Eesistuja Henn Jõks, liikmed Tambet Tampuu ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
Ethel Soosalu hagi Eire Einola vastu kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-8009
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ethel Soosalu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Ethel Soosalu, esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kostja Eire Einola
Asja läbivaatamise kuupäev
16. november 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2015. a määrus ja Tartu Maakohtu 1. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-8009 ning saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
1.Ethel Soosalu (hageja) esitas 27. mail 2015 Tartu Maakohtule hagi Eire Einola (kostja) vastu kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt olid abikaasad Ester Lokuta (hageja ema) ja Elmo Lokuta (hageja isa) Tartus Xxxxxx xxx-xx asuva korteriomandi (edaspidi korteriomand) omanikud. Hageja vanemad olid korteriomandi ühisomanikud, kuigi kinnistusraamatusse oli omanikuna kantud ainult hageja isa. Tsiviilasjas nr 2-07-47642 (kostja hagi hageja isa vastu elamul olevate puuduste kõrvaldamiseks) tehtud 16. novembri 2007. a ja 30. jaanuari 2009. a hagi tagamise määruste alusel seadis maakohus korteriomandile kostja kasuks kohtuliku hüpoteegi. Hageja isa suri 27. juunil 2013. Tema pärandvarast ei piisanud kohustuste täitmiseks ja käimas on pärandvara pankrotimenetlus. Hageja
ema suri 22. aprillil 2015. Hageja on oma ema järelt korteriomandi 1/2 mõttelise osa ainupärija. Hageja leiab, et kohtulik hüpoteek on seatud hageja ema omandile õigusvastaselt. Hageja ema ei olnud tsiviilasjas nr 2-07-47642 kostjaks, samuti ei ole hageja ema andnud nõusolekut enda omandi koormamiseks. Kostja ei ole andnud nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks.
2.Tartu Maakohus keeldus 1. juuni 2015. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, sest hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Ühtlasi keeldus maakohus ka hageja hagi tagamise taotluse menetlusse võtmisest. Maakohus tuvastas, et korteriomandile seatud hüpoteegi aluseks on kostja nõue hageja isa vastu, mis tuleneb Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2013 jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-07-47642. Kohtulik hüpoteek on tsiviilasjas seatud 30. jaanuari 2009 hagi täiendava tagamise määrusega kogusummas 622 815 krooni 83 senti kogu korteriomandile. Hageja isa pärandvara pankroti kuulutas Harju Maakohus välja 15. novembri 2013 määrusega (tsiviilasi nr 2-13-48285). Praegu on käimas pankroti järelevalve menetlus. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on kogu hageja isale kuulunud varast moodustunud pankrotivara ning kõik selle varaga seostuvad vaidlused peetakse pankrotimenetluse raames Harju Maakohtus. Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi ainuomanikuks hageja isa. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi tuleb seega eeldada, et korteriomandi ainuomanik on hageja isa. Kohtuliku hüpoteegi saab kustutada üksnes juhul, kui kostja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata. Hageja isa pärandvara pankrotimenetluses ei ole nõuete kaitsmise koosolekut veel toimunud ja hüpoteegiga tagatud nõude tunnustamise üle pankrotimenetluses ei ole veel otsustatud. Seega ei ole hagejal võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada. Kui hageja leiab, et vahepeal oleks pidanud toimuma ühisvara jagamine ja tema peaks olema pärimise teel saanud korteriomandi kaasomanikuks, on tal võimalik esitada oma väited pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul. Samuti on hagejal võimalik esitada nõue talle kuuluva korteriomandi osa välistamiseks pankrotivarast. Praegusel juhul ei ole hageja omanikustaatus ja kaasomandiosa täpne suurus ning hüpoteegiga tagatud nõude tunnustamine või tunnustamata jätmine pankrotimenetluses kindlaks tehtud. Ka juhul, kui hageja kantakse kinnistusraamatusse korteriomandist mingi osa kaasomanikuna, saab kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes hageja kaasomandiosalt.
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, võtta hagiavaldus menetlusse ja lahendada hagi tagamise taotlus.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 30. juuni 2015. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni
muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Asja materjalide põhjal saab eeldada, et korteriomand oli hageja vanemate ühisomand ning seda sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse oli kantud omanikuna üksnes hageja isa. PankrS § 35 lg 1 p 1 ja § 36 lg 1 järgi läheb abikaasa pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus käsutada pankrotivara ning olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaline pankrotivara valitsemise asjades. Kuna abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka, on pankrotihalduri kohustuseks nõuda PankrS §-de 121 ja 122 järgi ühisvara jagamist. Tsiviilasja nr 2-13-48285 materjalidest nähtuvalt on pankrotihaldur püüdnud korteriomandit kohtuväliselt jagada, kuid võlausaldajad ei ole saavutanud kokkulepet korteriomandi müügihinna kohta. Lisaks eeltoodud sätetele on kolmandal isikul (hagejal) õigus nõuda PankrS § 123 alusel talle kuuluva vara välistamist pankrotivarast, esitades sellekohase taotluse pankrotihaldurile. Tsiviilasja nr 2-13-48285 materjalidest nähtuvalt ei ole hageja sellist taotlust esitanud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuni ühisvara jagamiseni ja hageja osa suuruse kindlakstegemiseni ei ole võimalik tervet korteriomandit koormavat kohtulikku hüpoteeki kustutada. Kohtulikku hüpoteeki saaks kustutada üksnes hageja kaasomandiosalt. Kuivõrd hageja osa suurus korteriomandis ei ole kindlaks tehtud, ei ole võimalik hageja hagis taotletud eesmärki saavutada. Maakohtu põhjendus, et kuna hüpoteegiga tagatud nõude tunnustamist ei ole veel nõuete kaitsmise koosolekul otsustatud, siis seetõttu ei saa kohtulikku hüpoteeki kustutada, on ebaõige. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu jõustunud lahendiga tunnustatud. Hageja nõue tuleneb jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-07-47642.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuses palub hageja maakohtu ja ringkonnakohtu määruse tühistada. Hageja leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning kohustada maakohut võtma hagiavaldus menetlusse, samuti tuleb lahendada hagi tagamise taotlus. Ringkonnakohus leidis valesti, et hagis taotletud eesmärke ei ole võimalik saavutada. Kuna hüpoteegi seadmiseks ei olnud hageja ema nõusolekut, ei saanud hüpoteeki sisse kanda tervele korteriomandile ega osale sellest. Hüpoteek ei saanud muutuda õiguspäraseks sellega, et toimub ühe ühisomaniku pärandvara pankrotimenetlus. Hüpoteegi kustutamine ei muuda pankrotivara koosseisu - pool korteriomandit (mille arvel saab kostja nõuda oma nõude täitmist) jääb pankrotivarasse, hagejale kuuluva korteriomandi osa suhtes ei ole aga kostjal ühtegi nõuet. Hüpoteegi kustutamine ei kahjust kostja õigusi, vaid taastab õiguspärase olukorra.
7.Kostja palub teha asjas lahendi, mis ei kahjustaks kostja huvi täita oma nõue pankrotivara arvel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kinnistusraamatusse tehtud ebaõige kande parandamist vaidlusalusele korteriomandile kostja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamist. Hageja peab kannet ebaõigeks põhjusel, et hüpoteek seati tema vanemate ühisomandis olevale korteriomandile ühe ühisomaniku, s.o hageja ema nõusolekuta, kes ei olnud võlgnik. Pärast hüpoteegi seadmist hageja vanemad surid. Hageja leiab, et vaidlusalune kanne rikub tema kui oma ema järelt korteriomandi 1/2 mõttelise osa ainupärija õigusi. Maakohus keeldus hagiavaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast, sest hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Ringkonnakohus jättis maakohtu lõppjärelduse muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
10.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium on juhtinud tähelepanu sellele, et viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Seega tuli kohtutel hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada.
11.AÕS § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et hageja esitatud asjaoludel ei ole võimalik tema nõuet viidatud sätte alusel rahuldada. Hageja on esitanud asjaolu, et kinnistusraamatusse on korteriomandi omanikuna kantud hageja isa, kuigi tegemist on hageja vanemate ühisvaraga. PKS § 27 lg 6 esimese lause järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasade lahusvara hulka. Seega võib olla tegemist ebaõige omanikukandega, mida hagejal on võimalik parandada kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 631 lg 3 (abikaasa) ja KRS § 651 lg 1 (pärimine) järgi, kuid hageja võib kolleegiumi arvates realiseerida sarnases olukorras omanikuõigusi ka ilma kinnistusraamatus omanikukannet enne enda nimele nõudmata. TsMS § 378 lg 1 p 1 järgi seatakse hagi tagamise abinõuna kohtulik hüpoteek kostjale kuuluvale kinnisasjale. Seega ei saa hagi tagamiseks koormata kohtuliku hüpoteegiga kolmanda isiku vara (vt ka Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 22). Järelikult tuleb hüpoteegi seadmiseks kas abikaasade ühisvaras oleva kinnisasja ühisomand enne lõpetada ja kostja osa eraldada või saada teise ühisomaniku nõusolek (KRS § 341 lg 1). Hüpoteeki ei saa seada poolele mõttelisele osale abikaasade ühisvaras olevast kinnisasjast. Kuigi AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, on võimalik, et abikaasade varalised suhted muudavad seda käsutusõiguse eeldust, mis nähtub kinnistusraamatust. Nii võib osutuda kinnistusraamatu kanne kogu kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadumise kohta ebaõigeks ka juhul, kui kinnistusraamatusse on kinnisasja omanikuna kantud vaid üks abikaasa.
Kohtuliku hüpoteegi heauskset omandamist asjaõigusseadus ei võimalda, kuna AÕS § 561 lg 1 sätestab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse heauskse omandamise võimaluse ainult tehinguga. Kirjeldatud olukorras, kui hüpoteek on seatud ekslikult ühisvarale, tuleneks kande ebaõigsus TsMS 378 lg 1 p 1 ja AÕS § 65 lg 1 mõttes sellest, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei olnud ühisomanikuks oleva kolmanda isiku (abikaasa) nõusolekut (KRS § 341 lg 1) või tema suhtes ei olnud tehtud KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit. Selle eelduse puudumisel tehtud kanne on ebaõige ning tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada isiku nõudel, kelle õigust ebaõige kandega rikuti (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06, p 11). Riigikohtu üldkogu selgitas 27. novembril 2012 tsiviilasjas nr 3-3-1-15-12 tehtud määruses (p-d 40 ja 41) kirjeldatud olukorras abikaasa võimalusi oma nõudeõiguse maksmapanekuks, märkides, et kui võlgniku abikaasal ei õnnestu oma omandiõigusest tulenevat nõudeõigust maksma panna kohtuväliselt (hüpoteegipidaja ei anna hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut), on võimalik esitada tema vastu hagi AÕS § 65 lg 1 alusel. Kui hüpoteek on seatud hageja vanemate ühisvarale, on kanne eeltoodut arvestades ebaõige ja kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasal olnuks juhul, kui kostja ei oleks andnud kohtuväliselt nõusolekut kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks, võimalus hageda kostjalt nõusolekut ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks. Esitatud asjaoludel rikuks vaidlusalune kanne hageja kui võlgniku surnud abikaasa pärija (üldõigusjärglase) õigusi ja hageja on püüdnud oma nõudeõigust kostja vastu edutult kohtuväliselt maksma panna. Seega võib hageja nõuda kostjalt AÕS § 65 lg 1 alusel nõusolekut ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks (parandamiseks) ning kostja keeldumise tõttu võis hageja esitada hagi kohtusse kostja nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 järgi.
12.Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kuni ühisvara jagamiseni ja hageja osa suuruse kindlakstegemiseni pankrotimenetluses ei ole võimalik tervet korteriomandit koormavat kohtulikku hüpoteeki kustutada. Hageja vaidlusalune eeldatav nõue tuleb rahuldada juhul, kui tegemist oli vanemate ühisvaraga, ema nõusolekut hüpoteegi seadmiseks ei olnud (KRS § 341 lg 1) ja ema suhtes ei olnud tehtud ka KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit. Kolleegium selgitab, et praegusel juhul on võimalik ühisvara jagada ja hageja osa suurus korteriomandis kindlaks teha pankrotimenetluses. Haldur saab nõuda olukorras, kus pankrotivõlgnikuks on vaid üks abikaasa, PankrS § 122 lg 1 järgi ühisvara jagamist ja ühisvarast võlgniku osa eraldamist pankrotivara hulka. Seejuures ei muuda pankrotivara koosseisu asjaolu, kas korteriomandile on seatud kohtulik hüpoteek või mitte.
13.Ülalmärgitud põhjendustel keeldus maakohus põhjendamatult hagi menetlusse võtmast ning ringkonnakohus pole maakohtu rikkumist kõrvaldanud. Seega tuleb asjas tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ühtlasi tuleb maakohtul lahendada hageja hagi tagamise taotlus.
14.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
15.Kuna kolleegium rahuldab määruskaebuse, tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel
määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Hageja palus tagastada kautsjoni Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arvelduskontole. Henn Jõks, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.