lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-35746/17

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-35746/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2562
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2025-12-29
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-09-04
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-05-30

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 8ViivisVÕS § 367 lg 1, 3Ülesütlemise tagajärjedVÕS § 401 lg 2KrediidivahenduslepingVÕS § 195 lg 2Lepingu korraline ülesütlemineVÕS § 196 lg 1Lepingu erakorraline ülesütlemineTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts SEB Liising10281767(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2013. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-35746

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi SEB Liising hagi SS vastu 12 768,05 euro nõudes

Tsiviilasja hind

12 768,05 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts SEB Liising, registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010 Hageja lepinguline esindaja: Eimar K , XXX Kostja: SS, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: Deivi Vaht, e-post [email protected]

Asja labivaatamine

Kohtuistungil 5. veebruaril 2013, millel osalesid poolte esindajad Eimar Kogger ja Deivi Vaht

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Mõista kostjalt SS(isikukood XXX) hageja Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767) kasuks välja 12 768,05 eurot. Jätta rahuldamata kostja taotlus lahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamine
VÕS § 362Liisinguandja kohustused
VÕS § 364Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek
VÕS § 88 lg 8Täitmine erinevate kohustuste katteks

2-12-35746 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts SEB Liising (edaspidi „hageja”) esitas 10. septembril 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse SS(edaspidi „kostja”) vastu liisingu- ja käenduslepingust tuleneva põhikohustuse 11 769,11 eurot ja viivise 998,94 eurot (kokku 12 768,05 eurot) nõudes.
2.Kohus võttis hagiavalduse 11. septembri 2012. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
28.septembril 2012 ja 11. oktoobril 2012 vastuse hagile ja hageja esitas 28. novembril 2012 arvamuse kostja vastuse kohta. Pooled esitasid kirjalikus menetluses täiendavad seisukohad ja tõendid.
3.Asja arutamiseks toimusid 13. detsembril 2012 ja 29. jaanuaril 2013 korraldavad istungid ning 5. veebruaril 2013 kohtuistung. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja väited

4.Hageja nõuab kostjalt liisingu- ja käenduslepingust tuleneva põhikohustuse 11 769,11 eurot ja viivise 998,94 eurot (kokku 12 768,05 eurot) tasumist. Hagi alusena märgib hageja järgmist: − hageja ja OÜ SE(edaspidi „põhivõlgnik“) sõlmisid 1. veebruaril 2008 liisingulepingu nr XXX (edaspidi „liisinguleping“), mille alusel hageja andis põhivõlgniku kasutusse viimase poolt välja valitud sõiduauto MERCEDES-BENZ E 200 CDI, tehasetähisega WDB2110071B005012 (edaspidi „sõiduauto“); − liisinguleping sõlmiti tähtajaga 20. veebruar 2013, mille jooksul kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale sõiduauto kasutamise eest vastavalt arvetele; − samal päeval andis kostja hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise solidaarselt põhivõlgnikuga summas kuni 17 300 eurot (edaspidi „käendusleping“); − põhivõlgnik sai 11. septembril 2008 sõiduauto enda valdusesse; − põhivõlgnik ei täitnud liisingulepingut nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja
6.aprilli 2010 lepingu üles ja nõudis põhivõlgnikult sõiduauto tagastamist – seda ei ole hagejale siiani tagastatud; lepingu ülesütlemise aja seisuga oli põhivõlgnik

2 (6)

2-12-35746 viivituses kuue arve tasumisega (alates arvest nr A093715592 tähtajaga

20.novembri 2009); − 18. mail 2010 ja 12. detsembril 2011 esitas hageja kostjale nõuded käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks, kuid kostja käenduskohustust ei täitnud; − põhivõlgnik kustutati äriregistrist 21. novembril 2011.
5.Hageja nõue summas 12 768,05 eurot on kujunenud järgnevalt: − sõiduauto soetusmaksumus oli 489 999,99 krooni (31 316,70 eurot), ilma käibemaksuta 415 254,23 krooni (26 539,58 eurot); − põhivõlgnik hüvitas sellest liisingumaksetega kokku 14 770,47 eurot; − sõiduauto omandamisega tehtud kulutustest (põhiosa) on hüvitamata 11 769,11 eurot; − lisaks põhiosale nõuab hageja kostjalt seni tasumata viivist summas 998,94 eurot.
6.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − puuduvad tõendid liisingulepingu ülesütlemise tahteavalduse kättetoimetamise kohta põhivõlgnikule, mistõttu liisinguleping on kehtiv ja kostja kui käendaja vastu esitatud nõue on alusetu; − liisingulepingu alusel kandis kolmas isik 6 000 eurot hageja kontole põhiosamaksete katteks, mistõttu võlgnetav summa ei saa olla 11 769,11 eurot ning sellise summa välja mõistmine oleks põhjendamatu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 1 ja liisingulepingu p 6.2 alusel võisid põhivõlgnik, kostja või ka nende eest kohustust täitev isik määrata, milliste kohustuste täitmiseks on raha üle kantud; − kuna VÕS § 367 sisaldab dispositiivseid õigusnorme, siis võisid liisingulepingu pooled kokku leppida teisiti. Liisingulepingu p 11.2 alusel lepingu ülesütlemisel pidi põhivõlgnik maksma lepingu lõpetamise päevani maksmisele kuuluva summad, p 11.4 kohaselt tagastama liisingueseme ja kui liisinguandja saab lepingu ülesütlemisega kahju kohustus hüvitama tekkinud kahju. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet ja seda ei saaks ka hagis nõutud määras rahuldada, sest arvestada tuleb liisingueseme väärtust VÕS § 367 lg 3 kohaselt. Sama kehtib ka hageja kui liisinguandja kulutuste kohta VÕS § 367 lg 1 tähenduses; − kogu sõiduauto soetamiseks kulutatus summa hagejale hüvitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, sest hageja jääb endiselt sõiduauto omanikuks.
8.Kostja taotleb juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama, määrata, et kohtuotsusega välja mõistetud summa kuulub tasumisele 18 osamaksena. Kostjal on ülalpidamisel neli last, mistõttu kostja ei oleks ilma laste heaolu kahjustamata võimeline tasuma korraga kogu välja mõistetud nõude summat.
9.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
11.Pooltel on liisingulepingust ja käenduslepingust tulenev vaidlus. Sellise vaidluse lahendab kohus VÕS mõlemaid nimetatud lepinguliike ja võlakohustusi üldiselt käsitlevate sätete alusel.

3 (6)

2-12-35746

12.Pooled ei vaidle liisingulepingu (tlk 4–10) ja käenduslepingu (tlk 11) sõlmimise üle. Samuti ei ole vaidlusalune, et sõiduauto anti 11. septembril 2008 põhivõlgnikule üle (tlk 12) ja seda ei ole seni hagejale tagastatud. Nimetatud asjaolud saab kohus lugeda TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel tuvastatuks.
13.Kostja ei ole esitanud muid vastuväiteid hageja nõudesummade arvestusele (tlk 17–22, 73 ja 74), kui põhivõlgniku või kostja eest kolmanda isiku poolt tasutud 6 000 euro (tlk 58–60) arvestamine. Järelikult saab kohus lähtuda hageja arvestustest ja graafikutest.
14.Esiteks hindab kohus kostja vastuväidet, et liisinguleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Liisingulepingu p 11.1 alapunkti 1 järgi võis hageja lepingu üles öelda, kui põhivõlgnik jättis tasumata ükskõik millise liisingumakse täielikult või osaliselt kahel järjestikusel maksetähtpäeval. Liisingulepingu maksegraafikust (tlk 6 ja 100) ja hageja väljavõttest lepingu täitmise kohta (tlk 17–22 ja 73) nähtub, et põhivõlgnik oli alates 2008. aasta lõpust mõningases viivituses igakuiste liisingumaksete tasumisega. Ülesütlemisavalduse tegemise aja seisuga, st 6. aprillil 2010 olid tasumata kuue kuu maksed. Samuti on hageja kooskõlas VÕS § 196 lg-ga 2 andnud põhivõlgnikule 16. detsembril 2009 täiendava tähtaja võla tasumiseks (tlk 88–89). Vastavalt VÕS § 195 lg-le 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Nii täiendava tähtaja andmise avaldus kui ka liisingulepingu ülesütlemise avaldus (tlk 13–14) on põhivõlgnikule kätte toimetatud (tlk 90–97). Seega lõppes liisinguleping hagejapoolse ülesütlemisega.
15.Kohus ei nõustu kostjaga, et 8. juuli 2011 e-kirja (tlk 61) tuleks tõlgendada hageja avaldusena liisingulepingu jätkuva kehtivuse kohta. Ka pärast lepingu ülesütlemist säilivad pooltel vastavalt VÕS § 195 lg 2 teisele lausele lepingust tulenevad nõuded ja neile viitamine ei tähenda lepingu kehtivust. Samuti näitab põhivõlgniku juhatuse liikme 19. juuni 2011 kiri (tlk 98) pigem selget arusaama senise lepingu lõppemisest ja on käsitletav ettepanekuna uue lepingu sõlmimiseks.
16.Teiseks tuleb uurida, kas hagejal on õigus nõuda põhivõlgnikult kõigi liisingulepingu alusel tehtud kulutuste hüvitamist, sh liisingueseme ostmiseks kulunud summa lõplikku tasumist. Kohtu hinnangul on hageja nõue kõigi hageja kulutuste hüvitamiseks käesoleval juhul põhjendatud.
17.Kuigi vastavalt liisingulepingu p-dele 3.1 ja 8.2 on hageja ja põhivõlgnik sõlminud nn kasutusrendi lepingu, tuleb selle sisustamisel lähtuda eelkõige rahastamislepingute puhul kohalduvatest põhimõtetest (vt ka Riigikohtu 9. detsembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-08, p 12). Hageja ja põhivõlgnik on liisingulepingu p 13.2 teises lauses kokku leppinud, et vaidlusküsimuste lahendamisel juhinduvad lepingupooled lepingu sõlmimise eesmärkidest ja sisust. VÕS § 401 lg 2 järgi on liisinguleping krediidileping. Liisingulepingut reguleerivate sätete mõtteks on tagada liisinguandjale ja -võtjale võimalikult sarnane olukord sellega, kui liisinguandja oleks toiminud üksnes laenuandjana ja liisinguese (käesoleval juhul sõiduauto) oleks ostetud laenuga, st müügileping oleks sõlmitud otse müüja ja laenusaaja (käesoleval juhul põhivõlgnik) vahel ning sõiduk panditud laenu tagamiseks. Liisingulepingu järgi omandab liisinguandja (käesoleval juhul hageja) liisinguvõtja määratud müüjalt liisinguvõtja välja valitud asja ning annab selle liisinguvõtja valdusse ja kasutusse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis põhivõlgnikule krediiti eelnevas kirjeldatud viisil, seega täitis liisingu-

4 (6)

2-12-35746 lepingust tuleneva omapoolse põhikohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal liisingulepingut rikkunud põhivõlgniku vastu omakorda sellele vastava kohustuse täitmise nõue.

18.VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi teine lõige täpsustab, milliseid summasid seejuures ei arvestata (intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme soetamiseks tehtud kulutustega). Seadusest tulenevalt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Liisingulepingu p 11.2 kohaselt oli põhivõlgnikul kohustus maksta hagejale kõik lepingu ülesütlemise päevani maksmisele kuuluvad summad ja hüvitada kahju. Seega tuleb hagejale hüvitada sõiduauto soetamiseks kulutatud summa veel tasumata osa. Käesolevas asjas ei tule hagejale tasutavast summast VÕS § 367 lg 3 alusel arvata maha sõiduauto väärtust, sest autot ei ole hagejale tagastatud.
19.VÕS § 364 kohaselt läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Liisingueseme hävimisega on oma olemuselt võrdsustatav asja kaotsiminek. Kohtu hinnangul on sellega hõlmatud olukord, kus liisinguese läheb liisinguvõtja valdusest välja ning valduse taastamine ei ole tõenäoliselt võimalik või vähemalt ei ole mõistlikud toimingud võimaldanud valduse taastamist. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja pidanuks võtma täiendavaid meetmeid sõiduauto valduse taastamiseks. Hageja on nõudnud põhivõlgnikult sõiduauto tagastamist (tlk 13–14), lisaks on hageja pöördunud oma koostööpartnerite poole auto tagasi saamiseks (tlk 116). Pidades silmas liisingulepingu kui rahastamistehingu eripära ei tohiks liisinguandja olla põhimõtteliselt erinevas olukorras juhul, kui liisinguese hävib või läheb kaotsi võrreldes juhuga, kui liisinguvõtja keeldub liisingueset tagastamast. Ka VÕS § 362 lg-st 3 tulenevalt vastutab liisinguesemega seotud riskide eest liisinguvõtja.
20.Erinevalt kostjast on kohtu hinnangul hea usu põhimõttega kooskõlas hageja kui liisinguandja nõue kõigi liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks olukorras, kus liisinguvõtja on olulises viivituses liisingueseme tagastamisega. Hageja ei ole menetluse kestel keeldunud pärast liisingueseme eest lõplikult tasumist selle omandiõigust üle andmast (nt tlk 99).
21.Kuna kohus leiab, et hageja nõue kõigi liisingueseme soetamise kulutuste ja ka muude sellega seotud kulutuste hüvitamiseks on põhjendatud ja käesolevas asjas ei tule kohaldada VÕS § 367 lg 3, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust sõiduauto väärtus. Seetõttu jätab kohus vastavad tõendid (tlk 62–69) asja lahendamisel arvestamata.
22.Kolmandaks hindab kohus kostja vastuväidet kolmanda isiku poolt tasutud summa 6 000 eurot (tlk 58–60) muude kui põhikohustuse katteks arvestamise kohta. Hageja väljavõttest liisingulepingu täitmise kohta (tlk 17–22) nähtub, et hageja luges kõnealuse summa erinevate kohustuste (liisingumaksed, intress, kindlustusmaksed, viivis) katteks arvete sissenõutavaks muutumise järjekorras. Liisingulepingu p-s 6.8 leppisid hageja ja põhivõlgnik kokku kohustuste täidetuks lugemise järjekorras. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hagejale laekunud summa on hageja seega põhjendatult lugenud erinevate kohustuste katteks ega pidanud seda tervikuna lugema liisingulepingust tuleneva põhikohustuse katteks.
23.Vahekokkuvõttena saab kohus senise põhjal märkida, et hageja põhinõue on põhjendatud. Sõiduauto soetamiseks kulutatud summast 26 539,58 eurot (tlk 4) on hagejale tasutud 14 770,47 eurot (tlk 17–22), st tasumata on 11 769,11 eurot.

5 (6)

2-12-35746

24.Neljandaks kontrollib kohus viivise nõuet ja lahendab kostja taotluse viivise vähendamiseks. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 ning liisingulepingu p 6.9 järgi oli hagejal õigus nõuda põhivõlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist määraga 0,3% päevas. Kostja ei ole väitnud, et hageja viivise arvestus (tlk 74) oleks arvutuslikult ebaõige. Kohus tuvastas eelnevas (p 22), et hageja on kajastanud oma arvepidamises õigesti ja põhjendatult kolmanda isiku poolt tasutud summa 6 000 eurot. Hageja väljavõttest liisingulepingu täitmise kohta (tlk 17–22) nähtub, et tasumata on viivis summas 998,94 eurot. Seega on hageja viivise nõue põhjendatud.
25.Kostja taotlus viivise vähendamiseks seevastu ei ole põhjendatud. Viivise vähendamine toimub VÕS § 113 lg 8 järgi vastavalt VÕS § 162 lg 1 tingimustele, mille kohaselt võib kohus leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et käesolevas asjas nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur. Kohus võtab siinjuures arvesse, et hageja nõuab viivist üksnes 28. oktoobrini 2011 ja viivise määr on 0,3% päevas. Hageja arvestatud viivise summa kokku 3 329,53 eurot moodustab lepingu hinnast (26 539,58 eurot) 12,5%. Hageja nõudis põhivõlgnikult sõiduauto tagastamist 2010. aasta aprillis, sellest on praeguseks ajaks möödunud ligi kolm aastat. Hageja teavitas kostjat käenduskohustusest aegsasti ja korduvalt (tlk 15 ja 16). Neil asjaoludel on hageja nõutav viivis mõistlikus vahekorras rikutud kohustuse ulatusega ja kohus ei pea võimalikuks seda vähendada.
26.Viiendaks hindab kohus, kas hageja saab nõuda põhivõlgniku kohustuste täitmist kostjalt kui käendajalt. VÕS § 142 lg 1 alusel vastutab käendaja käenduslepinguga põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees reeglina solidaarselt. Kuivõrd põhivõlgnik ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi, vastutab kostja käendajana liisingulepingu kohase täitmise eest. Käenduslepingu (tlk 11) kohaselt vastutab käendaja liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, sh liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest, kusjuures käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 17 300 eurot. Hageja nõue on väiksem kostja kui käendaja vastutuse piirsummast.
27.Senise põhjal leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on tervikuna põhjendatud.
28.Lõpuks lahendab kohus kostja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et kohtuotsusega välja mõistetud summa kuulub tasumisele 18 osamaksena. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Rahalise nõudega hagiasjas tehtud otsuse täitmise korra kindlaksmääramine on kohtu hinnangul põhjendatud vaid erandlikel asjaoludel, eriti kui mõlema poole huve kaaludes ei saa pidada mõistlikuks ega vajalikuks kogu rahasumma korraga tasumist. Selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Kostja kohustus oma perekonda ülal pidada ei ole selline asjaolu, mis tingiks käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmise ajatamise. Neil ja eespool p-s 25 märgitud kaalutlustel jätab kohus kostja taotluse rahuldamata.
29.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 12 768,05 eurot.
30.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja