Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.02.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-63085
Tsiviilasi
CITYPARK EESTI OÜ hagi S S vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
70 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S S apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja CITYPARK EESTI OÜ (registrikood 11534638, asukoht Sügise 5, Tallinn), lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja S S (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kiur Põld
Kohtuistungi toimumise aeg
05.02.2013
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.10.2012 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta CITYPARK EESTI OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.22.12.2011 esitas CITYPARK EESTI OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S Slt võla väljamõistmiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. CITYPARK EESTI OÜ esitas Harju Maakohtusse 07.03.2012 hagi, milles palub S Slt välja mõista põhivõlg 70 euro, menetluskulud 178,91 eurot ja viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.
2.Kostja parkis 05.04. ja 15.04.2011 oma sõiduautot Saab, registreerimisnumbriga xxxxxxx, hageja poolt opereeritavas tasulises eraparklas Tallinnas, Toompuiestee 27, ilma parkimise eest tasumata. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 05.04. parkimise eest tasumata jätmise eest 35 eurot ja 15.04.2011 kohta 35 eurot. Kostja leppetrahve ei tasunud.
3.Parkimistingimusi sisaldavat infotahvlit parkla sissesõiduteel on võimalik pidada parklaoperaatori pakkumiseks, samuti on selles ära toodud sõlmitava lepingu tingimused. Parkimistingimusi sisaldavatel infotahvlitel on välja toodud, et sõiduki parklasse parkimisel arvestatakse, et sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel on sõlmitud leping, seega väljendab see sõnaselgelt pakkumuse esitanud poole tahet olla nõustumise andmise korral lepinguga seotud.
4.Kostjale on kokku esitatud kuus leppetrahvi nõuet, millest neli on kostja tasunud 15.04.2011. Hagiavalduse aluseks olevate tasumata leppetrahvide maksetähtpäev saabus
19.04.ja 29.04.2011.
5.Leppetrahvi nõue ei ole ebamõistlikult suur. Hageja arvestas leppetrahvi suuruse määramisel asjaoluga, et leppetrahvi määr ületaks eraparkla ööpäeva tasu määra parkimise eest. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei tõendanud parkimist. Hageja ei tõendanud, et aadressil Toompuiestee 27 on parkla ning et hagejal on õigus parkimist korraldada. Hageja pole tõendanud, et sõiduk Saab registreerimisnumbriga xxx xxx on sõiduauto ning et nimetatud auto on kostja omandis. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on lepingu pooleks. Hageja ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Leppetrahv on ka ebamõistlikult suur. Esimese astme kohtu otsus
7.23.10.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis kostjalt välja põhivõla 70 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis välja menetluskuluna hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 63,91 eurot ja hageja õigusabikuludest 50 eurot ning viivise menetluskuludelt kuni kohtulahendi täitmiseni.
8.Kohus leidis, et hageja tõendas Saab registreerimisnumbriga xxx xxx parkimiste toimumist esitatud fotodega. Kohtu poolt tehtud järelepärimisele vastas Maanteeamet, et perioodil 05.04.-15.04.2011 oli sõiduki SAAB 9-3 reg.nr xxx xxx omanikuks S S.
16.01.2009 sõlmitud parkla üüri ja opereerimise lepingust nähtus, et hagejal on õigus kasutada parklat lepingus kokkulepitud tasu eest ja tingimustel. Parklas oleval infotahvlil on kirjas parkimistingimused ja on ära toodud sõlmitava lepingu tingimused. Kuivõrd parkimistingimusi sisaldavatel infotahvlitel on välja toodud, et sõiduki parklasse parkimisel arvestatakse, et sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel on sõlmitud leping, väljendab see sõnaselgelt pakkumuse esitanud poole tahet olla nõustumise andmise korral lepinguga seotud.
9.Hageja esitas leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul ning leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur, arvestades parkimistasu määra ööpäeva kohta ning nõude esitamise aega. Kuivõrd kostja ei täitnud oma kohustust, oli hagejal õigus leppetrahvi nõuda suuruses, mis oli kirjas.
10.Kohus leidis, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 on põhjendatud kostjalt hageja menetluskuluna välja mõista riigilõiv 63,91 eurot ja arvestades menetluse liiki ja menetluses hageja poolt tehtud toimingute hulka tuleb hageja esindajakulust välja mõista 50 eurot, samuti, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
11.S S palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
12.Kostja peab maakohtu otsust menetlusnormide rikkumise tõttu ebaõigeks. Kohtulahendis ei ole selged asjaolud, mida kohus tuvastas ning nendest tehtud järeldused. Samuti ei ole analüüsitud esitatud tõendeid ning apellandi väiteid tõendite lubatavuse kohta.
13.Hageja pidi ta tõendama kõiki parkimise asjaolusid, et on olemas sõiduk, see sõiduk jäeti seisma, seismajätmine toimus ettekavatsetult ning seismajätmine toimus kauemaks kui sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.
14.Hageja esitatud piltide koopiaid ei saa kasutada tõenditena, kuna pole selge, kuna, kus ja mis asjaoludel on need tehtud. Lisaks ei ole nimetatud koopiate põhjal võimalik tuvastada parkimist.
15.Kohtu otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on kohus leidnud, et parkimine toimus 05.04.2011 ja 15.04.2011 ja et sõiduk Saab, registreerimisnumbriga xxx xxx, on sõiduauto.
16.Hageja pole tõendanud, et sõiduki omanik on S S. ARK-i, kust hageja palus sõiduki registreerimistunnistuse koopia välja nõuda, ei eksisteeri enam 2009. aasta 1. juulist. Kohus on omaalgatuslikult, ilma kummagi poole taotluseta, teinud järelepärimisele Maanteeameti Liiklusregistrile. Seega on see tõend hangitud ebaseaduslikult ning kohus ei oleks tohtinud sellele oma otsuses tugineda. Samuti ei saa sõiduki omandiõiguse tuvastamisel tugineda ainuüksi liiklusregistri andmetele. Samas jääb arusaamatuks omandiõiguse väide üldse, kuna hageja väidetel on parkimislepingu pooleks sõiduki juht, mitte omanik.
17.Kohtuotsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et aadressil Toompuiestee 27 on hageja poolt välja üüritav parkla ja et parkimine toimus selles parklas.
18.Kohtuotsusest ei ole tuvastatav, kuidas kohus leidis, et just kostja parkis sõiduki. Ühelgi pildil ei ole kostjat. Hageja möönis, et piltidel ei ole tuvastatav sõiduki juht. Samas on hageja hagiavalduses välja toonud, et sõiduki parklasse parkimisel arvestatakse, et sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel on sõlmitud leping.
19.Hageja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Väidetav rikkumine toimus aprillis 2011, leppetrahvi nõude esitas hageja alles detsembris 2011 ning leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda tuleks vähendada.
Vastustaja seisukoht
20.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära kostja esindaja seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
22.Hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva nõude. Hageja, paigaldades parkla sissesõiduteele parkimistingimusi sisaldava infotahvli, millel on selgelt väljendatud tahe olla nõustumise andmise korral lepinguga seotud, tegi sellega pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Sõiduki juht parklasse sissesõitmisega andis nõusoleku lepingu sõlmimiseks infotahvlil väljatoodud tingimustel.
23.Hageja ei ole tuvastanud, kes sõidukiga Saab xxx xxx 05.04.2011 ja 15.04.2011 parklasse sisse sõitis ja sellega parkla operaatoriga lepingu sõlmis. Hageja esitas nõude sõiduki omaniku vastu. Samas ei ole hageja välja toonud, millisel alusel saab lepingu lugeda sõlmituks sõiduki omanikuga. Kostja ei ole asjaolu, et tema parkis auto, omaks võtnud. Seega pidi hageja seda asjaolu tõendama. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja esindaja kohtule, et S S eitab parkimist tol päeval antud parklas.
24.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et tal on S S vastu 05.04.2011 ja 15.04.2011 sõlmitud parkimislepingutest tulenev nõue.
25.Ülejäänud kostja vastuväited hagile ei ole asjakohased ja ei ole aluseks nõude rahuldamata jätmiseks. Lepingu kehtivus parklasse sissesõitnud juhiga ei sõltu sellest, kas tegu oli sõiduautoga, kes oli auto omanik, kui kaua kavatses juht parklas viibida ega ka sellest, millisel õiguslikul alusel operaator antud aadressil parklat peab. Küll aga peab parkimisteenuse pakkuja rakendama süsteemi, mis võimaldab tal pakkumuse vastu võtnud isikut, see on lepingu teist poolt, tuvastada.
26.Maakohus on vastanud kostja teistele vastuväidetele, kuid mitte sellele, et kostja ei pea end lepingu pooleks. Seega on maakohus jätnud ainsale olulisele vastuväitele hinnangu andmata, jõudes seetõttu ebaõigele kohtulahendile. Menetluskulude jaotus ja selgitus
27.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.