Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2013.a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-7335
Tsiviilasi
Margarita Rats hagi Emil Rats vastu kostja vara tagasivõitmiseks
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Margarita Rats (isikukood *) elukoht *) Kostja: Emil Rats (isikukood *) asukoht *
1.Keelduda menetlusse võtmast Margarita Rats hagi Emil Rats vastu kostja vara tagasivõitmiseks. 2.Edastada määruse ärakiri hagejale Margarita Ratsile. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
Asjaolud 22.02.2011 esitas hageja M. Rats Pärnu Maakohtule hagi kostja vara tagasivõitmiseks. 23.02.2011 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 14.03.2011 esitas hageja puuduste kõrvaldamise avalduse. Puuduste kõrvaldamise avalduses märkis hageja, et ta ei käsitle kostjaga tehingu teinud teist poolt ei kostja ega kolmanda isikuna. Märgitu oli ka hagiavaldusest ilmselgelt näha, et tegemist on informatsiooniga ja seda eelkõige kostja jaoks, kui kostja soovib märgitud isikut kaasata kolmanda isikuna. Samuti esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohtu seisukoht 22.02.2011 esitas hageja kohtule hagi, mille palus tunnistada kehtetuks tagasivõitmise korras võlgniku Emil Rats’i ja tehingu teinud teise poole OÜ Läänemaa Invest vahel 20.01.2011 sõlmitud korteri, mis asub * müügileping ja asjaõigusleping. Teise nõudena, kui kohus tunnistab tehingu kehtetuks, siis kohustada OÜ Läänemaa Invest andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri T. Söömer käsutusse tehingu alusel saadu – korteriomand. Kohus jättis hagi käiguta, sest menetlusosalistena oli hageja hagis märkinud hageja Margarita Ratsi, kostja Emil Ratsi ( võlgnik, tehingu teostaja) ja tehingu teinud teine pool OÜ Läänemaa Invest. Kohus selgitas 23.02.2011 kohtumääruses, et hagimenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja hagiavaldusest ning puuduste kõrvaldamise avaldusest selgub, et menetlusosalisteks peab hageja ennast ja kostjat Emil Ratsi. Samas on hageja esitanud nõude tehingu kehtetuks tunnistamiseks kostja Emil Ratsi ja OÜ Läänemaa Invest vahel. Kohus on seisukohal, et otsustamaks, kas tehing, mille on teinud Emil Rats ja OÜ Läänemaa Imvest on kehtetu või mitte, tuleb otsustada tehingu teinud mõlema poole osavõtul. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud kostjana OÜ Läänemaa Invest’i ning 14.03.2011 kohtule esitaud avalduses on hageja kategoorilisel seisukohal, et ta ei pea OÜ Läänemaa Investi kostjaks ega kolmandaks isikuks. Seega on hageja oma tahet menetlusosaliste suhtes avaldanud kohtule kahel korral, leides, et OÜ Läänemaa Invest ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliseks - ei kostjaks ega kolmandaks isikuks. Kohus on seisukohal, et tehingu kehtetuks tunnistamise hagi poolteks saavad olla hageja, kes esitab vastava nõude ning kostjateks on tehingu teinud pooled. Seega menetlusosalisteks on nõude esitaja ja vaidlustatud õigussuhte osalised. Seda kinnitab ka senine kohtupraktika. Kuna hageja on seisukohal, et tehingu üks pool ei ole kostjaks, siis on kohus seisukohal, et hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Kohus ei saa teha otsust isiku suhtes, kes ei ole menetlusosaline, kui isik on vaidlustatud õigussuhte osaliseks. Kohtul endal puudub TsMS § 208 lg 2 tulenevalt õigus kostja kaasamiseks. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Hageja on ise 14.03.2011 kohtule esitatud vastuväites kohtu tegevuse kohta olnud seisukohal, et 03.03.2011 on OÜ Läänemaa Invest müünud maha Kalda 12a-18
asuva koretriomandi, mistõttu hageja nõude rahuldamine tehingu tühistamiseks tagasivõitmise korras on võimatu. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis ei ole põhjendatud hagi tagamise avalduse lahendamine ja menetlusabi taotluse lahendamine, sest kohus on teinud tsiviilasjas lõpplahendi. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus esitada kohtule taotlus hagi tagamise eest tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 28,76 eurot, mille hageja tasus 22.02.2011.
Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.