Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-12-47041
Tsiviilasi
AS-i Swedbank hagi J R vastu võlgnevuse 6750,38 euro nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AS Swedbank (reg.-kood 10060701), Liivalaia 8, 15040 Tallinn, esindaja – Marge Sillamaa, aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: J R (ik: xxxx), elukoha aadress: xxxx
Kirjalik menetlus Hagihind
7025,68 eurot
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista J R’elt (ik: xxxx) Swedbank AS-i (reg.-kood 10060701) kasuks võlgnevuse katteks kokku 6 750,38 eurot (kuus tuhat seitsesada viiskümmend eurot ja 38 senti). Välja mõista J R’elt Swedbank AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (3428,47 eurot) alates 15.11.2012 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista J R’elt AS-i Swedbank kasuks menetluskulude katteks välja kokku 400 eurot.
Välja mõista J R’elt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (400 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Swedbank esitas 15.11.2012 Viru Maakohtule hagi J R’e vastu võlgnevuse nõudes.
Hagiavalduses esitatud asjaolud. 14.06.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 06-097773-EV, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 8 953 eurot. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 20. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 4.000% aastas tagastamise lõpptähtajaga 20.05.2014. Lepingu tingimuste p 9.1. alusel oli hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, mistõttu saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteate 04.11.2008. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus, hoiatades, et võlgnevuse tähtaegselt tasumata jätmisel on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 21.11.2008. 24.09.2012 teatises informeeris hageja kostjat 15.08.2012 kohtutäitur Kairi Laiõun vahendusel toimunud enampakkumisest korteriomandile aadressiga xxxx. Vara müüdi hinnaga 5 200 eurot, millest arvestati maha kohtutäituri tasud. Müügisummast laekus laenulepingust nr 06097773-EV tuleneva võlgnevuse katteks 3 774,80 eurot. Kostjal on laenulepingu nr 06-097773EV järgi tasumata veel 6 750,38 eurot, mis koosneb põhiosast 3 428,47 eurot, intressist 549.28
eurot, varakindlustusest 322,41 eurot, menetlustasust 19,17 eurot, viivistest 2 357,47 eurot, varakindlustuse viivistest 73,58 eurot. Hageja põhinõue on 3 428,47 eurot. Viivis päevamääraga 0,022% on aasta eest summas 275,30 eurot, seega on hagihind vastavalt 7 025,58 eurot ning tasumisele kuuluv riigilõiv hagi elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu - 400 eurot. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja kokku summas 6 750,38 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas, summalt 3 428,47 eurot), alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (sh riigilõiv 400 eurot). Lisaks eeltoodule palub hageja mõista välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on vastu võtnud kostja isiklikult 18.01.2013. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 07.02.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hagiavalduses on hagi ka õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata oma kohustused hageja ees.
Kostja võlgnevus hageja ees kokku on 6 750,38 eurot, s.h põhiosa 3 428,47 eurot, intress 549,28 eurot, varakindlustus 322,41 eurot, menetlustasu 19,17 eurot, viivised 2 357,47 eurot ja varakindlustuse viivised 73,58 eurot. TsMS § 367 tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (3428,47 eurolt) alates 15.11.2012.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 2255, 15.11.2012 hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 400 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 14. juunil 2013. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.