Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. AS MiniCredit esitas 01.03.2012 Viru Maakohtule hagi L F vastu temaga sõlmitud lepingust tulenevalt võlgnevuse nõudes, kokku 312,52 eurot (sellest: põhivõlgnevus 127,82 eurot, intress – 31,32 eurot, meeldetuletuse tasu nõue – 25,56 eurot ja viivise nõue 127,82 eurot).

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja on tarbimislaenude pakkumisele orienteeritud äriühing. Kostja kui laenu soovija on ennast identifitseerinud hageja kodulehel ja seejärel esitanud laenu taotluse. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud www.minicredit.ee esitatud laenu tingimustega ja nendest täielikult aru saanud. Samuti on kostja kinnitanud, et tingimused vastavad tema tahtele ja ta on nendest täielikult aru saanud. Kostja on kinnitanud, et soovib laenu väljastamist laenutaotluses toodud pangakontole; et tal puuduvad kehtivad maksehäired ja kõik eelnevalt laenuandja poolt võetud laenud on õigeaegselt tagastatud. Kostja on täiendavalt kinnitanud, et ei sõlmi lepingut ega esita laenutaotlusi tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Pärast registreerimist, laenutaotluse esitamist ja isiku identifitseerimist on pooled sõlminud laenulepingu. Märgitud lepingu alusel on kostjale 07.09.2009 kantud üle tema taotletud laenusumma 2000 eesti krooni perioodiks 30 päeva. Märgitust tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 07.10.2009. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ega

laenu tähtaegselt tagastanud. Samuti pole kostja vastuolus VÕS § 102 teatanud hagejale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele. Kostja on oma kohustusi rikkunud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 4.1.2.2 sätestab, et laenu puhul 2000 krooni on intress summa 60% laenusummast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka, ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 2490 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma 30 päevaseks perioodiks on 490 krooni. Kostja hagejale intresse maksnud ei ole. Lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMSi teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub ta vastavalt kokkuleppele tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse tasu suuruseks 200 krooni. Käesoleval juhul on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletust 19.10.2009 ja 22.10.2009, mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele 400 krooni. Lepingu punkt 9.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma laenult viivist 1.5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostjal oli kohustus saadud rahasumma tagastada 07.10.2009. Viiviste osas on võlgnevus seisuga 01.03.2012 26 220 krooni. Lähtuvalt kohtupraktikast ei nõua hageja kostjalt viivist suuremas summas kui on tema käesolev põhinõue so. summas 127,82 eurot. Hageja taotleb kostjalt VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1 ja § 94 alusel kokku summa 312,52 euro väljamõistmist, millest põhivõlgnevus moodustab 127,82 eurot, intress – 31,32 eurot, viivised – 127,82 eurot ja meeldetuletusteatiste tasu summas 25,56 eurot. Samuti taotleb hageja kostjalt TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest 01.03.2012 kuni põhivõla täieliku tasumiseni lisanduva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 1,5% põhivõlalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse on lisatud kostja esitatud laenutaotlus, kostja isikusamasuse tuvastamise ankeet, laenuleping, volikiri, SQL tulemus (tõend meeldetuletuste väljasaatmise kohta), maksekorraldus riigilõivu tasumisest, hageja registrikaardi väljavõte.

Kohtumenetluse käik 08.03.2012 võttis maakohus oma korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ning väljastas selle avalduses märgitud aadressil kostjale tutvumiseks, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostjale ei ole õnnestunud hagimaterjale isiklikult kätte toimetada. Avalikes registrites märgitud elukoha aadressil kostja ei ela. Kostja võimalikud elu- ja asukohad on kontrollitud. Ida Politseiprefektuuri teatel puuduvad neil andmed kostja tegeliku elukoha kohta. Hageja esitas kohtule taotluse kostjale menetlusdokumendi kätteandmiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus rahuldas hageja taotluse 03.12.2012 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama hagile kirjalikku vastust ning selgitas, et selle esitamata jätmisel teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks 11.02.2013. II Kostja vastuväited. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 11.02.2013. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata oma kohustused hageja ees. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kokku summas 312,52 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendav dokument – maksekorraldus nr 13270, 28.02.2012 riigilõivu tasumisest summas 63,91 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 13. aprillil 2013.a Nooremreferent

Irina Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.