Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(3)

2-12-53949

ASJAOLUD

N T ja J T esitasid Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ VKG Elektrivõrgud vastu kahju hüvitamise nõudes. Viru Maakohtu 10. jaanuari 2013 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning anti hagejatele tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks: s.o. hagi nõude ja hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude täpsustamiseks, hagihinna täpsustamiseks ning vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja I esitas 31. jaanuaril 2013 kohtule avalduse hagi tagasivõtmise kohta ja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja I taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks seoses hagi tagasivõtmisega tuleb jätta rahuldamata. Hageja I esitas 31. jaanuaril 2013 taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hagi tagasivõtmisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi ning vastavalt TsMS § 424 lg 1, hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, ei saa hageja hagi tagasi võtta ja seega tuleb hageja I taotlus hagi tagasivõtmiseks jätta rahuldamata. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega – hagiavaldus ei vasta vorminõuetele, s.o hagis esitatud nõuded ei ole selged, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda. Hagiavalduses paluvad hagejad välja mõista kostjalt hagejate kasuks materiaalse kahju hüvitisena 9091,50 eurot ja lisaks 1 671 636,38 eurot. Hagiavalduses märgitud asjaoludest järeldab kohus, et hagejatele on tekitatud varalist kahju, mis tuleneb erinevatest alustest, ning mittevaraline kahju, sealhulgas tervisekahju. Hagejad on nimetanud hagihinnaks 3500 eurot ja tasunud 17. detsembril 2012 riigilõivu 3500 eurot. Kohus asub seisukohale, et hagejate nõuded ei ole selged. Mittevaralise kahju osas ei ole võimalik kindlaks määrata, millise hüve kahjustamise eest kui suurt hüvitist nõutakse ning kohtul ei ole võimalik kindlaks teha hagihinda ega tasumisele kuuluva riigilõivu suurust. Kohus leiab, et hagejate nimetatud hagihind ei ole õige. Arvestades, et hagejad on esitanud nõuded kogusummas 1 680 727,88 eurot, ei saa käesoleva hagi hinnaks olla 3500 eurot. Tegemist on varalise nõudega, mille hagihind määratakse vastavalt TsMS § 124 lg 1, s.o nõutava rahasummaga. Hagihinnalt sõltub tasumisele kuuluva riigilõivu summa suurus vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1. Vastavalt RLS § 22 lg 11 riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. RLS lisa 1 kohaselt, tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Kui eelnimetatud tsiviilasja hinnaga avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 3200 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 000 euro.

2(3)

2-12-53949 Hageja I on tasunud riigilõivu summas 3500 eurot. Hageja riigilõiv ei vasta hagihinnale, mis jääb üle 500 000 euro. Hagiavalduses on esitatud nõuded kogusummas 1 680 727,88 eurot. Seega ei vasta tasutud riigilõiv hagihinnale 1 680 727,88 eurot, kus riigilõivu summa moodustaks 3821,82 eurot. TsMS § 136 lg 1 kohaselt, tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohtu poolt antud tähtaja jooksul hagejad hagiavalduse puuduseid ei kõrvaldanud. Kuna hagejad ei ole nõudeid ega hagihinna määramist täpsustanud, samuti on tasumata täiendav riigilõiv, on hagiavaldus puudustega, mille tõttu ei saa hagi menetleda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 lg 1 p 1, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kohus leiab, et hagiavaldus on esitatud oluliste vorminõuete rikkumisega. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduse esitamisel on rikutud olulisi vorminõudeid - hagiavalduses esitatud nõue ei ole selge, mistõttu ei ole kohtul võimalik hagihinda ega hagilt võetavat riigilõivu täpselt määrata. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmast. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hageja I esitas 31. jaanuaril 2013 kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja I taotluse riigilõivu tagastamiseks lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hagejate kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.