OÜ Sintravella hagi J J J i vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. novembri 2012 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1143,69 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Sintravella apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Sintravella (registrikood 10786390), seaduslik esindaja Marek Aljand Kostja J J J (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.novembri 2012 otsuse resolutsioon muutmata, jättes hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Kõik menetluskulud jäävad hageja, OÜ Sintravella kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.04.04.2012 esitas OÜ Sintravella Harju Maakohtusse hagi J J J i vastu võlgnevuse 1143,69 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis Tallinna Ehitusekspert OÜ hagejalt veoteenuseid. Vastavalt kokkuleppele osutas hageja veoteenuseid ja esitas osutatud teenuste eest Tallinna Ehitusekspert OÜ-le 15.11.2011 arve nr 21779, summas 522,85 eurot (koos käibemaksuga), maksetähtpäev 25.11.2011, millest Tallinna Ehitusekspert OÜ tasus 60 eurot. Ülejäänud 462,85 eurot on käesoleva ajani tasumata. 30.11.2011 esitatud arve nr 21899, summas 680,84 eurot (koos käibemaksuga), maksetähtpäev 10.12.2011, on käesoleva ajani tasumata. Kostja kui Tallinna Ehitusekspert OÜ juhatuse liikme poolt 13.11.2011 hagejale väljastatud garantiikirja kohaselt garanteeris Tallinna Ehitusekspert OÜ tasumise vastavalt hageja töövõtulepingu tingimustele. Hageja töövõtulepingu tingimuste p 13 sätestas, et garantiikirja andnud tellija seaduslikud esindajad ja/või volitatud isikud annavad tagasivõetamatu nõusoleku täita töövõtja ees kõik tellija ees võetud kohustused solidaarselt tellijaga. Seega vastutab kostja solidaarselt Tallinna Ehitusekspert OÜ-ga VÕS § 65 lg 1 mõttes ning kostjalt nõutavaks põhisummaks arvete nr 21779 ja nr 21899 järgi on 1143,69 eurot.
3.Allkirjastades 13.11.2011 garantiikirja, oli J-J J töövõtulepingu tingimustega tuttav, kuna nii hinnakiri kui töövõtuleping tingimused olid hageja interneti kodulehel avaldatud. Lisaks kinnitas kostja lepingutingimused oma allkirjaga, kuna kõnealused lepingutingimused olid dokumendi allosas täiendavalt välja toodud. Äriühingu majandustegevuses on tavapärane, et äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, kuna äriühingud jätavad peale teenuse saamist selle eest tasumata. Äriühingu vastu nõude esitamine pole sellistel juhtudel reeglina mõistlik, kuna äriühingul puuduvad nõude täitmiseks rahalised vahendid.
4.Hageja ja kostja võlasuhtele ei saa kohaldada tarbijakäenduse sätteid, kuna kostja sõlmis lepingu äriühingu juhatuse liikmena, mis oli otseselt seotud tema majandus- ja kutsetegevusega. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et hagi on põhistamata ja esitatud nõuded on tõendamata. Hageja töövõtulepingu p 13 on tüüptingimus, mis ei ole hageja ja Tallinna Ehitusekspert OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu osaks, kuna tõendamata on kostja poolt eelnimetatud tüüptingimustest teadasaamine. Hageja töövõtulepingu tingimuste p 14 kohaselt peab garantiikirjale olema tehtud märge, et tellija (Tallinna Ehitusekspert OÜ) on tutvunud töövõtulepingu üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja poolt allkirjastatud garantiikiri ei väljenda sõnaselgelt töövõtulepingu üldtingimustega tutvumist. Kostja ei allkirjastanud tüüptingimust sisaldavat lepinguosa, mistõttu on tõendamata kostja tüüptingimustest teadasaamine. Juhatuse liikmena garantiikirja
allkirjastades ei jõudnud kostja arusaamisele ja seda ei nähtu ka garantiikirjast, et töövõtulepingu p-i 13 kui tüüptingimust tema kui füüsilise isiku suhtes soovitakse kasutada ja sellest tekib kostja ühinemine Tallinna Ehitusekspert OÜ kohustusega. Töövõtulepingu tingimuste p 13 on sisult sedavõrd ebatavaline, et selle töövõtulepingu osaks lugemine on välistatud ka VÕS § 37 lg 3 alusel. VÕS § 37 lg 3 mõttes on tüüptingimus üllatuslik juhul, kui see on sedavõrd ebatavaline, et lepingu pool ei võinud sellise tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata. Kui kostja oleks sellise kohustuse olemasolust teadlik olnud, ei oleks ta töövõtulepingut sõlminud, kuna kostja vastutus kõikide tellija (Tallinna Ehitusekspert OÜ) võetud kohustuste eest ei olnud töövõtulepingut sõlmides kostja tegelikuks sooviks ja tahteks. Isegi juhul, kui oleks tegemist kostja poolt Tallinna Ehitusekspert OÜ kohustustega ühinemisega, oleks see toimunud üksnes võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil VÕS § 178 lg 3 mõistes. Võlaõigusseaduse üldise mõttega on kooskõlas, et ka kohustusega ühinemisel võetakse käenduslepingu sätete kohaldamisel arvesse mh õigussuhte poolte olemust ja kui kohustusega ühinejaks on füüsiline isik, tuleb analoogia korras kohaldada ka VÕS § 143 tarbijakäenduslepingu sätteid. Arvestades, et töövõtulepingus ja töövõtulepingu tingimustes ei olnud ette nähtud käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat VÕS § 143 lg 2 mõttes, on kokkulepe ehk töövõtulepingu tingimuste p 13 tühine. Seega ei tekkinud kostjal tühise lepingu alusel vastutust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kohus leidis, et johtuvalt garantiikirja sõnastusest tuleb selles viidatud hageja töövõtulepingu tingimusi lugeda tüüptingimusteks VÕS § 35 mõttes. Johtuvalt VÕS §-st 37 ei muutunud nimetatud tüüptingimused hageja ja Tallinna Ehitusekspert OÜ vahelise veoteenuste osutamise lepingu (töövõtulepingu) osaks. 13.11.2012 garantiikirjas ei ole vastavalt töövõtulepingu p-le 14 tehtud konkreetset märget selle kohta, et tellija tutvus töövõtulepingu üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kuigi garantiikirjas on viide vastavale Interneti koduleheküljele (www.sintravella.ee), kus peaksid olema üldtingimused ja hinnakiri, puudub garantiikirja allkirjastanud isiku kinnitus, et ta nendega tutvus.
8.Kohus leidis, et kuna üldtingimuste p-s 14 on konkretiseeritud, kuidas peab olema tõendatud tüüptingimuste sisust teadasaamine, tuleb vastava asjaolu hindamisel sellest lähtuda. Kuivõrd garantiikirjal vastavat märget ei ole, ei ole tõendatud, et tellija töövõtulepingu üldtingimusega tutvus. Hageja väide, et kõik lepingutingimused olid garantiikirja allosas täiendavalt välja toodud, on paljasõnaline. Hageja poolt kohtule esitatud garantiikirjal selliseid lepingutingimusi ei ole märgitud.
9.Kohus leidis, et hageja töövõtulepingu tingimuste p 13 on oma sisult suhtes garantiikirja tingimustega sedavõrd vastuoluline, et seda ei saa johtuvalt VÕS § 37 lg-st 3 lugeda kostjaga sõlmitud lepingu osaks. Lähtudes garantiikirja tingimustest garanteerib Tallinna Ehitusekspert OÜ, keda esindab J J, volitatud isikute ehk kolmandate isikute poolt tellitud teenuste tasumise hageja poolt. Garantiikirjas on ainsa volitatud isikuna märgitud J J, kuid see ei välista, et Tallinna Ehitusekspert OÜ poolt võivad olla volitatud ka teised isikud. Seevastu hageja töövõtulepingu tingimuste p 13 kohaselt annavad garantiikirja andnud tellija (13.11.2011 garantiikirja puhul Tallinna Ehitusekspert OÜ) seaduslikud esindajad ja/või volitatud isikud nõusoleku täita hageja ees tellija kohustusi solidaarselt tellijaga. Garantiikirja ja töövõtulepingu tingimused on omavahel vastuolus (kui garantiikirja puhul vastutab Tallinna Ehitusekspert OÜ kui juriidiline isik kolmandate isikute, nii füüsiliste kui
juriidilistest isikutest volitatud isikute poolt tellitud teenuste tasumise eest, siis töövõtulepingu tingimuste p 13 kohaselt loetakse garantiikirja andnud isikut (Tallinna Ehitusekspert OÜ) tellijaks ja selle seaduslikud esindajad ja volitatud isikud (füüsilised ja juriidilised isikud) vastutavad solidaarvõlgnikena Tallinna Ehitusekspert OÜ kohustuste eest. Kohtu hinnangul on selline vastuolu põhilepingu ja tüüptingimuste vahel VÕS § 37 lg 3 mõttes ebatavaline. Majandustegevuses ei ole välistatud selliste lepingute sõlmimine, mille osaks on tüüptingimused või mil äriühingu omanikud ja juhatuse liikme vastutavad ka isiklikult äriühingu kohustuste eest. Käesoleval juhul ei saa sellest rääkida, johtuvalt garantiikirja sõnastuse/vormistamise puudustest.
10.Kohus leidis, et hageja töövõtulepingu tingimuste p 13 ei saanud hageja ja Tallinna Ehitusekspert OÜ vahel sõlmitud veoteenuste osutamise lepingu osaks (läbi 14.11.2011 garantiikirja), mistõttu kostja võlgniku (Tallinna Ehitusekspert OÜ) ja hageja vahelisest lepingust tulenevate võlgniku täitmata kohustuste eest võlgnikuga solidaarselt ei vastuta. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1143,69 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 13.11.2011 garantiikirjas ei ole vastavalt töövõtulepingu p-le 14 konkreetset märget selle kohta, et tellija on tutvunud töövõtulepingu üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kuigi garantiikirjas on viide vastavale interneti koguleheküljele, kus peaksid üldtingimused ja hinnakiri olema, puudub garantiikirja allkirjastanud isiku kinnitus, et ta on nendega tutvunud. Hageja on seisukohal, et kui garantiikirjas on sõnaselgelt märgitud, et juhatuse liige garanteerib tasumise vastavalt hageja töövõtulepingu tingimustele ja hinnakirjale (www.sintravella.ee), siis see ongi märge, millega lugeda, et tellija on tutvunud töövõtulepingu üldtingimuste ja hinnakirjaga.
13.Hageja selgitas 14.08.2012 arvamuses, et kostja oli igal juhul teadlik töövõtulepingu tingimustest, sest nii hinnakiri kui töövõtulepingu tingimused on kodulehel avaldatud samas kohas. Seega märkab iga OÜ Sintravella kodulehel töö hinnakirjaga tutvuv isik tahes tahtmata juuresolevaid tingimusi. Arvestades, et J J J i näol on tegemist Tallinna Ehitusekspert OÜ juhatuse liikmega (so isikuga, kellel on kohustus tegutseda majanduslikult otstarbekaimal viisil) tutvus ta kahtlemata enne lepingu sõlmimist hinnakirjaga ja seega ei saanud märkamata jääda hinnakirja juures olevad töövõtulepingu tingimused. Seda enam, et eeldatakse paremat ettevalmistust, kui leping on sõlmitud poole majandus- või kutsetegevusega seotud valdkonnas. Maakohus refereeris hageja väidet, kuid ei põhjendanud, miks ta sellega ei nõustu.
14.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja väide, et kõik lepingutingimused olid garantiikirja allosas ka täiendavalt välja toodud, on paljasõnaline, kuna hageja poolt kohtule esitatud garantiikirjal selliseid lepingutingimusi märgitud ei ole. Hagiavalduse lisas (04.04.2012 esitatud hagiavalduse lisa 1) oli kostja poolt ühe digiallkirjaga pdf-formaadis dokument, mille esimesel lehel oli garantiikiri ja järgmisel lehel (elektrooniliselt so arvutiekraanilt vaadatuna lehe allosas) OÜ Sintravella töövõtulepingu üldtingimused. Garantiikiri ja töövõtulepingu tingimused olid digitaalselt allkirjastatud, mõlemad dokumendid olid sama digiallkirjaga seotud. Kohus sattus järelduste tegemisel eksitusse, kuna dokumendi väljaprintimisel võis jääda mulje, et töövõtulepingu tingimusi ei ole allkirjastatud (kuna asuvad eraldi lehel). TsÜS § 80 lg-st 3 tulenevalt peab elektrooniline allkiri olema antud viisil, mis
võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Kuna kostja on garantiikirja kui ka töövõtulepingu tingimused digiallkirjaga kinnitatud, on TsÜS § 80 lg 3 kohaselt allkiri seostatav ka dokumendi sisuga.
15.VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepingu osale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on seisukohal, et garantiikirjas oli selgelt viidanud töövõtulepingu tingimustele ja kostjal oli võimalus selle sisust teada saada, kuna töövõtulepingu tingimused olid kättesaadavad nii kodulehel kui ka lisatud lepingule, mille kostja allkirjastas.
16.Maakohus asus seisukohale, et hageja töövõtulepingu tingimuste p 13 on oma sisult suhtes garantiikirja tingimustega sedavõrd vastuoluline, et seda ei saa johtuvalt VÕS § 37 lg-st 2 lugeda kostjaga sõlmitud lepingu osaks. Maakohus tõlgendas garantiikirja ja töövõtulepingut selliselt, mis tekitab segadust. Töövõtulepingu tingimuste p-st 13 tuleb välja, et solidaarkohustus on isikutel, kes on garantiikirja andnud isiku seaduslikeks või volitatud isikuteks. Antud juhul on arusaadav, et hageja sõlmis lepingu Tallinna Ehituseksperdiga, kelle seaduslikuks esindajaks on kostja. Viimane andis töövõtulepingu tingimuste p 13 kohaselt seadusliku esindajana nõusoleku solidaarkohustuse täitmiseks. Maakohus märkis õigesti, et majandustegevuses ei ole välistatud selliste lepingute sõlmimine, mille osaks on tüüptingimused või mil äriühingu omanikud ja juhatuse liikmed vastutavad ka isiklikult äriühingu kohustuste eest.
17.Hageja lepingu sõlmimise eesmärgiks oli tagada, et lepingulised kohustused saaksid täidetud ka juhul, kui tellija (Tallinna Ehitusekspert OÜ) hoiab oma lepinguliste kohustuste täitmisest kõrvale. Hageja soovis, et sel juhul oleks tagatud lepingu täitmine solidaarselt isiklikult garantiikirja allkirjastanud isiku poolt. VÕS § 29 lg 5 p 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki. VÕS § 29 § lg-st 6 tulenevalt tuleb lepingu tingimust tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Töövõtulepingu tingimuste p-i 13 mõistab iga sarnane mõistlik isik selliselt, et selle eesmärgiks on kohustuste tagamine solidaarselt tellijaga. Kohus tuletas vääralt töövõtulepingu tingimusi ja garantiikirja vahelise vastuolu ning kohaldas ebaõigesti VÕS § 37 lg-t 2. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid hagi tuleb jätta rahuldamata käesolevas otsuses märgitud põhjendustega.
20.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: • 13.11.2011 allkirjastas kostja OÜ Tallinna Ehitusekspert juhatuse liikmena garantiikirja, millega osaühing garanteeris volitatud isikute poolt tellitud teenuste eest tasumise vastavalt OÜ Sintravella töövõtulepingu tingimustele ja hinnakirjale
(www.sintravella.ee) 10 päeva jooksul alates arve väljastamisest. Volitatud isikuna märgiti garantiikirjale kostja nimi ja andmed; • hageja täitis OÜ Tallinna Ehitusekspert veoteenuste tellimusi 14.11.2011, 15.11.2011, 16.11.2011, 21.11.2011 ja 22.11.2011; • Hageja esitas OÜ-le Tallinna Ehitusekspert 15.11.2011 arve nr XXXX 522,85 euro tasumiseks, millest tellija tasus 12.01.2012 60 eurot ja 30.11.2011 arve nr XXXX 680,84 euro tasumiseks, mis on täies ulatuses tasumata; • OÜ Tallinna Ehitusekspert võlgnevus hageja ees on 1143,69 eurot; • hageja töövõtulepingu tingimuste p 13 sätestab, et garantiikirja andnud tellija seaduslikud esindajad ja/või volitatud isikud annavad tagasivõetamatu nõusoleku täita töövõtja ees kõik tellija ees võetud kohustused solidaarselt tellijaga.
21.Vaidlus on selle üle, kas kostja vastutab hagejale võla tasumise eest solidaarselt OÜ-ga Tallinna Ehitusekspert.
22.Maakohus leidis õigesti, et hageja töövõtulepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 tähenduses. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldustega, et need ei muutunud VÕS § 37 järgi hageja ja OÜ Tallinna Ehitusekspert poolt sõlmitud lepingu osaks, sest puudub garantiikirja allkirjastanud isiku kinnitus, et ta on nendega tutvunud. Erinevalt maakohtuste leiab ringkonnakohus, et garantiikirja tekstis sisaldub töövõtulepingu tingimuste p 14 kohane märge selle kohta, et tellija on tutvunud töövõtulepingu üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kuna kostja poolt allkirjastatud garantiikirjas on selgelt viidatud nii hageja töövõtulepingu tingimustele kui ka hinnakirjale, ei olnud vaja teha täiendavat märget nendega tutvumise kohta.
23.Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kostja allkirjastas OÜ Tallinna Ehitusekspert juhatuse liikmena digitaalselt nii garantiikirja kui ka töövõtulepingu tingimused, mis tõendab, et ta oli lepingu tingimustega tutvunud. Vastuses apellatsioonkaebusele kostja eeltoodu kohta vastuväidet ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on oma väidet tõendanud garantiikirja, töövõtulepingu tingimuste ja nende juures oleva digitaalallkirjade kinnituslehega (t lk 7-9). Seega olid tüüptingimused VÕS § 37 lg 1 järgi antud juhul lepingu osaks.
24.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et hageja töövõtulepingu tingimuste p 13 on oma sisult suhtes garantiikirja tingimustega sedavõrd vastuoluline, et seda ei saa VÕS § 37 lg 3 järgi lugeda lepingu osaks. Maakohus luges garantiikirjast ja tingimuste p-st 13 välja seda, mida seal tegelikult kirjas ei ole. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu otsuses viidatud vastuolu. Töövõtulepingu tingimuste p 13 järgi vastutavad solidaarselt tellijaga isikud, kes on garantiikirja andnud tellija seaduslikud või volitatud isikud. Antud juhul oli tellijaks, kes andis hagejale garantiikirja, OÜ Tallinna Ehitusekspert, kelle seaduslik esindaja ja ka garantiikirja järgi volitatud isik on kostja. Kostja on allkirjastanud nii garantiikirja kui ka töövõtulepingu tingimused. Seega on kostja andnud nõusoleku täita hageja ees kohustusi solidaarselt OÜ-ga Tallinna Ehitusekspert.
25.Vaatamata eeltoodud asjaoludele ei kuulu hagi rahuldamisele, sest töövõtulepingu üldtingimuste p 13 on VÕS § 143 lg 2 järgi tühine. Vaidlusalune leping sõlmiti 13.11.2011. Alates 05.04.2011 kehtiv VÕS § 143 lg 1 regulatsioon sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Kostja on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimummääras. Antud juhul seda tehtud ei ole. Asjaolu, et kostja on OÜ Tallinna Ehitusekspert juhatuse liige, kes tegutses osaühingu kohustuse täitmist tagades oma majandus- või kutsetegevuses, ei oma alates 05.04.2011 kehtiva VÕS § 143 lg 1 redaktsiooni kohaselt tähtsust. Kuna
käenduskohustust sätestav üldtingimuste p 13 on tühine ja see ei kuulu täitmisele, ei ole hagi võimalik rahuldada.
26.Maakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse lõppjärelduse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
27.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.