1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. aprilli 2016 otsus osaliselt, s.o kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja osas, millega maakohus jättis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmata hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kindlaks ja mõista Eire Einolalt välja Ethel Soosalu kasuks menetluskulud summas 2276,39 eurot ning mõista Eire Einolalt välja Eesti Vabariigi kasuks hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv 300 eurot.
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Lugeda maakohtu otsuse resolutsiooni alapunkt „Menetluskulude jaotus” tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.1. Jätta kõik Eire Einola menetluskulud Eire Einola enda kanda.
2.2.Ethel Soosalu menetluskulud, mis on seotud tagaseljaotsuse tegemise taotlusega, jätta Ethel Soosalu enda kanda. Ülejäänud Ethel Soosalu menetluskulud jätta Eire Einola kanda.
2.3.Määrata kindlaks Ethel Soosalu menetluskulud summas 2276,39 eurot.
2.4.Mõista Eire Einolalt välja Ethel Soosalu kasuks Ethel Soosalu menetluskulud summas 2276,39 eurot.
2.5.Välja mõista Eire Einolalt Eesti Vabariigi kasuks hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 300 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole.“
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Eire Einola kanda ja välja mõista Eire Einolalt Ethel Soosalu kasuks menetluskulude katteks ringkonnakohtus 180 eurot (koos käibemaksuga). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ethel Soosalu (hageja) esitas 27.05.2015 maakohtule hagi Eire Einola (kostja) vastu kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt olid abikaasad E.L. (hageja ema) ja E.L. (hageja isa) Tartus XXXXX asuva korteriomandi ühisomanikud, kuigi kinnistusraamatusse oli omanikuna kantud ainult hageja isa. Tsiviilasjas nr 2-07-47642 (kostja hagi hageja isa vastu elamul olevate puuduste kõrvaldamiseks) tehtud 16.11.2007 ja 30.01.2009 hagi tagamise määruste alusel seadis maakohus korteriomandile kostja kasuks kohtuliku hüpoteegi. Hageja isa suri 27.06.2013. Tema pärandvarast ei piisanud kohustuste täitmiseks ning käimas on pärandvara pankrotimenetlus. Hageja ema suri XXXX. Hageja on oma ema järelt korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa ainupärija. Kohtulik hüpoteek on seatud hageja ema omandile õigusvastaselt. Hageja ema ei olnud tsiviilasjas nr 2-07-47642 kostjaks, samuti ei ole hageja ema andnud nõusolekut enda omandi koormamiseks. Kostja ei ole andnud kohtuväliselt nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on kogu hüpoteegi omandanud heauskselt, usaldades otsuse tegemisel kohut. Hageja vanemad said hüpoteegi seadmisest teada 8 aastat tagasi ja olid sellega nõus. Võimalik, et hageja ema ei pidanud 1⁄2 korterit enda omaks. Juhul kui kohtulikku
hüpoteeki on ühisvara puhul võimalik seada vaid abikaasa nõusolekul, jääks suur osa hagisid tagamata, mis eeldatavalt pole seaduse mõte. Hüpoteegi kustutamisel võib sattuda kostja nõude täitmine ohtu. Hageja valetab, et on kostjale pakkunud erinevaid lahendusi vara müügiks. Lisaks tegi kostja etteheiteid pankrotihalduri tegevusele pankrotimenetluse läbiviimisel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. aprilli 2016 otsusega hagi ning asendas Eire Einola tahteavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnisasjale Tartus XXXXX, registriosa nr XXXXX , neljandasse jakku 28. novembril 2007 sissekantud ja 5. veebruaril 2009 muudetud kohtuliku hüpoteegi summas 622 815,83 krooni kustutamiseks. Maakohus jättis kostja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud, mis on seotud tagaseljaotsuse tegemise taotlusega, jättis maakohus hageja kanda ja ülejäänud hageja menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud summas 2546,39 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 2546,39 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt olid hageja vanemad korteriomandi omandamise ajal abielus. Kuna ei ole tõendatud, et hageja vanematel oleks olnud abieluvaraleping, kuulus korter praegu kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 6 esimese lause ja § 210 ning 12.05.1999 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi abikaasade E. ja E.L. ühisvara hulka. Seega on kinnistusregistriosas tegemist ebaõige omanikukandega, mida hagejal oleks E.L. üldõigusjärglasena võimalik parandada kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 631 lg 3 (abikaasa) ja KRS § 651 lg 1 (pärimine) järgi, kuid hageja võib vastavalt Riigikohtu 16.12.2015 määrusele käesolevas tsiviilasjas realiseerida omanikuõigusi ka ilma kinnistusraamatus omanikukannet enne enda nimele nõudmata. Kui hüpoteek on seatud ekslikult ühisvarale, tuleneb kande ebaõigsus TsMS 378 lg 1 p 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 mõttes sellest, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei olnud ühisomanikuks oleva kolmanda isiku (abikaasa) nõusolekut (KRS § 341 lg 1) või tema suhtes ei olnud tehtud KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit. KRS § 341 lg-te 5 ja 51 kohaselt oleks nimetatud nõusolek tulnud anda notariaalselt kinnitatud vormis või nõusolek digitaalselt allkirjastada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg-t 1 arvestades ei ole seetõttu võimalik, et E.L. oleks andnud oma nõusoleku korteriomandi kohtuliku hüpoteegiga koormamiseks mingis muus vormis, nt kaudselt tegevusena. Kohtuliku hüpoteegi heauskset omandamist asjaõigusseadus ei võimalda. Seetõttu ei oma tähtsust kostja väited, et tema usaldas hüpoteegi seadmisel kohut ja et E.L. omandiõigust kinnistusraamatust ei nähtunud. Kuna hageja on E.L. pärijana E.L. üldõigusjärglane, võib hageja nõuda kostjalt AÕS § 65 lg 1 alusel nõusolekut ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks (parandamiseks). Kuivõrd kostja ei ole soostunud hageja nõuet kohtuväliselt rahuldama, võis hageja esitada hagi kohtusse kostja nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 järgi. Kuna kohtulik hüpoteek on korteriomandile seatud ebaõigesti ja hageja on õigustatud selle kustutamist nõudma, kuulub hagi rahuldamisele. Kuna kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, tuleb nimetatud taotlusega seotud hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks on 2546,39 eurot, sh riigilõivud 150 eurot, vandeadvokaat Alar Urmi õigusabiteenus koos käibemaksuga 2039,94 eurot ja advokaat Kärt Saare õigusabiteenus koos käibemaksuga 356,45 eurot.
Hageja on märkinud oma õigusabikulu suuruseks 3728,50 eurot (koos käibemaksuga), sh vandeadvokaat A. Urmi tasu 15 h 40 min eest 2820 eurot ja advokaat K. Saare tasu 6 h 35 min eest 908,50 eurot. Hagejat on esindanud kaks sama büroo advokaati, menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei ole advokaadid üksteise tööd dubleerinud, vaid on üksteist asendanud. Kohus hindas õigusabikulu kogumis, nagu oleks menetlustoiminguid teinud üks advokaat. Tegemist on ebatüüpilise nõudega ja keskmisest keerukama õigusliku vaidlusega, mida näitab mh see, et üksnes hagiavalduse menetlusse võtmise küsimust arutati kolmes kohtuastmes ning kõik kohtuastmed lahendasid küsimuse mõnevõrra erinevalt. Seetõttu pidas kohus põhjendatuks vandeadvokaat A. Urmi keskmisest kõrgemat tunnitasu (150 eurot + käibemaks). Ka advokaat K. Saare tunnitasu (115 eurot + käibemaks) on põhjendatud. Hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu on 3 tundi (hagiavaldus käsitleb ühte õiguslikku küsimust). 09.11.2015 vastuse kostja seisukohale Riigikohtus koostamise põhjendatud ajakulu on 1 h 30 min (vastus kordab olulisel määral hageja poolt varem esitatut). 02.03.2016 vastuse kostja vastusele koostamise põhjendatud ajakulu on 1 h 30 min (osaliselt kordab dokument tagaseljaotsuse taotlust, millega seotud kulud jättis kohus hageja kanda, osaliselt varasemalt kohtule esitatut). Hüvitamisele ei kuulu advokaat K. Saare tasu kohtuistungile sõiduks kulunud aja eest (3-2-1-64-13; 3-2-1-65-13). Põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemisele ja istungiks ettevalmistumisele on 1 tund (sh istung 31 minutit). Ülejäänud osas (maakohtu määrusele määruskaebuse koostamine 3 h 15 min; ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse koostamine 2 h 5 min; hagi tagamise avalduse koostamine ja täiendamine 1 h 35 min) pidas kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 13,92 tunni ulatuses, millest 11,333 tundi tasumääraga 150 eurot/tund + käibemaks ja 2,583 tundi tasumääraga 115 eurot/tund + käibemaks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Eire Einola esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. aprilli 2016 otsuse tühistamist. Apellant palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda isegi juhul, kui kohtuotsust muus osas ei tühistata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik ning TsMS § 162 võimaldab sel juhul jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tegemist oli õiguslikult ebaselge olukorraga, mida näitab mh see, et nii maa- kui ringkonnakohus keeldusid esimesel korral hagi menetlusse võtmast. Kostjal ei olnud põhjust kahelda kohtuliku hüpoteegi õigsuses, eriti arvestades, et hüpoteegi seadmine oli teada mõlemale ühisomanikule. Sellest, et hageja on kohtusse pöördunud, sai kostja teada kaebuse Riigikohtusse jõudmisel. Advokaat K. Saare e-kirja, kus soovitakse hüpoteegi kustutamist, edastas kostja pankrotihaldurile. Pankrotihaldur kinnitas telefonitsi, et hüpoteegiga on kõik korras. Samuti pöördus kostja hüpoteegi seadmise taotluse koostanud vandeavokaat Karina Lõhmus-Eini poole, kes kinnitas, et nõude rahuldamine võib sattuda hüpoteegi kustutamisel ohtu; 2) rikkus kohus TsMS § 351 lg-tes 1, 2; § 348 lg-tes 1, 2, 3; § 199 lg-s 1 ja §-s 347 sätestatut. Kohtunik ei olnud istungil erapooletu ning rikkus selgitamiskohustust; 3) tegi esmakordselt kompromissist juttu advokaat K. Saar kell 10.05 enne istungi algust; 4) võib hüpoteegi kustutamisega kostja nõude rahuldamisjärk halveneda. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kohus tõsta võlgniku huvid võlausaldajate huvidest kõrgemale. Hüpoteegi kustutamine seab kahtluse alla korteri säilimise. Korteris elavad üürnikud, kes ei kasuta korterit heaperemehelikult. Kuna võlgnik ja pankrotihaldur ei olnud korteri kindlustamisega nõus, kindlustas kostja korteri ise. Hüpoteegi kustutamisel puudub kostjal õigus korterit kindlustada;
5) ei saa hageja esindajate töötundide arv, arvestades materjalide mahtu ja vandeadvokaat A. Urmi kogemusi, olla nii suur kui väidetakse. Samuti tekitab kahtlusi asjaolu, et tõenäoliselt pole hageja nende töötundide eest tasunud. Apellant palub esitada hageja poolt advokaadibüroole tasutud arvete maksekorraldused.
5.Ethel Soosalu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja mõista apellandilt välja vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagi rahuldamine õige ja kooskõlas Riigikohtu suunistega (3-2-1-149-15, p 11). Tulenevalt Riigikohtu juhistest tuli tsiviilasja lahendamiseks selgitada üksnes küsimus, kas hageja ema oli kohtuliku hüpoteegi seadmise ajal korteri 1⁄2 mõttelise osa omanik, st kas korter kuulus hageja vanemate ühisvarasse. Hüpoteek oli seatud ebaõigesti abikaasade ühisvarale ning kande ebaõigsuse tõttu on kostja kohustatud andma nõusoleku selle parandamiseks. Kuna kostja ei andnud nõusolekut vabatahtlikult, on kohtuotsus tahteavalduse asendamiseks õige ja kooskõlas materiaalõigusega; 2) mõisteti hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjalt õigesti välja. Kohus vähendas hageja menetluskulusid enam kui kolmandiku ulatuses. Kulude täiendavaks vähendamiseks puudub alus. Hageja püüdis korduvalt leida kohtuväliseid lahendusi hüpoteegi kustutamiseks, samuti palus lahendada vaidlus kirjalikus menetluses ja kompromissiga. Kostja ei vastanud tähtaegselt hagile, ei vastanud hageja kohtueelsetele ettepanekutele ega nõustunud ühegi kompromissettepanekuga, kuigi Riigikohtu lahendist oli selge, et hüpoteek on õigusvastane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 18.04.2016 otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja osas, millega maakohus jättis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmata hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab kindlaks ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2276,39 eurot ning Eesti Vabariigi kasuks hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 300 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
7.Kostja on lisanud apellatsioonkaebusele täiendavaid tõendeid (kostja kirjavahetus pankrotihalduri ja advokaatidega). TsMS § 652 lg-d 3 ja 4 sätestavad alused apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatud aluseid ei esine ning lisatud tõendid tuleb seetõttu jätta asja juurde võtmata.
8.Ringkonnakohus leiab, et sisulises osas, s.o osas, millega maakohus rahuldas hagi ja asendas kostja tahteavalduse kinnisasjale Tartus XXXXX, registriosa nr XXXXX , neljandasse jakku 28.11.2007 sissekantud ja 05.02.2009 muudetud kohtuliku hüpoteegi summas 622 815,83 krooni kustutamiseks, on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu poolt sama asja lahendamisel 16.12.2015 määruses nr 3-2-1-149-15 antud seisukohtadega, mis on TsMS § 693 lg 2 järgi sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses ei ole ka sisuliselt põhjendatud, millist õigusnormi on maakohus hagi rahuldamisel kostja arvates rikkunud või millise asjaolu ebaõigesti tuvastanud, millest tulenevalt oleks maakohus pidanud jätma hagi rahuldamata.
9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldreegli alusel kostja kanda. Maakohus on põhjendanud, miks ei ole maakohtu arvates alust kohaldada asjas TsMS § 162 lg-t 4 ning ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kohtule esitatud asjaoludel ei saa pidada menetluskulude kostja kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Samuti ei saa TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseks olla kostjale advokaadi poolt väidetavalt antud ebaõige soovitus, maakohtu kohtuniku väidetav erapoolik käitumine ja menetlusnormide rikkumine kohtuistungil või kostja etteheited pankrotihaldurile pankrotimenetluse läbiviimisel. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjale oli tehtud ettepanek anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks kohtuväliselt (tl 7) ning et vastaspoole esindaja tegi kostjale enne kohtuistungi algust ettepaneku kompromissi sõlmimiseks (seda kinnitab kostja ka apellatsioonkaebuses), kuid kostja ei nõustunud kompromissi sõlmima.
10.Maakohus on põhjalikult analüüsinud hageja menetluskulude suurust ning põhjendatult leidnud, et hageja taotletud õigusabikulu suurust tuleb vähendada. Maakohus on seejuures üksikasjalikult hinnanud hageja lepinguliste esindajate tehtud toiminguid ja nende ajakulu. Muuhulgas on maakohus asunud seisukohale, et kostjal tuleb hüvitada hagejale 02.03.2016 seisukoha kostja vastusele koostamise ajakulu 1 tunni 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus ei ole hagejalt kostja vastusele seisukohta nõudnud, ei saa nimetatud seisukoha koostamise kulu pidada asjas vajalikuks ja põhjendatuks ning kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluva õigusabikulu suurust tuleb sellevõrra, s.o rahaliselt 270 eurot, vähendada (1 tund 30 minutit × 150 eurot + käibemaks). Õigusabikulu vähendamiseks veel suuremas ulatuses ei ole ringkonnakohtu arvates alust. Tegemist oli ebatüüpilise kohtuasjaga, mille menetlus toimus kolmes kohtuastmes. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud mitte maakohtu määratud summas 2546,39 eurot, vaid summas 2276,39 eurot, sh riigilõivud 150 eurot ja õigusabikulu 2126,39 eurot (koos käibemaksuga). Põhjendatud ei ole apellandi taotlus nõuda hagejalt advokaadibüroole tasutud arvete maksekorralduste esitamist. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 10.02.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13), et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, ning et TsMS § 176 lg 6 kohaselt peab õigustatud pool õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama üksnes kohtu nõudmisel, sätte mõtte kohaselt siis, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Antud juhul puudub vajadus hagejalt täiendavaid dokumente nõuda, kuivõrd hageja lepinguliste esindajate põhitegevus on õigusabi osutamine ja ei ole alust eeldada, et esindajad tegelevad oma põhitegevusega tasuta. Hageja on esitanud kohtule korrektse menetluskulude nimekirja, mille põhjal on kohus saanud hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust.
11.Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja tasunud maakohtule esitatud hagiavalduselt riigilõivu (hageja on hagiavalduses ekslikult leidnud, et hagi on riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 1 alusel riigilõivust vabastatud; hageja viidatud säte ei reguleeri kohtuasjas riigilõivu tasumisest vabastamist). Kuivõrd maakohus on jätnud riigilõivu tasumata jätmise tähelepanuta ja on ekslikult võtnud hagi menetlusse ilma hagejalt riigilõivu nõudmata, tuleb ringkonnakohtul mõista hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv 300 eurot TsMS § 179 lg 1 alusel välja Eesti Vabariigi kasuks kostjalt (kuna menetluskulude jaotuse kohaselt jäid menetluskulud, sh riigilõivud, kostja kanda).
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi (kostja) kanda. TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks vastustaja (hageja) menetluskulude rahalise suuruse.
Vastustaja taotleb apellandilt menetluskulude väljamõistmist summas 441 eurot, s.o 2 tunni 27 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 150 eurot + käibemaks. Hageja lepinguline esindaja on apellatsioonimenetluses tutvunud apellatsioonkaebusega ja apellandi 06.09.2016 seisukohaga ning koostanud apellatsioonkaebusele vastuse. Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot + käibemaks põhjendatuks, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtu menetluses saab ringkonnakohtu arvates pidada vajalikuks ja põhjendatuks 1 tunni ulatuses, s.o rahaliselt koos käibemaksuga 180 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Selline lepingulise esindaja kulu vastab ringkonnakohtu arvates vaidluse olemusele ringkonnakohtus. Ringkonnakohus arvestab siinkohal, et hagejat esindas kõrge kvalifikatsiooniga esindaja (nimetatud asjaolu nähtub juba kõrgest tunnitasumäärast), mistõttu ei saanud apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vajalikul määral vastuväidete esitamine olla sedavõrd ajamahukas, kui menetluskulude nimekirjas märgitud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.