Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

OÜ Normex Ehitus võttis Alger Voskressenski Eesti Lennuakadeemia õppehoone ehitusele plaatijana tööle 04.07.2011. a, mis on tõendatud hageja esitatud fotodega (tl 31) ja tunnistaja S. V. ütlustega (tl 47). Kirjaliku töölepingu puudumise tõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et töösuhe algas 01.07.2011. a, nagu väidab hageja. TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse (suuline) tööleping sõlmituks, kui töötaja asub tööd tegema. Kuna hageja asus tööle 04.07.2011. a, siis sõlmiti tööleping samal päeval. Kostja on esitanud väljatrüki kirjast hageja Facebooki kontol, kus hageja teatab 27.07.2011. a, et ta on jälle Soomes. Tunnistaja S. V. ütluse kohaselt lõpetas hageja töö 31.07.2011. a. 31.07.2011. a oli pühapäev. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt palus hageja tuvastada tema töötamine kostja juures 1.-28.07.2011. a. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta töötas Tartus Lennuakadeemia ehitusel 27.-28.07.2011. a. Kohus jättis kõrvale tunnistaja sellekohased ütlused ning lähtub asjas esitatud kirjalikust tõendist. Järelikult kestis hageja ja kostja vaheline töösuhe 4.07.-26.07.2011. a. TLS § 1 lg 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Vastupidist peab tõendama tööandja. Kostja kõik vastuväited on jäänud paljasõnaliseks. Töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei saa tõendada kostja nimekirjaga peatöövõtjale väidetavate alltöövõtjate kohta (tl 12). A. Voskressenskiga ei ole sõlmitud kirjalikku (all)töövõtulepingut. Tööleping ei pea olema kestvusleping, selle võib sõlmida kindlaks tähtajaks või teatud töö tegemiseks (TLS § 6 lg 3). Kohus nõustus kostja väitega, et praktikas on välja kujunenud terve hulk töid ja teenuseid, mida osutatakse tüüpiliselt töövõtulepingu alusel, sh lepingud ehitus- ja remonditööde teostamiseks. Kuid sellised töövõtulepingud sõlmitakse tellija ja teostaja vahel. Kui kostja teeb viimistlustöid peatöövõtja tellimusel, ei tähenda see seda, et kostja poolt kasutatav tööjõud on eelduslikult samuti ainult töövõtulepingu alusel tegutsev. Brigaadiviisiliselt töötamine ei anna alust väita, et hageja töötas töövõtulepingu alusel. Kui kostja sõlmis töövõtulepingu S. Voskressenskiga, et viimane koos veel kolme töötajaga teeb kostja tellitud töö, siis oleks kostja pidanud kokkulepitud tasu maksma S. Voskressenskile, s.o lepingu poolele, mitte igale töötajale eraldi. Kui neli töötajat teevad ühiselt tööd, siis ei välista nendega sõlmitud töölepingu olemasolu see, et tehtud töö maht jagatakse töötajate endi poolt nende vahel. Töötasu oli kokku lepitud tükitöö hinnaga, seega töö mahu võisid kindlaks teha ka töötajad ise. Hagejal töökoha olemasolu ei välista kostja juures teise töö tegemist töölepingu alusel. Seadusest ei nähtu, et töötaja võib töötada ja saada töötasu ainult ühe töölepingu alusel. Samuti ei välista töölepingulist suhet asjaolu, et töötaja on töötanud ka varasemalt kostja alluvuses, kuid ei ole taotlenud töösuhte tuvastamist nende perioodide eest. Käesoleva hagi aluseks on hageja töötamine 2011. a juulis Eesti Lennuakadeemia õppehoone ehitusel. TLS § 1 lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Kostja taotluses töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses (lk 3 eelviimases lõigus) on kostja selgitanud, et kostjal oli kohustus näidata oma alltöövõtjatele (sh hageja, kohtu märkus) alad, kus ja mis järjekorras tuleb töid teostada. Tunnistaja S. V. ütluste kohaselt võtsid tehtud töö vastu I. S. ja M. S.. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti ei vormistatud. Tunnistaja ütluse kohaselt kontrolliti kostja tööd vahepeal pisteliselt. Hageja on õigeks võtnud paari isikliku töövahendi kaasavõtmise objektile. Lõviosa töövahenditest kuulusid hageja väitel kostjale ja kostja ei ole kohtule vastupidist tõendanud. Seega tegi hageja kostja esindajate juhtimisele ja kontrollile alludes kostja töövahenditega tööd, mille eest ta pidi saama tasu. Kirjaliku kokkuleppe puudumise tõttu on tõendamata poolte kokkulepe töötasu suuruse osas. TLS § 29 lg 1, 2 ja 3 kohaselt, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi

makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt oli kokku lepitud töötasu 4 eurot/m2. Tulenevalt TLS § 29 lg-s 3 sätestatust ei ole põhjendatud hageja nõue netotöötasu väljamõistmiseks 541.37 euro ulatuses, väites, et maksud töötasult tuleb tasuda tööandjal. Kokkulepitud töötasust tuleb seaduse kohaselt maha arvata töötaja maksukohustus. Hageja on vähendanud juba töövaidluskomisjonis töötasu nõuet 3.60 euroni ruutmeetri eest, sest ta ei teinud vuukimistöid. Kostja oli seisukohal, et kokkulepitud töötasu oli 1 euro/m2 eest ning ebakvaliteetse töö eest on kostja kinni pidanud osa tasust, arvestades hagejale tasu 121.62 eurot ja makstes välja 117 eurot (tl 7). Pooled on jõudnud kokkuleppele, et hageja tehtud töö maht oli 182,88 m2. Tõendamaks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstava tasu suurust on kohtule esitatud hulgaliselt tõendeid: kostja ja kahe töövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingud Eesti Lennuakadeemia õppekeskuse ehitusel plaatimistööde tegemisel hinnaga 1 euro/m2; Emedor OÜ teade, mille kohaselt alates ca 60 m2 suuruste pindade kvaliteetse plaatimistöö eest arvestatav keskmine töötasu on 1,6 - 2,0 eurot/m2, keeruliste pindade eest arvestatav töötasu on 2,5 – 2,9 eurot/m2; Uniro Grupp OÜ teatise kohaselt on suurematel pindadel plaatimistööde tasu 1,9 eurot/m2, väiksematel pindadel – 2,8 eurot/m2; OÜ Falleburg teate kohaselt oli firmas plaatimistööde keskmine töötasu 2011. a 4,96 eurot/m2; OÜ Kaldram teatise kohaselt on selles äriühingus töötavate plaatijate töötasu netopalgana 3,5-4 eurot/m2 ja lõpuks on hageja kohtule teada andnud K-Rauta hinnakirja seinte ja põrandate plaatimistöö eest, mis on 19,5 eurot/m2. Kohtule esitatud tõendid tõendavad tõsikindlalt ainult ühte asjaolu: ehituse viimistlustööde turul valitseb hindades kaos. Teisiti ei ole võimalik tõlgendada plaatimistöö hinda alates 1 eurost/m2 kuni 19.50 eurot/m2. Kohus oli seisukohal, et esitatud tõendid ei välista hageja poolt nõutud töötasu 3.60 eurot/m2. Kostja ei ole tõendanud, et selline plaatimistöö hind konkreetsel objektil on ebamõistlikult suur. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu (3,6 eurot x 182,88 m2 - 121,62 eurot) 536.75 eurot, millelt kuulub kinnipidamisele töötaja maksukohustus. Kohus oli seisukohal, et hageja kanda jääb 15% menetluskuludest ja kostja kanda 85% menetluskuludest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

et hageja esitatud tõend (OÜ Kaldram) suurema numbri kohta pärineb hageja enda tööandjalt. Samas eeldab TLS § 29 lg 2 sarnase töö ja sarnaste asjaolude tuvastamist ehk antud ehitusobjektiga (Eesti Lennuakadeemia) võrreldavate plaatimistöödega võrdlemist. OÜ Falleburg tõendit ja K-Rauta hinnakirja ei saa kasutada, sest ettevõtted tegelevad väiksemate objektidega. Apellant on arvamusel, et sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu on tuvastatav hagejaga samas tööbrigaadis tegutsenud plaatijate lepingute alusel, mille kohaselt oli Lennuakadeemia õppekeskuse plaatimistööde ruutmeetri hinnaks 1 euro ruutmeetri eest (vt OÜ Normex Ehitus ja H. Z., M. Z. lepingud). Maakohus ei ole neid lepinguid kui tõendeid hinnanud; 3) ei ole kohus andnud hinnangut väitele, et hageja teostas plaatimistöid oma põhitöö kõrvalt, nn haltuura korras, mistõttu vastas 1 euro ruutmeetri kohta tema töiselt panusele antud objektil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses. Ringkonnakohus märgib, et Normex Ehitus OÜ apellatsioonkaebus on vastuoluline. Apellant on palunud tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, nii töösuhte tuvastamise fakti kui töötasu väljamõistmise osas. Samas on apellant 29.03.2012. a vastuses hageja väidetele tunnistanud (tl 50), et A. Voskressenski töötas Lennuakadeemia objektil plaatijana. Ringkonnakohus loeb TsMS § 231 lg 4 kohaselt, et kostja on omaks võtnud, et hageja töötas tema juures. Kuna Normex Ehitus OÜ vaidlustab apellatsioonkaebuse põhjenduste järgi ainult väljamõistetava töötasu suuruse, kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.