Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-22886
Tsiviilasi
VETA-A Kaubamaja AS hagi Aktsiaselts NAROVA vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
1595 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. juuli 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VETA-A Kaubamaja AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): VETA-A Kaubamaja AS (registrikood: 1020059; asukoht: Narva Tallinna mnt 33), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir Vastustaja (kostja): Aktsiaselts NAROVA (registrikood: 10246009; asukoht: Narva Tiimani 1), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 4. juuli 2012 otsus. Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
Tunnistada
sundtäitmine
täiteasjas
nr
066/2011/852 01.10.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 24-09-NV ning ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 1964 01.10.2011 alusel lubamatuks.
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud AS-i Narova kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.VETA-A Kaubamaja AS esitas hagi Aktsiaselts NAROVA vastu tunnistada 01.10.2010. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 24-09-NV, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 1964 alusel algatatud sundtäitmine täiteasjas nr 066/2011/852 lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid VETA-A Kaubamaja AS ja Aktsiaselts NAROVA 01.10.2010. a nõude loovutamise lepingu nr 24-09-NV, millega Aktsiaselts NAROVA loovutas VETA-A Kaubamaja AS-ile nõuded kogusummas 96 984,39 eurot OÜ Optimaks ja Nikolai Naumovi vastu. 01.10.2010. a sõlmisid VETA-A Kaubamaja AS ja Aktsiaselts NAROVA ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 1964. Aktsiaselts NAROVA loovutas VETA-A Kaubamaja AS-ile nõuded OÜ Optimaks ning Nikolai Naumovi vastu. Vastavalt nõude loovutamise lepingule tulenesid loovutatavad nõuded Aktsiaseltsi NAROVA ja OÜ Optimaks vahel 31.10.2007. a sõlmitud laenulepingust, 27.02.2009. a ja 31.12.2009. a sõlmitud laenulepingu lisadest ja täiendavatest kokkulepetest, aga samuti ka Aktsiaseltsi NAROVA ja Nikolai Naumovi vahel 22.02.2005. a sõlmitud laenulepingust nr 3. Hageja leidis, et kuna Nikolai Naumov on VETA-A Kaubamaja AS seaduslik esindaja, siis ÄS § 281 sättest tulenevalt on nõuete loovutamise leping tühine. Aktsiaselts NAROVA
väidetav nõue OÜ Optimaks vastu on rahatu, sest Aktsiaselts NAROVA ei ole 31.10.2007. a vormistatud laenulepingu alusel OÜ-le Optimaks laenu andnud. Kohtu poolt antud tähtaja jooksul muutis VETA-A Kaubamaja AS 05.04.2012. a (II. kd; tl.94-99) osaliselt hagi alust ning taganes ühepoolselt võlaõiguslikust lepingust nr 24-09-NV osaliselt, OÜ Optimaks vastu suunatud nõuete loovutamise osas.
2.Aktsiaselts NAROVA hagi ei tunnistanud. Aktsiaselts NAROVA asus seisukohale, et VETA-A Kaubamaja AS tõlgendab vääralt ÄS §-s 281 sätestatud laenukeelu rakendamist. Sundtäitmisele pööratud nõue tuleneb nõude loovutamise lepingust, mitte laenulepingu ülevõtmisest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 04.07.2012. a otsusega rahuldamata VETA-A Kaubamaja AS hagi Aktsiaselts NAROVA vastu täiteasjas nr 066/2011/852 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus tühistas Viru Maakohtu 18.05.2011. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2011/852, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Kohus jättis menetluskulud käesolevas tsiviilasjas VETA-A Kaubamaja AS kanda. Kohus jättis täitekulud täiteasjas nr 066/2011/852 VETA-A Kaubamaja AS kanda. Kohus leidis, et VETA-A Kaubamaja AS-i poolt esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on esitatud õigeaegselt (Narva kohtutäituri Andrei Kreki täitemenetlus nr 066/2011/852 ei ole veel lõppenud) ja õige kostja, kui asjaõigusliku nõude esitanud ühishüpoteegi pidaja vastu, kes on nimetatud täitemenetluses sissenõudjaks. Kohus tuvastas, et Narva kohtutäitur Andrei Krek alustas täitemenetlust TMS § 2 lg 1 p 19 alusel. Aktsiaselts NAROVA esitas kohtutäiturile lisaks täitedokumendile veel lihtkirjalikus vormis sõlmitud nõude loovutamise võlaõigusliku lepingu nr 24-09-NV. Nõude loovutamise leping nr 24-09-NV oli lihtkirjalik leping, kuid Jõhvi notar Andrei Lõssenko kinnitas lepingule allakirjutanud esindajate allkirjade õigsuse. AÕS § 352 lg 1 alusel on selline notariaalne leping täitedokumendina sundtäidetav, kui ühishüpoteek on kantud kinnistusraamatusse. Kohus tuvastas, et käesoleval juhtumil oli ühishüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Kohus asus seisukohale, et Aktsiaseltsil NAROVA on käesoleval juhul kaks realiseeritavat nõuet: 1) hüpoteegipidajana on tal asjaõiguslik nõue ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omaniku VETA-A Kaubamaja AS-i suhtes; 2) võlausaldajana on Aktsiaseltsil NAROVA võlaõiguslik nõue isikliku võlgniku VETA-A Kaubamaja AS-i vastu, kes on ka ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikuks. Võlaõigusliku nõude alusel saab Aktsiaselts NAROVA nõuda täitmist kogu VETA-A Kaubamaja AS-i varast (sealhulgas ka ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjadest). Täitetoimiku nr 066/2011/852 materjalide alusel on Aktsiaselts NAROVA esitanud VETA-A Kaubamaja AS vastu asjaõigusliku nõude. Kohus luges tuvastatuks, et VETA-A Kaubamaja AS ei ole kinnistusraamatu kandel põhinevaid vastuväiteid Aktsiaselts NAROVA vastu esitanud, kuid VETA-A Kaubamaja AS on esitanud hüpoteegipidaja vastu vastuväited võlaõiguslikul alusel. ÄS § 281 lg 1 ja lg 5 sätestab keelu aktsiaseltsile anda laenu, krediiti (või teha muid samaväärseid tehinguid): 1) oma aktsionärile, kelle aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent aktsiakapitalist; 2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist; 3) isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks ja 4) oma juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristile. ÄS § 281 sätestab, et ÄS § 281 lg-tes 1 ja 21 sätestatut rikkuv tehing on tühine.
Kohus oli seisukohal, et äriseadustik keelas VETA-A Kaubamaja AS-il anda laenu või krediiti oma juhatuse liikmele Nikolai Naumovile, aga samuti sõlmida muid samaväärseid tehinguid. Leping sõlmiti VETA-A Kaubamaja AS ja Aktsiaselts NAROVA vahel, järelikult ei rikutud ÄS §-s 281 sätestatud keeldu. Kohus leidis, et nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 mõistes, kuna sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse „kuuluvust“ ning loovutamist tuleb eristada loovutuse aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust ehk kohustustehingust, mille täitmiseks loovutamine toimub. See võib olla mistahes võlaõiguslik leping, mille esemeks on nõudeõigus ning mille täitmiseks on vajalik selle ülekandmine uuele võlausaldajale. Nõudeõiguse loovutamise puhul on tegemist asja omandi üleandmisele sarnase abstraktse tehinguga. Tasulise võõrandamise puhul on nõudeõiguste üleandmise aluseks nõudeõiguse müügileping. Nõude müümise (võõrandamise) puhul toimub müügilepingu täitmine nõude loovutamise teel. TsÜS § 6 lg 4 kohaselt ei sõltu käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest, mille tõttu on nõude loovutamise lepingus nr 24-09-NV sisalduv käsutustehing alati kehtiv. Lepingu sõlmimisega on Aktsiaselts NAROVA oma kohustused VETA-A Kaubamaja AS-i ees täitnud (nõudeõigused VETA-A Kaubamaja AS-ile üle andnud) ning Aktsiaseltsil NAROVA on tekkinud õigus saada müügilepingus nr 24-09-NV ettenähtud tasu nõuete eest. Kohus asus seisukohale, et lepingu kehtetuse korral on selles sisalduv käsutustehing jõus. Käsutustehingu kehtivuse tõttu on Aktsiaseltsil NAROVA õigus esitada nõue VETA-A Kaubamaja AS-i vastu alusetu rikastumise sätete alusel, sest käsutustehing varaliste nõudeõiguste loovutamise kohta on endiselt jõus (TsÜS § 6 lg 4). VÕS § 396 lg-te 1-3 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenulepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laenulepingu mõistest tulenevalt on laenuleping reeglina tasuline kestvusleping. VÕS-is kehtiv laenulepingu regulatsioon erineb TsK §-des 272-278 kehtinud laenulepingu regulatsioonist selle tõttu, et praegu ei ole laenulepingu näol tegemist reaalse lepinguga. Reaalne leping loeti sõlmituks ja kehtivaks alles lepingu objektiks oleva rahasumma või asjade üleandmisega. Just selle asjaolu tõttu ei saa laenu saaja VÕS-ist lähtuva laenulepingu regulatsiooni puhul vaidlustada laenulepingut selle rahatuse tõttu. Kohus leidis, et kuna laenuvõtja ise ei saa laenulepingut vaidlustada rahatuse tõttu, siis ei saa seda teha ka isik, kellele on laenulepingust tulenev nõue loovutatud müügilepingu alusel. VETA-A Kaubamaja AS poolt esitatud vastuväide ühishüpoteegipidaja nõudele ei ole asjakohane ja ei põhine seadusel. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 sätestab, millal on tegemist olulise lepingurikkumisega. VETA-A Kaubamaja AS ei ole tõendanud, et Aktsiaselts NAROVA rikkus nõude loovutamise lepingu nr 24-09-NV tingimusi ning mõni lepingus nimetatud nõue jäi käsutustehingu kohaselt VETA-A Kaubamaja AS-ile üle andmata. Kohus luges tõendatuks, et VETA-A Kaubamaja AS ise rikkus võlaõigusliku nõudeõiguse müügilepingu ehk nõude loovutamise lepingu nr 24-09-NV tingimusi ning ei tasunud Aktsiaseltsile NAROVA nõuete
eest lepingus kokkulepitud hinda, mille tõttu pidi Aktsiaselts NAROVA esitama ühishüpoteegist tuleneva asjaõigusliku nõude VETA-A Kaubamaja AS (kinnistute omaniku) vastu. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus VETA-A Kaubamaja AS hagi rahuldamata, kuna VETA-A Kaubamaja AS ei esitanud mitte ühtegi vastuväidet TMS § 2 lg 1 p-st 19 tulenevale täitedokumendile. Selle asemel esitas VETA-A Kaubamaja AS vastuväiteid nõude loovutamise võlaõiguslikule lepingule nr 24-09-NV. mis oli ühishüpoteegi seadmise aluseks. Kõik VETA-A Kaubamaja AS vastuväited lükkas kohus tagasi kui mitteasjakohased. VETA-A Kaubamaja AS ei ole tõendanud kohtule TMS § 221 lg-s 1 nimetatud asjaolusid. Kõik VETA-A Kaubamaja AS võlaõiguslikud vastuväited ühishüpoteegipidaja asjaõiguslikule nõudele luges kohus mitteasjakohasteks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.VETA-A Kaubamaja AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) juhib apellant tähelepanu asjaolule, et nõude aluseid on kaks (tühisus ja taganemine); 2) on kohus jätnud tähelepanuta VÕS § 164 lg 1 ja lg 2, mille alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega nõude loovutamisega sai apellandist laenuandja ning ta sai laenulepingust tuleneva õiguse nõuda OÜ-lt Optimaks ja Nikolai Naumovilt laenu tagastamist. Kohus on vääralt tõlgendanud äriseadusest tulenevat laenukeeldu ning jätnud kohaldamata ÄS § 281 lg-d 1 ja 4, VÕS § 164 lg-d 1 ja 2, VÕS § 168 lg 1, TsÜS § 87 ja § 84 lg 1. Apellandi seisukohalt on ÄS § 281 lg-st 5 tulenevalt hõlmatud ka nõude loovutamise keeld (nõude loovutamine tühine) olenemata, et tehingu pooleks ei ole otseselt aktsionär või juhatuse liige. Antud alusel kuulub hagi rahuldamisele; 3) toimub tehingu tühisuse ja/või kehtetuse korral tõesti tagasitäitmine ja kohalduvad alusetu rikastumise sätted, kuid antud juhul ei ole alusetu rikastumise nõue tagatud asjaõiguslikult ning seega ei saa nõuet sundtäita. Alusetu rikastumise nõue kuuluks realiseerimisele antud sundtäitmise väliselt. Haginõue põhineb asjaoludel, et kohustustehing on õigustühine ja kehtetu. Kohtu seisukoht käsutus- ja kohustustehingu eristamisest on küll õige, kuid kohus on jätnud tähelepanuta, et abstraktsioonipõhimõtte kohaselt (TSÜS kommenteeritud väljaanne § 6) on teatud juhtudel kehtetud nii kohustus- kui käsutustehing. Apellandi seisukohalt on antud juhul laenukeelu rikkumine vastava mõjuga. Olenemata käsutustehingu kehtivusest puudub vastustajal apellandi vastu sundtäidetav võlaõiguslik nõue; 4) ei ole tänaseni esitatud ühtegi tõendit laenu üleandmise kohta OÜ-le Optimaks. Peale tõendite esitamise tähtaja möödumist taganes apellant lepingu vastavast osast tuginedes VÕS § 116 lg-tele 1 ja 2. Taganemine toimus mõistliku aja jooksul, st koheselt, kui oli lõplikult selge, et vastustajal puuduvad tõendid laenu andmise kohta. Kohtu analüüsitud laenu rahatusele tuginemine ei oma asjas tähtsust, kuna antud juhul omas rahatus tähtsust nõude loovutamisest taganemisel VÕS § 168 sätetele tuginedes. Kohus ei ole antud tõendeid hinnanud ning on jätnud eeltoodu tähelepanuta; 5) põhineb hagiavaldus tehingu tühisusel ja võlasuhte lõppemisel taganemisega. Antud alused on kohtu poolt põhjendamatult jäetud tähelepanuta ning kohaldamata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 asunud seisukohale, et TMS § 221 lg 1 näidisloetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist;
6) väljub täitekulude sissenõudmine, määramine ja jaotus kohtu pädevusest.
5.Aktsiaselts NAROVA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) seab apellant kahtluse alla ühe põhiprintsiipidest – õigusselguse. Maakohus leidis õigesti, et ÄS § 281 lg 1 ja lg 5 sätestavad äriühingule keelu tehingutele – õigusnormis nimetatud isikutele laenu andmise ning nendega krediidilepingute ja muude majanduslikult samaväärsete tehingute tegemise. Seda keeldu ei saa laiendada seaduses nimetamata tehingutele. Krediidilepinguga samaväärsete lepingute mõiste avab VÕS § 401 lg 2. Nõude loovutamise tehing on iseseisev tehing ja reguleeritud VÕS 9. peatükiga. Nõude loovutamise tehingu puhul ei ole tehingu osapooleks juhatuse liige (vähemalt mitte antud juhul), mis on keelatud tehingute imperatiivne komponent; 2) ei muuda kohtu käsitlus asjaõiguslikest ja võlaõiguslikest aspektidest nõude loovutamisel maakohtu lahendi õigsust, sest nõude loovutamise tehing ei ole keelatud tehing ega seetõttu tühine; 3) on maakohus õigesti tuvastanud, et sellisel alusel nõude loovutamise lepingust taganemine on alusetu, sest vastuväide on ümber lükatud mh laenulepingu alusel saadud raha suures osas tagastamisega võlgniku poolt ning tehtud ajal, mil apellant on minetanud õiguse taganeda. Taganemistähtaja arvutamisel tuleb lähtuda VÕS § 119 lg 1 p 1 alusel ajast, mil apellandile sai teatavaks, et OÜ Optimaks ei ole laenu saanud. Apellant kinnitas nõude loovutamise lepingus sõnaselgelt, et on tutvunud omandatavate nõuete aluseks olevate dokumentidega. Seega pidi apellant juba nõude omandamisel teadma, kas võlgnik tegelikult sai laenu; 4) ei anna VÕS § 118 lg 1 p 1 apellandile alust tähtaja pikendamiseks sõltuvalt sellest, millal ta täiendava tähtaja annab, vaid on teiseks eelduseks taganemisele, kui mõlemad õigusnormi eeldused on täidetud. Maakohus ei ole VÕS § 118 kohaldamisel eksinud; 5) puudub viidatud Riigikohtu lahendil antud asja kontekstis sisuline väärtus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi. Ühtlasi muudab ringkonnakohus käesoleva otsusega menetluskulude jaotust maakohtus.
7.Hageja esitas nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mis põhines nõude loovutamise lepingul ja selle täitmise tagamiseks seatud ühishüpoteegi lepingul. Nõude loovutamise lepinguga loovutati hagejale kaks nõuet. 1) AS Narova (laenuandja) ja OÜ Optimaks (laenusaaja) vahel 31.10.2007 sõlmitud laenuleping, millega anti laenusaajale laenu 612 950 kr ja ja 27.02.2009 ja 31.12.2009 sõlmitud lisakokkulepped, millega tõsteti aastaintressi määra 25-le %-le; 2) AS Narova (laenuandja) ja N. Naumovi (laenusaaja) vahel 22.05.2005 sõlmitud laenuleping, millega anti laenusaajale laenu 300 000 kr ja 27.02.2009 ja 31.12.2009 sõlmitud lisakokkulepped, millega anti laenu juurde 237 000 kr ja tõsteti intressimäära 25 %-ni. Hageja esitas nõude loovutamisest tuleneva lepingu täitmisel OÜ Optimaks nõude osas vastuväite, et tegemist on rahatu laenulepinguga ja see andis aluse selles osas nõude loovutamise lepingust taganemiseks ja N. Naumoviga sõlmitud lepingute osas, kuna loovutamise tagajärjel tekiks seadusega keelatud tagajärg, siis selles osas on nõude loovutamine tühine.
8.Ringkonnakohus leiab, et hagejal on sundtäitmise lubamatuse hagimenetluses lubatud eeltoodud vastuväidete esitamine ning kohus pidi kontrollima, kas need annavad aluse hagi
rahuldamiseks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-134-07 p-is 11 leidnud, et TSM § 221 lg-t tuleb tõlgendada laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud.
9.Ringkonnakohus käsitleb hageja väiteid nõude loovutamise lepingu ja selle aluseks olevate kahe laenulepingu osas eraldi. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Ringkonnakohtu arvates on nõude loovutamise leping osadeks jagatav, kuna loovutati kaks erinevat nõuet kahe erineva võlgniku vastu, asjaolu, et nõuete tagamiseks seati ühishüpoteek ei muuda nimetatud asjaolu. Hageja tugines ka maakohtus nõude loovutamise lepingu ühe osa tühisusele ja kostja sellisele jagamisele vastuväiteid ei esitanud. Käesolevas asjas tuleb eristada nõude loovutamist kui käsutustehingut ja selle aluseks olevat võlaõiguslikku lepingut, mis käesolevas asjas on müügileping, ning kahte loovutatud nõuet, milleks on kaks laenulepingut, milledel on erinevad laenusaajad, samuti müügilepingu tagamiseks seatud ühishüpoteegilepingut.
10.Apellandi väite kohaselt on nõude loovutamine ÄS § 281 lg 1 p 4 ja lõigete 4 ning 5 alusel osaliselt tühine, s.o osas mille aluseks on AS Narova (laenuandja esindaja V. Mjatšin) ja N. Naumovi (laenusaaja) vahel 22.05.2005 sõlmitud laenuleping, millega anti laenusaajale laenu 300 000 kr ja 27.02.2009 ja 31.12.2009 sõlmitud lisakokkulepped, millega anti laenu juurde 237 000 kr ja tõsteti intressimäära 25 %-ni. Nimetatud sätetest tulenevalt ei või aktsiaselts anda laenu oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile ja sätestatut rikkuv tehing on tühine ning nimetatud keeldu kohaldatakse vastavalt krediidilepingutele ja muudele majanduslikult samaväärsetele tehingutele. Apellant tugineb asjaolule, et nõude loovutamisega muutus N. Naumoviga sõlmitud lepingutes võlausaldajaks (laenuandjaks) Veta-A Kaubamaja AS, kelle juhatuse liige on N. Naumov, kes samaaegselt oli ka laenusaaja. Ringkonnakohtu arvates ei saa hilisema tehingu tulemusel (nõude loovutamisega) kaasnev ÄS § 281 lg 1 p-s 4 sätestatud olukord tuua kaasa tagajärge, et tehing (laenuleping) oli algusest peale tühine. Samas leiab ringkonnakohus, et on täidetud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused. ÄS § 281 lg 5 kohaldub tehingutele, mis ei ole seaduses sõnaselgelt sätestatud, kuid on tehtud eesmärgiga minna laenukeelust mööda ja mis toovad kaasa laenukeeluga hõlmatud tehingutega sarnase olukorra. Käesolevas asjas on tuvastatud, et nõude loovutamise tehing toob kaasa laenukeelu olukorra. Seadusega on keelatud möödahiilimine laenukeelu eesmärgist ehk olukord, kus aktsiaselts sisuliselt täidab juhatuse liikme eest mingit kohustust. Juhul, kui sundtäitmist pidada lubatavaks nõude loovutamise lepingu alusel N. Naumoviga sõlmitud lepingute alusel, siis realiseeruks ÄS § 281 lg 1 p 4 sätestatud keeld. VÕS § 164 lg 1 teise lause kohaselt nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tühine on nõude loovutamise leping N. Naumovi nõude osas, kuna see tooks kaasa seadusega vastuolus oleva tagajärje, seetõttu saab lugeda, et nõude loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud. TsÜS § 87 alusel on tühine ka müügileping. Nõude loovutamise tagamisel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping on kehtiv, kuid nõude puudumise tõttu summas 50 890,74 € (796 267 kr) on selle summa osas 01.10.2010. sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 24-09-NV alusel sundtäitmine lubamatu.
11.Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et kui asuda seisukohale, et nõude loovutamine N. Naumovi nõude osas ei ole seadusega vastuolus ja/või kui see ei too kaasa tühisust, siis esineks alus nimetatud nõude osas tunnistada sundtäitmine lubamatuks TsÜS § 138 lg 2 alusel, mille kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
12.Apellant on esitanud kaks vastuväidet nõude loovutamise lepingu sundtäitmisele osas, mille aluseks on OÜ-ga Optimaks sõlmitud laenuleping. Esiteks, et loovutatud nõude alus ehk laenuleping oli rahatu ning teiseks, et rahatuse tõttu ta taganes selles osas, so nõude osas summas 46 093,66 € (721 209 kr) nõude loovutamise lepingust mõistliku aja jooksul.
13.Kuna taganemisõiguse aluseks oli väidetav laenulepingu rahatus, siis kontrollib ringkonnakohus esmalt tehingu rahatuse vastuväidet. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuna nõude loovutamisega asus apellant nö võlausaldaja ehk laenuandja asemele, siis ei saa ta laenulepingu rahatusele tugineda. Ringkonnakohus leiab, et nõude omandaja saab esitada väite, et talle loovutati nn rahatu laenuleping, st nõude omandaja ei saa hiljem oma nõuet võlgniku vastu realiseerida, kuna võlgnikul oleks õigus rahatusele tugineda. Seetõttu tuleb lugeda lubatavaks, et nõude omandajal on õigus nõude loovutamise lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel tugineda omandatud nõude rahatusele, mis ei muudaks tühiseks nõude loovutamist, kuid tooks kaasa sundtäitmise lubamatuse.
14.Maakohus ei ole hinnanud hageja poolt esitatud väiteid ja tõendeid, et laenuleping oli rahatu ega ka kostja esitatud väiteid ja tõendeid selle kohta, et laenuleping on täidetud. Menetlusosalised ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlusi täiendavaks tõendite kogumiseks. Apellandi väide, et kostja ei esitanud maakohtus tõendeid selle kohta, et OÜ-ga Optimaks sõlmitud laenuleping on täidetud, ei ole formaalselt õige. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja esindas 03.01.2012 maakohtule hageja seadusliku esindaja N. Naumovi e-kirja, milles ta kinnitab, et OÜ-l Optimaks on tekkinud laenukohustus AS-i Narova ees ( I kd lk 157) ja Sampo Panga maksekorralduse väljavõtte, mille kohaselt on tasutud 22.06.2010 AS-ile Narova 200 000 kr. Maksekorralduse selgituse kohaselt „ OÜ Optimaks laenulepingu 31.10.2007 tagasimakseks, 2.1. Kavatsuste protokoll 09.06.2010.a alusel“ (I kd lk 159). Kostja esindaja edastas koopia taotlusest hageja lepingulisele esindajale ( I kd lk 155). Samuti esitas 04.01.2012 kostja maakohtule taotluse võtta asja juurde OÜ Optimaks saldokinnitus, mis kajastas võlgnevust AS Narova ees 31.12.2009 seisuga, nimetatud kinnituse oli allkirjastanud N. Naumov 29.01.2010 (I kd lk 160-161, 164) . Hageja esitas maakohtule OÜ Optimaks juhatuse liikme I. Ṡitojeva koostatud õiendi, milles teatab, et ei ole 31.10.2007 laenu saanud ja ei tunnista seda. OÜ Optimaks poolt oli tasutud 200 000 kr, kuid mitte selle lepingu alusel ning N. Naumovil ei olnud volitusi OÜ-le Optimaks laenu saamiseks (II kd lk 97, 99). Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus andis pooltele aega tõendite esitamiseks ning pooled ei ole esitanud väiteid, et nendel jäid menetlusnormide rikkumise tõttu tõendid esitamata, siis on ringkonnakohus pädev esitatud tõendeid hindama. Ringkonnakohus hindab asja juurde võetud tõendeid TsMS § 232 sätestatud reeglitega kooskõlas. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud tõend, mille kohaselt AS-ile Narova on tasutud 200 000 kr ei tõenda kostja väidet, et tegemist oli vaidlusaluse laenulepingu täitmisega. Asja materjalidest nähtub, et AS Narova sõlmis erinevate isikutega lepingud, kostja esitatud maksekorraldusel on selgituses viide laenulepingust hiljem sõlmitud „kavatuste protokollile“,
mille sisu kostja ei selgitanud. Hageja esitas nimetatud maksekorralduse alusel makse teinud OÜ Optimaks juhatuse liikme kinnituse, et 200 000 kr ei tasutud OÜ-ga sõlmitud laenu katteks, vaid kokkuleppel, N. Naumovi laenu katteks. Nimetatud väidet kinnitab maksekorraldusel viidatud kavatsuste protokolli äramärkimine. Hageja esitatud tõendi kohaselt puudus N. Naumovil volitus, et võtta OÜ Optimaks nimel laenu. Kostja sellele vastuväidet esitanud ei ole ja asja materjalidest ei nähtu, et N. Naumov oleks olnud OÜ Optimaks seaduslik esindaja. Kuna asjas aga ei ole esitatud tõendeid N. Naumovi esindusõiguse või selle puudumise kohta laenulepingu sõlmimise ajal 2007 aastal, siis ei ole OÜ Optimaks seadusliku esindaja väide aluseks seada kahtluse alla laenulepingu sõlmimise õigus, kuid on piisav, et lugeda ebausaldusväärseks N. Naumovi poolt OÜ Optimaks nimel 29.01.2010 koostatud saldokinnitus. Ringkonnakohus märgib, et laenulepingu p 3.1. kohaselt „käesolev leping loetakse sõlmituks alates laenusaajale rahavahendite ülekandmise momendist“ (I kd lk 49) , seega lasus hageja esitatud tõendite esitamise järgselt kostjal kohustus tõendada, et laenuleping on jõustunud ja täidetud. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei vaielnud hageja esitatud OÜ Optimaks seadusliku esindaja kinnituse õigsusele vastu, vaid jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et sundtäitmisele pööratud nõue tuleneb nõude loovutamise lepingust ja nn aluslepingute üle ei saa vaielda ( II kd lk 106-107). Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud laenusaaja OÜ Optimaks juhatuse liikme I. Ṡitojeva kirjaliku kinnitusega, et laenuleping oli rahatu.
15.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et 28.03.2012 esitatud taganemisavaldus on tehtud mõistliku aja jooksul. Nõude loovutamise leping sõlmiti 01.10.2010 ja lepingu p. 4.3. kohaselt andis võlausaldaja üle uuele võlausaldajale kõik nõuet tõendavad dokumendid ja uus võlausaldaja kinnitas oma allkirjaga lepingul, et on saanud kõik vajalikud dokumendid (II kd lk 18). VÕS § 118 lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Ringkonnakohtu arvates sai hagejal nõude loovutamise dokumentide alusel tekkida kahtlus võimaliku lepingu rikkumise osas ning tal oli võimalik ajaliselt varem küsida vajadusel täiendavaid dokumente. Asjaolu, et hagejal kui uuel võlausaldajal kujunes veendumus, et nõude loovutamine põhineb osaliselt rahatul lepingul ca 2 aasta pärast, ei anna alust lugeda taganemine toimunuks mõistliku aja jooksul.
16.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Optimaks nõudel põhinev nõude loovutamise sundtäitmine on lubamatu põhjusel, et nõue, millel loovutamine põhines on rahatu.
17.Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega hagi tuleb rahuldada ja rahuldab ka apellatsioonkaebuse, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel menetluses kantud menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.