Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud 1.Kostja on XXX asuva korteriomandi kaasomanik ning korteriomandi majandamiseks moodustatud korteriühistu XXX liige. Kostja oma kohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt ei täitnud ja tal tekkis majandamiskulude, kommunaalteenuste ning viiviste võlgnevus. Korteriühistu loovutas kostja võlgnevuse nõudeõiguse loovutamise lepingu nr XXXalusel OÜ-le KI alljärgnevalt: 1.07.02.2011 nõudeõiguse loovutamise lepingu nr XXX lisa nr XXX alusel arve nr 201101-2100700301 võlgnevus 483,38 eurot ja viiviste võlgnevus 9,22 eurot, kokku 492,60 eurot; 2.07.12.2011 nõudeõiguse loovutamise lepingu nr XXX lisa nr XXX alusel arve nr 201111-2100700301 võlgnevus 453,39 eurot ja viiviste võlgnevus 12,94 eurot, kokku 466,33 eurot; 3.06.03.2012 nõudeõiguse loovutamise lepingu nr XXX lisa nr XXX alusel arve nr 201202-2100700301 võlgnevus 370,79 eurot ja viiviste võlgnevus 20,33 eurot, kokku 391,12 eurot. Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees XXX asuva korteriomandi majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ülaltoodud perioodil 1 307,56 eurot ning tasumisega viivitamise eest arvestatud viivis kokku 42,49 eurot. Vastavalt KÜ XXX ja OÜ KI vahel 31.08.2010 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingule nr XXX punkt 3.6 on lepingu kehtivusajal korteriühistu poolt OÜ-le KI loovutatavate nõuete teenustasuks 15 % nõuete kogu summast. Nimetatud lepingu alusel on OÜ-le KI loovutatud MP võlgnevus koos viivistega kokku 1350,05 eurot, millest teenustasu 15 % on 202,51 eurot. Vastavalt lepingu p 3.3 volitab korteriühistu OÜ-d KI nimetatud teenustasu võlgnikult sisse nõudma. Hageja on teavitanud kostjat korteriühistu XXX poolt majandamiskulude, kommunaalteenuste ning viiviste võlgnevuse loovutamisest hagejale nõudeõiguse loovutamise lepingu nr XXX alusel kirjadega 10.02.2011 nr XXX, 14.12.2011 nr XXX ja 15.03.2012 nr XX ning palunud kostjat tekkinud võlgnevused tasuda. Vaatamata hageja korduvalt esitatud nõudekirjadele, kostja aga võlgnevust ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1 307,56 eurot, viivis 42,49 eurot, teenustasu 202,51 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. TÕENDID: KÜ XXX põhikiri, nõude loovutamise leping nr. XXX, arved nr. 2011012100700301, 201111-2100700301, 201202-2100700301, nõudekirjad nr. XXX,XXX,XXX, e- kirjavahetus Kostja seisukoht 2.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ning palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja huvid on ilmselt konflikti KÜ XXX huvidega, kohtul tuleks uurida OÜ O töötajate seost, et hageja tegutseb kasumlikul eesmärgil, teenitakse juristi huvisid. Hageja võiks nõudest loobuda. Kohtu põhjendused 3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus 2 (3)

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on korteriomandi XXX, kaasomanik (t/l 111, kinnistusraamatu väljavõte, kohus omal algatusel kontrollinud, TsMS § 405 lg 1 p 8) ning et kostjal on hageja ees võlgnevus kokku summas 1 552,56 eurot. Võlgnevuse suurust tõendavad KÜ XXX poolt kostjale esitatud arved (t/l 51-53). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et KÜ XXX on loovutanud nõude kostja vastu hagejale (t/l 43-50, nõude loovutamise leping nr XXX). 5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. KÜ XXX on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale 31.08.2010.a ning selle üle ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja on kostjat nõude loovutamisest teatanud 10.02.2011.a, 14.12.2011.a ja 15.03.2012.a edastatud nõudekirjadega (t/l 76-78). Seega on hageja asunud uue võlausaldaja asemele ja tal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 6.Korteriühistu XXX põhikirja punkt 3.2 alapunkt 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras ja punkt 7 kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsiooni) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15.1 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 113 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid võlale, viiviseid ega ole mingeid vastuväiteid esitanud nende arvutuskäigule, ega ole esitanud tõendeid et ta oleks võla ära tasunud, leiab kohus, et kostja on jätnud täitamata põhikirja p 6 alapunkt 3.2, p 7 tuleneva majandamiskulude, sihtotstarbeliste maksete ja kommunaalkulude tasumise kohustuse, olles nendega viivituses, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses. 7.VÕS § 90 kohaselt võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista teenustasu summas 202,51 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa

3 (3)

väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud ning kostja nimetatule sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, lisaks ei ole esitanud tõendeid et kulu oleks ära tasutud. 8.Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja viivist VÕS § 76 lg 1, § 90, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 90, § 113 lg 1, KÜS § 15.1, § 7 lg 4 järgi. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt esitatud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

4 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.