegemist on fotodega, mis kajastavad vaidlusaluse korteri seisundit selle kostjale üürile andmisel. Fotodelt nähtub, et korteri seisund on elamiskõlblik, kõikide tubade seintes on tapeet. Korteri lagedes, põrandates ja ustes ei ole fotode kohaselt võimalik puudusi tuvastada.
39.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et fotod toimiku 1. kd lk 9-13 on tehtud vaidlusalusest korterist vahetult pärast seda, kui kostja korterist lahkus. Fotodelt toimiku 1. kd lk 9 on võimalik näha, et vannitoa esine põrand ja esiku põrand on kahjustatud. Fotodelt toimiku 1. kd lk 11 nähtub, et korteri ühe toa seintest on eemaldatud tapeet. Ustele tekitatud kahjustused nähtuvad fotodelt toimiku 1. kd lk 13. Hageja poolt maakler Kadri K `a juuresolekul 21.06.2011.a koostatud aktist (toimiku 1. kd, lk 14-15) nähtub, et korteris vajas vahetamist tapeet, toaparkett, lagi, aknalauad ja põsed. Samuti vajasid akti kohaselt remonti esik, tualett ja duššinurk.
40.Kostja esitas kohtule ainsa tõendina KÜ XXX juhatuse liikme Rikka T poolt allkirjastatud tõendi (toimiku 2. kd, lk 1). Tõendis on märgitud, et üürile antud korteri seisukord oli halb. Tõendi alla kirjutanud isik on korduvalt käinud korteris veenäite kontrollimas. Tõendist ei nähtu, millal on see koostatud. Samuti ei ole võimalik tõendist järeldada, milles seisnes selle koostaja arvates korteri „halb“ seisund. Tõendi koostanud isiku kirjeldust selle kohta, millised olid üürilepingu sõlmimisel poolte kokkulepped korteri seisundi ja tapeedi vahetamise kohta, ei pea kohus võimalikuks arvestada. Menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjalikud seletused ei saa hagimenetluses olla tõenditeks, sest selliseid isikuid saab kohtus üle kuulata vaid tunnistajatena. Kostja ei esitanud kohtule taotlust kuulata nimetatud isik üle tunnistajana. Seega ei loe kohus viidatud tõendiga tõendatuks kostja väiteid, et korteril olid juba selle üürile andmisel olemas need puudused, millistele hageja viitas hagiavalduses. Kui korteril olid juba siis olemas need puudused, oleks puudused tulnud fikseerida üleandmise-vastuvõtmise aktis, mida pooled ei teinud.
41.Hageja vande all antud seletustest (toimiku 2. kd, lk 13) nähtub, et pärast korteri vabastamist kostja poolt oli korteri esimeses toas ripplae paneeli tekkinud auk. Samas toas oli ära täksitud põranda PVC kate. Teises toas oli põranda laminaatparkett täkkeid täis sellisel viisil, mis ei saanud tekkida normaalse kulumise käigus. Esiku põrand oli vettinud ja vajunud. Teises toas puudus tapeet. Üks aknapale oli katki, teised olid ära määritud sellisel viisil, mis ei võimaldanud nende puhastamist.
42.Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud tõenditega kogumis on tõendatud korteri siseviimistlusel kõigi nende puuduste esinemine, milliseid on hageja oma hagiavalduses kirjeldanud. Samuti on hageja vande all antud ütluste, korterist tehtud fotode ja maakleri juuresolekul 21.06.2011.a koostatud aktiga tõendatud, et need puudused olid korteril tuvastatavad vahetult pärast seda, kui kostja korterist lahkus. Ükski hagiavalduses kirjeldatud puudustest ei ole kohtu hinnangul tekkinud viisil, et neid võiks põhjendada korteri normaalse kulumisega. Korteri normaalse kulumise käigus ei saa lakke tekkida auku ega kaduda uste lengid. Korteri normaalse kulumise käigus ei saa kahjustuda tubade põrandakatted sellisel viisil, et vajavad täielikku väljavahetamist. Korteri normaalseks kulumiseks ei saa pidada olukorda, kus ühe toa tapeet on seinast täielikult eemaldatud. Seega on kostja vastutav korteri seisundile tekitatud kahjustuste eest.
43.Hageja on hagiavalduses esitanud oma arvestuse remonditöödeks vajalike kulude kohta. Täiendavalt on hageja esitanud kohtule XXX korteri remondi hinnapakkumise (toimiku 2. kd, lk 9), milles on kirjeldatud hageja viidatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud remonditööd. Remonditööde maksumuseks kogumis koos materjali ja töörahaga on hinnatud 4660,8 eurot. Hageja selgitas, et hinnapakkumises on arvestatud uute materjalide hinda. Hageja ise on nõudnud materjalide maksumusena oluliselt vähem ehk 936,16 eurot. Hageja ei nõua kostjalt selliste kulude hüvitamist, mis vastaksid uuele siseviimistlusele, vaid hageja on arvetanud kulumise astmeks 71%. Hageja on kostjalt nõudnud ka tööraha väiksemas ulatuses, kui on kirjas
hinnapakkumises. Kostja ei esitanud hinnapakkumisele ega hageja nõude rahalisele arvestusele vastuväiteid. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue kostja vastu seoses korteri siseviimistlusele tekitatud kahjude hüvitamisega täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1656,67 eurot. Korteri sisustusele tekitatud kahju hüvitamise nõue
44.Hageja väidete kohaselt rikkus kostja ka korteri sisustust, millega tekitas hagejale kahju. Kostja muutis kasutuskõlbmatuks uue nurgadiivani, mille maksumus on 540 eurot. Kostja muutis kasutuskõlbmatuks magamisdiivani maksumusega 160 eurot. Kostja rikkus sektsioonkapi, mille maksumus kasutatuna on 65 eurot. Kostja rikkus külmkapi, mille maksumus kasutatuna on 191 eurot. Kostja muutis kasutuskõlbmatuks pliidi, mille taastamise maksumus on 447,38 eurot. Kokku on lõhkumise teel kasutuskõlbmatuks muutunud vara väärtus 1403,38 eurot.
45.Kostja vaidles sisustuse rikkumise nõudele vastu osaliselt. Kostja võttis omaks, et plekid nurgadiivanile tekkisid tema laste tõttu ning samuti rikkusid tema lapsed polüesterkapi. Harju Maakohtu 11.02.2013.a istungil võttis kostja omaks, et ta lammutas magamisdiivani tükkideks. Ahi ei olnud kostja arvates läbi põlenud, vaid pliit oli valesti ehitatud. Külmkapi rikkumist kostja eitas ning leidis, et sellel olid praod sees juba üürileandmisel.
46.Poolte vahel sõlmitud üürilepingu (toimiku 1. kd, lk 4-5) punkti 5.2.1. järgi oli kostja kohustatud hoidma eluruumi sisustust selle hävimise ja kahjustumise eest. Lepingu punkti 5.2.3. järgi pidi kostja hüvitama hagejale eluruumi sisustuse hävimisest tuleneva kahju. Lepingu punkt
8.2.nägi ette, et üürnik vastutab eluruumi või sisustuse kahjustumise, hävimise, kaotsimineku või puuduse eest, kui see toimus või tekkis ajal, kui eluruum või sisustus oli üürniku valduses ja kui üürnik ei tõenda, et eelnimetatud tagajärg saabus asjaoludel, mis ei tulenenud temast ega isikust, kelle eest üürnik vastutab või kellele üürnik asja kasutamise üle andis.
47.Poolte vahel üürilepingu sõlmimisel allkirjastatud eluruumi üleandmise aktist 25.09.2010.a (toimiku 1. kd, lk 6) nähtub, et kostjale anti koos korteriga üle mööbel. Kohtule esitatud fotodelt, mis kajastavad korteri seisundit enne selle üürileandmist, nähtub, et korteris oli kasutamiskõlblik nurgadiivan ja magamisdiivan, samuti külmkapp ja ahiküttega pliit (need esemed on nähtavad fotodelt toimiku 1. kd, lk 8). Fotodelt toimiku 1. kd, lk 9 ja lk 12 nähtub, et nurgadiivani katteriie on määrdunud. Fotodelt toimiku 1. kd, lk 9 nähtub, et külmkapp on seest hallitanud. Ahiküttega pliidil on nähtavad ülekütmise jäljed. Fotodelt toimiku 1. kd, lk 9 nähtub, et polüesterkapp on viltpliiatsitega täis soditud. Samuti nähtub fotodelt, et magamisdiivan on lammutatud. Seega nähtuvad sisustusele tekitatud kahjustused fotodelt, mis on tehtud korterist pärast kostja lahkumist. Hageja vande all antud ütlustest (toimiku 2. kd, lk 13) nähtub, et külmkapi seinas oli lisaks hallitusele pragu sees. Puupliit oli rikutud ülekütmise tõttu, sest ahi oli läbi põlenud ja metall amortiseerunud.
49.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ning arvestades kostja poolt omaks võetud asjaolusid, leiab kohus, et kõik hageja korteri sisustuse rikkumist puudutavad väited on tõendatud. Kostja on omaks võtnud, et polüesterkapi ja nurgadiivani rikkusid tema lapsed, kelle tegevuse eest kostja vastutab. Magamisdiivani lammutamise on kostja omaks võtnud. Kuivõrd korteri üleandmisevastuvõtmise aktis ei olnud märgitud, et külmkapil või puupliidil oleks esinenud puudusi, lasus kostjal kohustus tõendada, et need esemed ei kahjustunud üürilepingu kehtivuse ajal või kahjustusid mitte kostjast olenevatel asjaoludel. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis tema vastuväiteid tõendaksid.
49.Hageja kahjunõude rahalisele arvestusele ja seda puudutavatele tõenditele kostja vastuväiteid ei esitanud. Nurgadiivan-voodi maksab hageja esitatud foto kohaselt 540 eurot (toimiku 1. kd, lk 85-86). Kasutatud polüesterkapp maksab 65 eurot (fotod toimiku 1. kd, lk 87-88). Uue külmkapi
hind on 263,95 eurot (tõendid toimiku 1. kd, lk 94), kuid hageja nõudis kostjalt 191 euro hüvitamist. Uue diivanvoodi hind on 240 eurot (fotod toimiku 1. kd, lk 112), kuid hageja nõudis kostjalt 160 euro hüvitamist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja ruumide sisustuse rikkumist tulenev nõue kostja vastu kuulub tervikuna rahuldamisele, sest see nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1403,38 eurot. Viivise nõue
50.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja nõudis kostjalt viivist lepingu punkti 3.8. alusel alates 20.08.2011.a kuni 20.01.2012.a. Hageja leidis, et seisuga 20.01.2012.a oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 711,48 eurot. Alates 20.01.2012.a nõudis hageja kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. Kostja hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud.
51.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohutuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
52.Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu punkt 3.8. (toimiku 1. kd, lk 4-5) nägi ette, et üüri, kõrvalkulude tasumise või muu rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel maksab üürnik viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus on rahuldanud hageja põhinõude kostja vastu kokku summas 4623,35 eurot. Põhinõude summat arvestades on viivis päevas 4,62 eurot ja kostja viivitas ajavahemikult 20.08.2011.a kuni 20.01.2012.a kokku 154 päeva. Eeltoodu alusel tuleb rahuldada hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue selle perioodi eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 711,48 eurot.
53.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista alates 21.01.2012.a sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt 4623,35 eurot määras 0,1% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus leiab, et hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates 21.01.2012.a sissenõutavaks muutuv viivis määras 0,1 % põhinõude summalt 4623,35 eurot päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
54.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.