Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 416 lg 1 p 3 sätestab, et kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 417 lg 1 kohaselt lahendab kohus kaja määrusega. Vajaduse korral lahendatakse kaja kohtuistungil. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS-i hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lahendas antud asja 28.09.2012 tagaseljaotsusega, kuivõrd kostja ei ilmunud 26.09.2012 toimunud kohtuistungile ja hageja taotles nimetatud istungil asja lahendamist tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ilmunud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus märgib, et kuivõrd kohus lahendas käesoleva tsiviilasja tagaseljaotsusega hageja taotlusel, oli kohtu hinnangul hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kui hagi ei oleks kohtu hinnangul olnud õiguslikult põhjendatud, teinuks kohus otsuse, millega oleks jätnud hagi rahuldamata. Kohus märgib, et ei ole tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud eeldusi tagaseljaotsuse mitte tegemiseks. Kohtukutse 26.09.2012 istungile toimetati kostjale kätte koos hageja seisukohtadega kostja vastuse osas e-posti vahendusel 25.06.2012. Kutset on korratud 23.08.2012 e-posti aadressile, millelt kostja on esitanud oma kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Hagivastuses ei ole kostja muid kontaktandmeid märkinud. Kohus toimetas kostjale kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte 21.09.2012. Kostja on 25.09.2012 edastanud eelviidatud e-posti aadressilt kohtule taotluse istungi edasi lükkamiseks, põhjuseks on kostja märkinud kutse hilise kättesaamise ning, et kostja ei ole saanud tutvuda hageja seisukohtadega. Kohus ei pidanud kostja väiteid põhjendatuks ja ei lükanud kohtuistungit edasi.

2(4)

2-11-14100 TsMS § 422 sätestab mõjuvad põhjused kohtuistungilt puudumiseks. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kohtuistungile mitte ilmumise kohta. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Antud juhul on kohtukutse kostjale kätte toimetatud nii e-posti teel kui ka isiklikult allkirja vastu, mistõttu mõjuva põhjuse olemasolu istungile ilmumata jätmisel, on oluline. Kostja leiab, et kuivõrd kohtukutse toimetati kostjale kätte alles 21.09.2012 isiklikult allkirja vastu, on järgimata TsMS § 343 lg 2 sätestatu. TsMS § 343 lg 1 kohaselt toimetab kohus kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast juba varem, kui 21.09.2012. Kohus on toimetanud kohtukutse juba enne 21.09.2012 kostjale kätte koos hageja seisukohtadega kostja vastuse osas e-posti vahendusel, mille kostja ise on kohtule avaldanud ja läbi mille kostja kohtuga suhtleb 25.06.2012. Kutset on korratud 23.08.2012 samale eelviidatud e-posti aadressile. Kohtu hinnangul on lubamatu olukord, kus menetlusosaline kasutab e-posti aadressi kohtuga suhtlemiseks valikuliselt, esitades ühel hetkel selle kaudu kohtule dokumente ja teisel hetkel väites, et ei ole kasutatud e-posti aadressilt kohtu poolt edastatud dokumente kätte saanud, kasutades kolmandaks jällegi sama e-posti aadressi kohtule dokumentide saatmiseks. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et vastavalt TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel TsMS § 405 lg 1 p 6 kohaselt kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Kohus märgib siinkohal, et hagiavaldus toimetati kostjale kätte tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu. Käesoleval juhul on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Hageja nõuab kostjalt kokku võlgnevuse summas 1 100.36 eurot tasumist, mistõttu menetleb kohus vastavalt TsMS § 405 lg 1 käesolevat tsiviilasja lihtsustatud korras. TsMS § 405 lg 2 kohaselt tagab kohus sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus märgib, et kohus on taganud kostja põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise, edastades hagiavalduse kostjale tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu ning küsides kostja seisukohta tema vastu esitatud hagiavaldusele. Kohus on ka kostja seisukoha tema vastu esitatud hagiavaldusele saanud. Kohus ei pea menetlusosalise ärakuulamiseks kohtuistungit pidama.

3(4)

2-11-14100 TsMS § 405 lg 3 sätestab, et kohus võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus leiab, et menetlusosalistele on olnud tagatud nende õigus olla kohtu poolt ära kuulatud, kuivõrd kohus on palunud menetlusosalistel esitada omi seisukohti käesolevas tsiviilasjas ja menetlusosalised on vastavat õigust ka kasutanud, samuti on kohus kutsunud menetlusosalised kohtuistungile, kuid kostja sellele ei ilmunud, olles teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt kajas ja selle täienduses esitatud vastuväited asjakohtud. Kostja õigusi ei ole rikutud, kuivõrd kostja on saanud kätte tema vastu esitatud hagiavalduse ja kostjal on olnud võimalus esitada kohtule omi seisukohti ning kostja on nimetatud õigust ka kasutanud. Asjaolu, et kostja ei ole kohtu hinnanguga kostja seisukohtadele nõus, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile mitte ilmumiseks. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et puudus seaduslik alus tagaseljaotsuse tegemiseks, tulenevalt menetlusdokumentide kättetoimetamisest, kuivõrd kohtul oli TsMS § 405 lg 1 p 6 tulenevalt õigus edastada kostjale kohtukutse ka e-posti aadressile, millelt kostja on kohtu ja hagejaga suhelnud. Asjaolu, et isiklikult allkirja vastu sai kostja kohtukutse kätte 21.09.2012 ei oma tähtsust, kuivõrd käesoleval juhul võis kohus TsMS § 405 lg 1 p 6 alusel kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust. Eeltoodust tulenevalt oleks kostja pidanud põhistama TsMS § 415 lg 1 kohaselt kajas mõjuva põhjuse, miks kostja ei ilmunud 26.09.2012 toimunud kohtuistungile. Kohus juhtis oma 24.10.2012 määruses kaja käiguta jättes nimetatud asjaolule ka kostja tähelepanu ja kohustas kostjat selgitama kohtule, millisel mõjuval põhjusel ei ilmunud kostja 26.09.2012 toimunud kohtuistungile. Kostja oma 05.11.2012 esitatud kaja täienduses kohtule mõjuvat põhjust ei põhistanud. Seega, ülalnimetatust lähtuvalt, jätab kohus 28.09.2012 tagaseljaotsusele esitatud kaja rahuldamata ning jätab asjas menetluse taastamata.

Hannes Olev Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.