Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-07-47642
Tsiviilasi
Eire Einola hagi Elmo Lokuta vastu puuduste kõrvaldamiseks
Tsiviilasja hind
65 369,85 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. juuni 2009. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eire Einola apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Eire Einola (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja (kostja): Elmo Lokuta (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja advokaat Heiki Kuningas
esindajad
rahuldamata,
hagi
tagamise
abinõu
tühistamise ning menetluskulude jaotuse osas.
osaliselt ja kohustada Elmo Lokutat kõrvaldama XXX elamul puudused kuue kuu jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest ning juhul kui E. Lokuta mõnda puudust ei kõrvalda tähtaegselt, välja mõista hüvitis vastavalt konkreetse puuduse kõrvaldamise väärtusele.
kohtuotsuse
resolutsioon
tervikuna
sõnastatuks järgmiselt:
Rahuldada hagi osaliselt.
Kohustada Elmo Lokutat üle andma Eire Einolale XX (XXX Maakond) elamu vee- ja kanalisatsiooniprojekt ning kohustada Elmo Lokutat kõrvaldama 6 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest XXX elamul järgmised puudused:
1) vundament on soojustamata ja sellel puudub hüdroisolatsioon – 4701,23 eurot; 2) mõrad seintes ja korstna kohal – 4902 eurot; 3) põrandate vajumine ja mõrad põrandates – 11148,08 eurot; 4) mittekandvates seintes silluste kohal mõrad – 2176,32 eurot; 5) laepaneelide alla on valamata vöö – 3820 eurot; 6) kivist fassaadil mõrad, kivid osaliselt lahti, sillused läbivajunud, akende ja kivifassaadi vahe on ebakorrektselt täidetud silikooniga – 17 123, 77 eurot; 7) maja seina sokkel ja betoonist äär on lagunenud – 2379,62 eurot; 8) mõrad garaaži seintes, aknad viltu, põrand viltu – 1504,32 eurot; 9) elektrikilbis õiged ühendused – 2280 eurot; 10) põrandaliistud lahti – 303,91 eurot; 11) suure toa akna kohal sein vajunud – hind sisaldub välisfassaadi töödes; 12) küttesüsteemi töö ebaühtlane – hind sisaldub punktis 3; 13) varjualuse betoon mõranenud, purunenud – 2118 eurot; 14) aknaplekid lahti – 180 eurot.
Jätta asjas kantud menetluskuludest 82,43 % Elmo Lokuta ja 17,57 % Eire Einola kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ja leiliruumis esinenud puuduste likvideerimise tõttu kulutusi 26 248,83 krooni. Kuna hagejal oli kokkulepitud tasust 2004. a detsembriks kostjale tasumata 3433 krooni, siis võlgneb kostja hagejale 22 815,83 krooni. 2006. a oktoobris saatis hageja kostjale tähitud kirja kostja tehtud töödel ilmnenud puuduste kohta ning palus puudused kõrvaldada. Kostja ei ole hageja kirjale vastanud ega puudusi kõrvaldanud. Spetsialist O. L. arvamusest nähtuvalt on elamul esinevad puudused tingitud kostja ebakvaliteetsest tööst. Puuduste kõrvaldamine eeldab suuremahuliste tööde tegemist, mis Villaare OÜ hinnapakkumise kohaselt lähevad maksma 1 176 570 krooni. Hageja taotles kohustada kostjat kõrvaldama XXX elamul esinevad puudused ja juhul, kui kostja ei kõrvalda elamul esinevaid puudusi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 000 000 krooni.
kohustatud juhiste sobilikkust ja otstarbekust kontrollima ning kahtluse korral informeerima tellijat juhiste täitmisest tulenevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile. Teatamata jätmise korral vastutab töövõtja tellija juhise tulemusena tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest samal viisil, nagu teinuks töövõtja otsuse iseseisvalt. Sama põhimõte kehtib ka kolmandate isikute koostatud ehitusprojektile. Nii ei vabane VÕS § 641 lg 3 kohaselt vastutusest ehitusettevõtja, kelle tehtud töö on puudustega, mis on põhjustatud projekteerija ehitusprojekti koostamisel tehtud veast, kui ehitaja pidanuks ehituse käigus projekteerimisvea avastama. Ehitusseaduse (EhS) § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile. Ehitusprojekti järgi peab olema võimalik ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ja ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Tunnistajate A. T. ja O. L. ütluste kohaselt vastab XXX ehitusprojekt miinimumnõuetele ja selle järgi saab ehitada. Tehnilise projekti seletuskirja p 4.1 kohaselt tuli enne vundamendi rajamist eemaldada hoone alt kasvupinnas. Kuna ehitusgeoloogilisi uurimistöid objektil ei tehtud, tuli jälgida ehitustööde käigus aluspinnase olukorda ja vajadusel konsulteerida spetsialistiga. Vundament tuli teha monteeritavatest betoonblokkidest või säästbetoonist (klass C20/25). Vaheseinte alla, mille paksus on 100 ja 150 mm, tuli teha armeeritud põrandaplaati paksendus, nagu on näidatud vundamentide plaanil. Tunnistaja O. L. koostatud ehitise ülevaatuse akti täienduses nr 1 leitakse, et maja vundament ei ole ehitatud projekti järgi. Vundamendi soojustus ei vasta kehtivatele normidele, kuna soojustada tuleb alla külmumispiiri (120 cm), aga vundamenti on soojustatud 20 cm ja kasutatud on selleks tavalist vahtpolüsterooli külmakerkeisolatsioonmaterjali asemel. Seejuures on vundament ehitise üks tähtsatest osadest, mille mittevastavus mõjub kogu ehitisele. Ehitise lõikelt A-A ja kostja enda hinnapakkumisest nähtub, et vundamendi juures tuli kasutada killustikku. Kostja tunnistas, et põrandaaluseks täiteks on vaid liiv, mis võib järgi anda, kuid kõik sai tehtud nõuetekohaselt ja kooskõlastatult A. U., kes ütles kostjale, et tema ise on oma maja nii ehitanud ning külm ei lähe alla. Ehitusprojektilt nähtub, et A. U. on XXX elamu projekteerija ja samas hageja tuttav, kellega hagejal ei ole väidetavalt lepingulist suhet järelevalve tegemiseks, kuid kes käis hageja palvel ehitustööde käiku ja kvaliteeti kontrollimas ja kelle märkuste tõttu tegi kostja ümber nii mõnegi töö, näiteks katuse paigaldamise. Kostja seletuse kohaselt nähtus kaevetöid tehes, et pinnas on savine, kuid kostja arvas, et see ei mõjuta põranda vajumist. Tunnistaja O. L. ütluste kohaselt ei ole savi filtreeruv materjal ja võib "mängida". Kohtuistungil on kostja tunnistanud, et oleks pidanud natuke kruusasemat täidet panema. Hageja seletusest nähtub, et kostja ei informeerinud teda ehitamisel tehtud muutustest. Ehitise ülevaatuse aktist tulenevalt on killustikaluse kandevõime suurem liivaluse omast. Killustikukihi asendamisel liivakihiga pidi kostja ehitajana arvestama, et liiva kandevõime on nõrgem ja et nõrgale pinnasele ehitamisel võivad tekkida läbivajumised. Killustikukihiga oli võimalik jaotada koormust, sest ka mittekandvad vaheseinad toetuvad samale põrandale. Läbivajumise uurimisel on selgelt näha, et põranda keskosa on läbi vajunud ja servades toetuvad plaadid ning põrand vundamendile. Aktis on oluliseks peetud, et viimane kiht peab jääma võimalikult tasane. Kostja on tunnistanud, et plaatija ei loodinud aluspõrandat, mistõttu aluspõrand ei saanud ideaalne. Lisaks mõradele põrandaplaatides on mittevastavus toonud kaasa olukorra, et põrandaküttesse on tekkinud mikromõrad, mistõttu lülitab küttesüsteem end aeg-ajalt välja. Seinte tegemise ajal sadas vihma, mistõttu niiskus jäi seintesse, põhjustades hiljem mõrasid. Poolte seletuste ja tunnistaja J. H. ütluste kohaselt kuivatati maja puhuriga, kuid O. L. antud arvamusest nähtub, et ehitajal tuli veenduda enne viimistlustööde algust, et maja konstruktsioonid on saavutanud optimaalse niiskuse, ja enne tehnoloogilisi vahepause ei tohtinud ehitaja viimistlustöödega alustada.
Tunnistaja J. H. ütluste kohaselt läks niiskus, mis majast välja aurutati, pööningule, mistõttu käskis A. U. katuseharja kile läbi lõigata, et majja kondenseerunud vesi kuskile minna saaks. Alguses oli hari kinnine. Puit oli värskelt lõigatud ja immutati kohapeal enne paigaldamist. A. U. jälgis katuse ehitamist algusest lõpuni ja see ehitati tema näpunäidete järgi. Tunnistaja selgitas, et A. U. käis ise katusel ja tema öeldu põhjal lisati kobasid ja nurki. Tunnistaja väitel muudeti tellija soovil projekti ja katust tõsteti kõrgemaks, et üles saaks teha ärklikorruse. Pooled ei ole tunnistaja öeldut kinnitanud ega sellele vastuväidet esitanud. Ehitise ülevaatuse akti kohaselt on korstna ja pleki vahel vahe, mistõttu pääseb vesi ja lumi pööningule. Müürilati alla on paigaldamata hüdroisolatsioon, mis on vajalik, et puit ei mädaneks. Müürilatti on osaliselt töödeldud puidukaitsevahendiga (peab olema mõlemalt poolt). Asja materjalidest nähtuvalt on kivist fassaadil mõrad, kivid on osaliselt lahti, sillused on läbi vajunud ning akende ja kivifassaadi vahe on ebakorrektselt täidetud silikooniga. Kostja väitis, et ta teadis, et välisseintesse tuleb teha deformatsioonivuugid, kuid ta ei teinud neid, sest ta ei teadnud õiget asukohta, kuna projektist seda ei nähtunud. Pealegi näitas A. U. oma maja peal, et mingeid mõrasid ei ole tekkinud. Kostja ei informeerinud tellijat, et jätab deformatsioonivuugid tegemata. Ehitise ülevaatuse akti kohaselt kasutas ehitaja sillusena kiviseintes puitu, mistõttu on mittekandvatel seintel silluse kohal mõrad, ja rikkus sellega tehnoloogia nõudeid. Puudusena on toodud välja asjaolu, et laepaneelide alla on valamata vöö, parandada on vaja maja seina soklit ja betoonist äärt. Eeltoodust lähtudes on kostja lepingut täites rikkunud head ehitustava, eirates ehitamist reguleerivaid õigusakte, ning osaliselt ei ole ehitatud ehitusprojekti järgi, mistõttu vastutab töövõtja mittevastavuse eest. Kui esitatud projektdokumentatsioon ei olnud piisav, pidi töövõtja juhinduma kehtivatest standarditest ja tavast. Kostja tegemised või tegemata jätmised on tinginud tööde ümbertegemise ja parandamise vajaduse. Ehitisel ilmnenud puudused ei ole väheolulised, mõjutades kogu elamut kui tervikut. Hoonele kasutusloa väljastamisest keeldumine annab aluse eeldada, et hoone süsteemid võivad olla ohtlikud ja et ehitis ei ole kasutamiseks ohutu. Nii töö parandamist kui ka uue töö tegemist saab töövõtjalt nõuda üksnes juhul, kui see ei põhjusta töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust (VÕS § 646 lg 1). Kostja esitas 1. veebruaril 2004 hagejale hinnapakkumise, mille kohaselt pidi kostja tegema kinnistul ehitustöid 1 051 809 krooni eest (maja ehitus vundamendist kuni siseviimistluseni). Samas võib elamul esinevate puuduste kõrvaldamine minna maksma 1 176 570 kroonist kuni 1 640 851 kroonini. Seega ületab elamul esinevate puuduste kõrvaldamise kogumaksumus elamu ehitamisel tehtud tööde maksumust. Kuigi kostja ei saa ebakvaliteetset tööd õigustada hageja puuduliku omanikujärelevalvega, on selle kohustuse täitmata jätmine võimaldanud ehitustööde mittevastavuse nii suures ulatuses. EhS § 30 lg 2 kohaselt on omanikujärelevalve tegemise eesmärk tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehniliste dokumentide koostamine ja ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. Kuna hageja on elamu ehitamisel kasutanud EhS § 30 lg-s 4 ettenähtud õigust teha üksikelamu ehitusel omanikujärelevalvet ise ega ole omanikujärelevalve tegemise õigusega isikut omanikujärelevalve tegijaks määranud, kannab ka hageja ehitise mittevastavuse riisikot. Tunnistaja O. L. ütluste ja ehitise ülevaatuse aktide kokkuvõtete kohaselt on ehitamisel rikutud kogu ehitustehnoloogiat, mistõttu on vaja ümber ehitada hoone kandekonstruktsioonid, maja vundamenti on vaja toestada ja soojustada. Suurema tööna on toodud välja uute põrandate valamine, kuna vanade vajumine võib kahjustada põrandasse paigaldatud kommunikatsioone. Põrandatööde ja puidust silluste asendamine raudbetoonsillustega toob kaasa kogu siseviimistluse parandamise. Välisfassaad tuleb enne eemaldada ja asendada uuega. Ligikaudseks tööde maksumuseks võrreldes hoone maksumusega on 40% maja väärtusest.
Olukorras, kus hageja enda tegemata jätmiste mõju ehituse ülevaatuse aktis toodud puudustele on niivõrd oluline ja tingib puuduste kõrvaldamiseks suuremahuliste tööde tegemist, ei ole põhjendatud nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamist, sest sellega põhjustatakse kostjale ebamõistlikult suuri kulutusi. Arvestada tuleb sedagi, et hageja tuttav A. U. käis objektil ja jagas ehitajale juhtnööre. Tunnistaja J. H. ütlustega on tõendatud, et katuse ehitus ja aluskile lõikamine toimusid omaniku tuttava A. U. juhtnööride alusel. Piisava omanikujärelevalve olemasolul saanuks puudused kõrvaldada õigel ajal, mis võimaldanuks seda teha minimaalsete kuludega. Kostjat ei ole otstarbekas ega mõistlik kohustada kõrvaldama puudusi, millega kostja on kohtumenetluse ajal nõustunud (paigaldama lahti tulnud keraamilised plaadid ja parandama seina sokli ning betoonist ääre), sest nimetatud puuduste kõrvaldamine ja kulude kandmine enne tööde tegemist, mida tuleb teha varem, muudab tehtu mõttetuks (nt keraamiliste plaatide paigaldamine enne välisfassaadi parandamist, sokli ja betoonääre parandamine enne vundamendi toestamist ja soojustamist). Kuna hageja ei ole tegelikult ehitusvigu parandanud ega selle tõttu mingeid kulutusi kandnud, välistab see kostjalt puuduste parandamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks nõutavast summast 1 000 000 krooni suuruse osa väljamõistmise. VÕS § 646 lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hagejale tehtud hinnapakkumiste alusel ei ole ehitus- ega parandustöid tehtud ega selle kohta kuludokumente esitatud. Hageja kulu, mis on tingitud puuduste parandamisest või parandada laskmisest, muutub sissenõutavaks selle kandmisest ja peab olema tõendatud. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit tulekahju tagajärgede ning duši- ja leiliruumis esinenud puuduste likvideerimise kulutuste kandmise kohta, siis kostja vastuväite ja nõude osalise tunnustamise tõttu mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 2100 krooni tulekahju tagajärgede ning duši- ja leiliruumis esinenud puuduste likvideerimise katteks.
XXX ehitise ülevaatuse akt, akti täiendus ning fotomaterjal tõendavad kostja tehtud töö mittevastavust lepingule ja seaduses sätestatud normidele aktides märgitud ulatuses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema tehtud töö vastaks kokkulepitud otstarbele. Ehitise ülevaatuse akt ja selle täiendus ning hageja vande all antud seletus tõendavad, et aktis ja selle täiendustes märgitud puudused eksisteerisid osaliselt juba töö hagejale üleandmisel ning hiljem tekkinud puudused on põhjustatud kostja kohustuste rikkumisest. VÕS § 642 puhul on tegemist kõrgendatud vastutusstandardiga ning see ei näe ette töövõtja võimalust vabaneda vastutusest ka vabandatava rikkumise korral. Töövõtja vastutuse eelduseks on VÕS § 644 lg 1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tähtaegne teatamine. Hageja teatas kostjale puudustest töös mõistliku aja jooksul pärast puudustest teadasaamist. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja vastuväide, mille kohaselt ei vastuta ta puuduste eest töös, kuivõrd need olid tingitud puudulikust ehitusprojektist, ei ole põhjendatud. Tunnistajate A. T. ja O. L. ütlused tõendavad, et XXX ehitusprojekt vastab miinimumnõuetele ja selle järgi saab ehitada. Kostjal lasub tema professionaalsuse tõttu kohustus projekti vastavust kontrollida ning kuna ta tegi selle järgi hagejale hinnapakkumise, siis pidas ta projekti piisavaks, et võtta selle alusel endale lepinguline kohustus. Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei vastuta puuduste eest VÕS § 641 lg 3 alusel, kuna ta tegi töö tellija esindaja A. U. juhiste kohaselt. Ringkonnakohus leidis, et kostja nimetatud vastuväide on osaliselt põhjendatud. Nähtuvalt asja materjalidest on A. U. XXX asuva elamu projekti üks projekteerijatest (I kd, tl 112). Hageja on kinnitanud, et tema palvel käis ehitustööde käiku ja kvaliteeti kontrollimas tema hea tuttav, kelle märkuste tõttu tegi kostja ümber mitmeid töid, näiteks katuse paigaldamise. Tunnistaja J. H. ütluste kohaselt ehitas ta hageja elamule katuse. Tellija esindaja A. U. jälgis katuse ehitamist algusest lõpuni ning katusetööd said tehtud A. U. näpunäidete järgi. A. U. ei teinud katusetöödele mingeid ettekirjutusi. Ehituse ülevaatuse aktist nähtuvalt on elamu katus ehitatud puudustega, kuna katuse ehitusel on kasutatud puitmaterjali, mis hallitab, ja katuse aluskatte paigaldamisel ei ole tehtud harjale ülekatet. Korstna ja pleki vahel on vahe. Samuti on jäetud müürilati alla paigaldamata hüdroisolatsioon, mis on vajalik, et puit ei mädaneks. Müürilatti on ainult osaliselt töödeldud puidukaitsevahendiga. Villaare OÜ esitatud hinnapakkumise järgi kulub loetletud töödele 29 224 krooni 80 senti. Ringkonnakohus leidis, et nimetatud puuduste kõrvaldamise eest ei vastuta kostja VÕS § 641 lg 3 alusel. Tellija esindaja A. U. ei olnud eriteadmisteta isik ning seetõttu ei saa eeldada, et ehitaja peaks sellise isiku juhiseid veel täiendavalt kontrollima. Seetõttu on A. U. juhistel õiguslik tähendus ning kuna on tõendatud, et elamu katus ehitati A. U. juhiste järgi, kes käis hageja ülesandel katusetööde kvaliteeti kontrollimas, ei pea kostja katusel ilmnenud puudusi kõrvaldama. Hageja ei ole tõendanud puuduste nr 1.9 (garaažiuksed ei tööta korralikult ja ei ulatu põrandani), nr 1.12 (tsirkulatsioonipump ei tööta), nr 1.14 (tualett haiseb), nr 1.15 (WC-s on vesi lakke jooksnud ja plaadid rikutud), nr 1.16 (maja välisuks ei käi korralikult) ja nr 1.21 (vihmaveerenn on kohati ära vajunud) esinemist. Nimetatud puudusi ei ole kostja omaks võtnud ning nende esinemist ei tõenda ka ehitise ülevaatuse aktid. Kostja on omaks võtnud, et ta peab hagejale üle andma elamu vee- ja kanalisatsiooniprojekti. Kuna kostja ei vastuta VÕS § 641 lg 3 alusel katusetööde puuduste eest, ei pea kostja kõrvaldama puudust nr 1.6. Ülejäänud puuduste eest vastutab kostja ning ta peab need kõrvaldama. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 646 lg-t 1 ning sellest tulenevalt on väär maakohtu seisukoht, et kostja ei pea puudusi kõrvaldama, kuna see põhjustaks kostjale ebamõistlikke kulutusi. Ringkonnakohus märkis, et töö parandamine (puuduste kõrvaldamine) ei saa töövõtulepingu puhul üldjuhul põhjustada töövõtjale ebamõistlikke kulutusi.
Parandamiskulude ebamõistlikkus võib kõne alla tulla eelkõige juhul, kui need oleksid ebaproportsionaalsed, arvestades parandamise tulemusena lepingutingimustele vastavaks muudetud töö väärtust. Kulud võiks olla ebamõistlikud juhul, kui need ületavad mitu korda töö eest makstud tasu ning sellega seotud töö väärtust. Parandamise kulud on ebamõistlikud, kui need ületavad parandatud töö väärtuse. Ehitise ülevaatuse akti (I kd, tl 81) kohaselt on parandustööde maksumus ja väärtus 40% maja väärtusest. Seega ei põhjusta puuduste kõrvaldamine kostjale ebamõistlikke kulusid ning kostja vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas VÕS § 646 lg-s 1 sätestatuga. Ringkonnakohus arvestab siinjuures ka töö lepingutingimustele mittevastavuse olulisust (hageja ei ole saanud puuduste tõttu elamu kasutusluba). Ekslik on maakohtu seisukoht, et kuna hageja tegi ise omanikujärelevalvet, siis kannab ta ehitise mittevastavuse riisikot. Selline maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas VÕS 36. peatüki sätetega ning on vastuolus Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei saa töövõtja ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelevalvega. Maakohus ei ole oma väidet, et hageja on töö faktiliselt vastu võtnud, põhjendanud ning tegemist ei ole töö vastuvõtmisega VÕS § 638 tähenduses. Eelduseks, et tellija on kohustatud töö vastu võtma, on muu hulgas asjaolud, et töö on valmis ja vastab lepingutingimustele. Maakohus on tuvastanud, et töö ei olnud valmis (esines hulgaliselt olulisi puudusi) ning töö ei vastanud lepingutingimustele. Riigikohus on 28. oktoobri 2008. a eelviidatud lahendis märkinud, et kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause kohaselt tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka seda, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. 1 000 000 krooni suuruse nõude kohta leidis ringkonnakohus, et maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et VÕS § 646 lg 5 järgi saab nõuda kulutuste hüvitamist, kui töövõtja on keeldunud töö parandamisest ning töö parandamise kulud on kandnud tellija. Maakohus jättis täitmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 351 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustuse. Kui kohus leidis, et VÕS § 646 lg-t 5 ei saa esitatud asjaoludest tulenevalt kohaldada, oleks kohus pidanud selgitama välja, kas hageja soovib esitada kahju hüvitamise nõude. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt soovis hageja 1 000 000 krooni suuruse kahju hüvitamist juhul, kui kostja ei kõrvalda puudusi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja on saanud nimetatud põhjendustele esitada omapoolsed vastuväited, seega on täidetud TsMS § 436 lg-s 4 sätestatud tingimus. Kui kostja keeldub puuduste kõrvaldamisest kuue kuu jooksul, on hagejal õigus nõuda VÕS § 115 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on samad ning nende alusel on võimalik tuvastada kahju hüvitamise eelduste olemasolu. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib ringkonnakohus, et juba maakohtus tugines kostja VÕS §-dele 139 ja 140, mis ei kohaldu VÕS § 646 puhul. Seega sai kostja juba maakohtus aru, et tegemist võib olla kahju hüvitamise nõudega. Villaare OÜ hinnapakkumised ja ehitise ülevaatuse aktid tõendavad hagejal kahju esinemist. Kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevaid töövõtja kohustusi ning need on põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega. Asja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole ka tuginenud VÕS § 103 lg-s 2 sätestatud rikkumise vabandatavusele. Seetõttu peab kostja puuduste kõrvaldamata jätmisel hagejale hüvitama kahju. Hüvitatavast kahjust tuleb maha arvata 29 224 krooni 80 senti, s.o puuduste maksumus, mille eest kostja ei vastuta (1 000 000 – 29 224,80 = 970 775,20 krooni). Puuduste, mille esinemist ei ole hageja tõendanud, kõrvaldamise maksumust ei ole hageja esitatud hinnapakkumises kajastatud. Kostja on tuginenud oma vastuväites VÕS § 139 lg-tele 1 ja 2 ning palunud arvestada seejuures hageja puudulikku omanikujärelevalvet. Ringkonnakohus leidis, et kostja esitatud asjaoludest tulenevalt on kohaldatav VÕS § 139 lg 2, mille kohaselt kohaldatakse selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu
juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Maakohus on tuvastanud, et hageja tegi ise omanikujärelevalvet, mis on EhS § 30 lg 4 kohaselt lubatav. EhS § 30 lg 2 järgi on omanikujärelevalve tegemise eesmärgiks tagada muu hulgas ka ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. Hageja on vande all antud seletuses kinnitanud, et omanikujärelevalve oli nõrk ning ta tunnistab selles osas oma viga. AS RTG Projektbüroo arvamus tõendab, et omanikujärelevalvet teinud omanik on täitnud oma kohustusi osaliselt. Suurima mõjuga ehituse ülevaatuse aktis toodud puudustele ja kõrvalekalletele on omanikujärelevalve kontrolli ja nõudeõiguste mitteresoluutne täitmine. Puudulik omanikujärelevalve ei vabasta töövõtjat vastutusest puudustega töö eest ning kostja tuginemine siinjuures VÕS § 646 lg-le 1 ei ole asjakohane. VÕS § 139 lg 2 teise alternatiivi kohaselt on võimalik arvestada kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, kui kahjustatud isik jättis kahju tõrjumise või kahju vähendamise kohustuse täitmata ning seda võis temalt mõistlikult oodata. Märgitud sätte eesmärgiks on mitte nõuda kahju tekitajalt sellise kahju hüvitamist, mille tekkimist ta oleks ise mõistlike abinõude tarvituselevõtuga saanud vältida või vähendada. Kahju vähendava toiminguna on käsitatav hageja piisav omanikujärelevalve, mille tulemusel oleks töös esinenud puudusi olnud võimalik kõrvaldada väiksemate kuludega, st kostja põhjustatud kahju olnuks väiksem. Mõistlik on vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi kahjusummat 970 775 krooni 20 senti 15% ulatuses, s.o 145 616 krooni 28 sendi võrra ning selle tulemusena on kahju suuruseks 825 158 krooni 92 senti, mille kostja peab hagejale hüvitama juhul, kui ta kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ei kõrvalda elamul esinevaid puudusi. Kostja viidatud VÕS § 140 on mõeldud eelkõige lepinguvälise vastutuse tagajärgede korrigeerimiseks ning lepingulisele kahjuhüvitusnõudele nimetatud norm üldjuhul ei kohaldu. 22 815 krooni 83 sendi suurusest kulutuste hüvitamise nõudest on tõendatud 2100 krooni suurune osa.
Kolleegium nõustus kostjaga, et praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu otsus kahjuhüvitise väljamõistmise osas selge. Ringkonnakohus on otsuse resolutsioonis nimetanud puudused, mille kostja peab kõrvaldama, ning leidnud, et kui kostja ei kõrvalda nimetatud puudusi kuue kuu jooksul, tuleb temalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 825 158,92 krooni, s.o 52 737,26 eurot. Samas ei nähtu ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist, mis osas vabaneb kostja kahjuhüvitise maksmise kohustuse täitmisest, kui kõrvaldab vaid osa puudustest. Ringkonnakohtu 13.09.2011. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt andis kostja hagejale üle elektriseadmete projekti. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni on märgitud ka kohustus kõrvaldada puudus 1.10 (üle anda elamu elektriprojekt), kuid pole märgitud seda, missuguses ulatuses vabaneb kostja kahjuhüvitise maksmise kohustusest, kui kostja selle puuduse kõrvaldab. Kolleegium leidis, et ringkonnakohus oleks pidanud otsuses märkima iga kõrvaldatava puuduse juurde rahasumma, mille hüvitamisest kostja vabaneb, kui konkreetse puuduse kõrvaldab. Kuna ringkonnakohus ei ole seda teinud, on ta oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (otsus on selles osas TsMS § 669 lg 1 p 5 mõttes põhjendamata), mistõttu tuleb ringkonnakohtu otsus selles osas tühistada ning saata asi tühistatud osas tagasi ringkonnakohtule. Vastuseks kostja kassatsioonkaebusele märkis kolleegium, et muus osas on ringkonnakohtu otsus põhjendatud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kostja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada hageja puuduliku omanikujärelevalvega (vt ka Riigikohtu
2280 eurot; 11) põrandaliistud lahti – 303,91 eurot; 12) suure toa akna kohal sein vajunud – hind sisaldub välisfassaadi töödes; 13) küttesüsteemi töö ebaühtlane – hind sisaldub punktis 3; 4) varjualuse betoon mõranenud, purunenud – 2118 eurot; 15) aknaplekid lahti – 180 eurot.
Apellandi poolt 2012. a juunis Tartu Ringkonnakohtule esitatud puuduste maksumuse arvestuses on välja toodud konkreetsed puudused, nende kõrvaldamiseks vajalikud tööd ning vastavate tööde ja puuduste maksumus. Seega on ebaõige vastustaja väide, et apellandi nõudest ei nähtu, milliseid töid tuleb puuduste kõrvaldamiseks teha ja milline on nende maksumus. Vastustaja poolt välja toodud puuduste maksumustega ebaõigsust näitab ainuüksi see, et nende kogusumma ei ole 52 737,26 eurot. Apellant leiab, et vastustaja 31. jaanuari 2013. a vastuses esitatud seisukohad hoone väärtuse kohta ei ole õiged ega käesolevas menetlusstaadiumis enam asjakohased. Apellant on seisukohal, et vastustaja väide, et hoone väärtuse määramisel saab lähtuda hoone 2 eelarveliselt maksumusest on vastuolus nii VÕS regulatsiooni kui kohtupraktikaga. Apellandi hinnangul ei saa asja turuhinda samastada asja valmistamise eelarvelise maksumusega. Seda eriti olukorras, kus hoone on ehitatud 2004. a, so üle kaheksa aasta tagasi. Asja väärtuse määramisel tuleb lähtuda selle asja turuhinnast, so asja tavalisest müügihinnast.
puuduste kõrvaldamise eest määratav hüvitise suurus ei ületaks ringkonnakohtu poolt määratud hüvitise lõppsummat. Vastustaja esitas oma arvutused, milles vähendas iga puuduste kõrvaldamise eest hüvitise suurust ning leidis, et hüvitatav summa kokku on 25 974,60 €. Ringkonnakohus jätab vastustaja arvestused tähelepanuta, kuna lähtub asja läbivaatamisel Riigikohtu juhistest, mille kohaselt ringkonnakohus kohaldas õigesti materiaalõigusnorme, tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja hindas õigesti tõendeid. Eeltoodust tulenevalt saab käesolevas menetluses vaielda vaid lõppsumma 52 737, 26 €, (millest tuleb maha arvata elektriprojekti hüvitis) jagunemise üle erinevate puuduste vahel. Kuna vastustaja ei esitanud apellandi jaotusele omapoolseid vastuväiteid, mis oleksid lähtunud ringkonnakohtu poolt eelmisel asja läbivaatamisel määratud lõppsummast, siis teeb ringkonnakohus uue lahendi, milles järgib apellandi nimetatud hüvitiste suuruseid.
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.