Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas Alger Voskressenski kostja juures plaatijana perioodil 1. juuli kuni 28. juuli 2011. Töötamise ajal plaatis avaldaja 187 m2 Lennuakadeemia fuajee 1. ja 2. korruse põrandaid. Tööandja ei ole maksnud kokkulepitud tasu 4 eurot ruutmeetri eest. Lubatud töölepingut ei sõlmitud. Avaldaja taotles töösuhte tuvastamist ja töötasu väljamõistmist. Lõuna Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 14.12.2011 otsusega rahuldati avaldaja nõue töösuhte tuvastamiseks, kuid töötasuna mõistis töövaidluskomisjon avaldajale välja 658.37 eurot brutotöötasuna, sest tuvastas avaldaja tehtud töö mahuna 182,88 m2 . Normex Ehitus OÜ pöördus kohtusse taotlusega vaadata töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. Kostja on seisukohal, et tegemist ei olnud töölepinguga, vaid töövõtulepinguga. See oli suunatud tulemuse saavutamisele. OÜ Normex Ehitus sõlmis töövõtulepingu eesmärgiga, et vastav objekt saaks plaaditud. Kostja jaoks ei olnud tähtis protsess, kuidas hageja antud kokkuleppe täitis, vaid lõpptulemus. Poolte vahel puudus intensiivne sõltuvussuhe, samuti otsene alluvussuhe. Hagejal puudus kindel tööaeg, kostja jaoks oli tähtis ainult töö valmimine 12. augustiks 2011. Tegemist ei olnud kestvuslepinguga, leping pidi lõppema objekti valmimise ning tööde üleandmisega. Hageja kasutas isiklikke töövahendeid. Kostja on peatöövõtja Arco Ehitus OÜ-ga kooskõlastanud 04.07.2011 hageja kasutamise objektil oma alltöövõtjana koos teiste alltöövõtjatega. Hageja lahkus objektilt kedagi teavitamata ja jättis tööd lõpetamata. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses on hageja märkinud tasu nõudeks 4 eurot/m2. Komisjoni istungil avaldas hageja, et kuna ta ei soovinud põrandaplaatide vuukimist teostada, oli kokkulepitud tasuks 3.60 eurot/m2. Kostja ei ole kunagi hagejaga sellise tasu maksmise kokkulepet sõlminud. Pärast seda, kui hageja oli esitanud avalduse töövaidluskomisjonile, esitas ta tööandjale isikukoodi ja pangakonto numbri. Järgmisel päeval tasus kostja hageja arveldusarvele 117 eurot, pidades kinni seaduses sätestatud maksud. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse 08.03.2012. Hageja jääb töövaidluskomisjonile esitatud avalduses toodu juurde. Kostja kuulutas 2011 mais, juunis ja juulis ajalehes Postimees, et võtab tööle plaatijaid, töötasu 4 eurot ruutmeeter. Pooled leppisid töökohal kokku vuukimiseta plaatimise hinnaks 3.60 eurot ruutmeeter, mis ei ületa sarnase töö eest samadel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu. Kostja ei teavitanud hagejat, et viimane töötab töövõtulepingu alusel. Hageja sai aru, et tema töötab töölepinguga. Kostja keeldus, vaatamata hageja korduvatele nõudmistele, töölepingu kirjalikust vormistamisest. Hageja allus tööd tehes OÜ Normex Ehitus juhatuse liikmete Imre ja Martin Sarapuu korraldustele, kes töö tegemise ajal tööd kontrollisid, andsid materjalid ja töövahendid. Hageja võttis objektile kaasa tööandaja palvel isikliku segutrelli, ketaslõikuri, pliiatsi ja mõõdulindi, sest tööandja neid seadmeid kasutati parajasti mujal. Kostja poolt olid objektil plaadilõikur, vesilõikur, segud, silikoonid, vuugitäited, seguämbrid, kellud, plaadikammid, harjad, silikoonpritsid ja –püstolid, märkenöörid ja –pulber jne. Tööaeg oli esmaspäevast reedeni kell 8.00 – 16.30. Töötamise tähtaega kokku ei lepitud, kuid hageja oli teatanud kostjale, et töö leidmisel Soomes lahkub ta töölt kuu lõpus. Kostja ei esitanud selle kohta ühtegi vastuväidet. Tööde üleandmist-vastuvõtmist ei vormistatud. Hageja nõudis töövaidluskomisjonile esitatud avalduses kostjalt töötasu netopalgana. Töötajale arusaamatul põhjusel mõistis töövaidluskomisjon oma otsusega välja brutotöötasu. Hageja on seisukohal, et tööandja võlgneb (658.37-117) 541 eurot netotöötasuna. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 4 lg 2 ja 4 kohaselt Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

OÜ Normex Ehitus on lubanud Alger Voskressenski Eesti Lennuakadeemia õppehoone ehitusel plaatijana tööle 4. juulil 2011, mis on tõendatud hageja esitatud fotodega tl-l 31 ja tunnistaja S.V. ütlustega (tl 47). Kirjaliku töölepingu puudumise tõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et töösuhe algas 1. juulil 2011, nagu väidab hageja. TLS § 4 lg 2 kohaselt loetakse (suuline) tööleping sõlmituks, kui töötaja asub tööd tegema. Kuna hageja asus tööle 4.07.2011, siis sõlmiti tööleping samal päeval. Kostja on esitanud väljatrüki kirjast hageja Facebooki kontol, kus hageja teatab 27. juulil 2011, et ta on „jälle soomes.“ Tunnistaja S. V ütluse kohaselt lõpetas hageja töö 31. juulil. 31.07.2011 oli pühapäev. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt palub hageja tuvastada tema töötamine kostja juures kuni 1.-28. juulil 2011. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta töötas Tartus Lennuakadeemia ehitusel 27.-28. juulil 2011. Kohus jätab kõrvale tunnistaja sellekohased ütlused ning lähtub asjas esitatud kirjalikust tõendist. Järelikult kestis hageja ja kostja vaheline töösuhe 4.07.-26.07.2011. TLS § 1 lg 2 kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Vastupidist peab tõendama tööandja. Kostja kõik vastuväited on jäänud paljasõnaliseks. Töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei saa tõendada kostja nimekirjaga peatöövõtjale väidetavate alltöövõtjate kohta (tl 12). A. Voskressenskiga ei ole sõlmitud kirjalikku (all)töövõtulepingut. Tööleping ei pea olema kestvusleping, selle võib sõlmida kindlaks tähtajaks või teatud töö tegemiseks (TLS § 6 lg 3). Kohus nõustub kostja väitega, et praktikas on välja kujunenud terve hulk töid ja teenuseid, mida osutatakse tüüpiliselt töövõtulepingu alusel, sh lepingud ehitus- ja remonditööde teostamiseks, samuti puhastus- ja korrashoiuteenused. Kuid sellised töövõtulepingud sõlmitakse tellija ja teostaja vahel. Kui kostja teeb viimistlustöid peatöövõtja tellimusel, ei tähenda see, et kostja poolt kasutatav tööjõud on eelduslikult samuti ainult töövõtulepingu alusel tegutsev. Nö brigaadiviisiliselt töötamine ei anna alust väita, et hageja töötas töövõtulepingu alusel. Kui kostja sõlmis töövõtulepingu S. V, et viimane koos veel kolme töötajaga, sh hageja, teeb kostja tellitud töö, siis oleks kostja pidanud ka kokkulepitud tasu maksma S. V, so lepingu poolele, mitte igale töötajale eraldi. Kui 4 töötajat teevad ühiselt tööd, siis ei välista nendega sõlmitud töölepingu olemasolu see, et tehtud töö maht jagatakse töötajate endi poolt nende vahel. Töötasu oli kokku lepitud tükitöö hinnaga, seega töö mahu võisid kindlaks teha ka töötajad ise. Tööandja õigus on aktsepteerida esitatud töömahtu või mitte. Hagejal töökoha olemasolu ei välista kostja juures teise töö tegemist samuti töölepingu alusel. Seadusest ei nähtu, et töötaja võib töötada ja saada töötasu ainult ühe töölepingu alusel. Samuti ei välista töölepingulist suhet asjaolu, et töötaja on töötanud ka varasemalt kostja alluvuses, kuid ei ole taotlenud töösuhte tuvastamist nende perioodide eest. Käesoleva hagi aluseks on hageja töötamine 2011 juulis Eesti Lennuakadeemia õppehoone ehitusel. TLS § 1 lg 4 kohaselt töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Kostja taotluses töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses, lk 3 eelviimases lõigus on kostja selgitanud hageja töö juhtimist: „Kostjal oli tulenevalt peatöövõtjaga sõlmitud lepingust ning arvestades ka teiste objektil töid teostavate isikute võimalusega oma töid läbi viia, kohustus näidata oma alltöövõtjatele (sh hageja, kohtu märkus) alad, kus ja mis järjekorras tuleb töid teostada.“ Tunnistaja S. V ütluste kohaselt võtsid tehtud töö vastu I. ja M. S. Töö üleandmisevastuvõtmise akti ei vormistatud. Tunnistaja ütluse kohaselt kontrolliti kostja esindajate poolt tööd ka vahepeal pisteliselt. Hageja on õigeks võtnud paari isikliku töövahendi kaasavõtmise objektile. Lõviosa töövahenditest kuulusid hageja väitel kostjale ja kostja ei ole kohtule vastupidist tõendanud. Seega tegi hageja kostja esindajate juhtimisele ja kontrollile alludes kostja töövahenditega tööd, mille eest ta pidi saama tasu.

Kirjaliku kokkuleppe puudumise tõttu on tõendamata poolte kokkulepe töötasu suuruse osas. TLS § 29 lg 1, 2 ja 3 kohaselt Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt oli kokku lepitud töötasu 4 eurot/m2. Tulenevalt TLS §-s 29 lg 3 sätestatust ei ole põhjendatud hageja nõue netotöötasu väljamõistmiseks 541.37 euro ulatuses, väites, et maksud töötasult tuleb tasuda tööandjal. Kokkulepitud töötasust tuleb seaduse kohaselt maha arvata töötaja maksukohustus. Hageja on vähendanud juba töövaidluskomisjonis töötasu nõuet 3.60 euroni ruutmeetri eest, sest ta ei teinud vuukimistööd. Kostja on seisukohal, et kokkulepitud töötasu oli 1 euro/m2 eest ning ebakvaliteetse töö eest on kostja kinni pidanud osa tasust, arvestades hagejale tasu 121.62 eurot ja makstes välja 117 eurot (tl 7). Pooled on jõudnud kokkuleppele, et hageja tehtud töö maht oli 182,88 m2. Tõendamaks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstava tasu suurust on kohtule esitatud hulgaliselt tõendeid: kostja ja kahe töövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingud Eesti Lennuakadeemia õppekeskuse ehitusel plaatimistööde tegemisel hinnaga 1 euro/m2 ; Emedor OÜ teade, mille kohaselt alates ca 60 m2 suuruste pindade kvaliteetse plaatimistöö eest arvestatav keskmine töötasu on 1,6 - 2,0 eurot/m2 , keeruliste pindade eest arvestatav töötasu on 2,5 – 2,9 eurot/m2 ; Uniro Grupp OÜ teatise kohaselt on suurematel pindadel plaatimistööde tasu 1,9 eurot/m2, väiksematel pindadel – 2,8 eurot/m2; OÜ Falleburg teate kohaselt oli firmas plaatimistööde keskmine töötasu 2011. aastal 4,96 eurot/m2; OÜ Kaldram teatise kohaselt on selles äriühingus töötavate plaatijate töötasu netopalgana 3,5-4 eurot/m2 ja lõpuks on hageja kohtule teada andnud K-Rauta hinnakirja seinte ja põrandate plaatimistöö eest, mis on 19,5 eurot/m2. Kohtule poolte poolt esitatud tõendid tõendavad tõsikindlalt ainult ühte asjaolu: ehituse viimistlustööde turul valitseb hindades kaos. Teisiti ei ole võimalik tõlgendada plaatimistöö hinda alates 1 eurost/m2 kuni 19.50 eurot/m2 . Kohus on seisukohal, et esitatud tõendid ei välista hageja poolt nõutud töötasu 3.60 eurot/m2 . Kostja ei ole kohtule tõendanud, et selline plaatimistöö hind konkreetsel objektil on ebamõistlikult suur. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu (3,6 eurot x 182,88 m2 – 121,62 eurot) 536.75 eurot, millelt kuulub kinnipidamisele töötaja maksukohustus. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Alger Voskressenski hagi töösuhte tuvastamiseks rahuldatakse täielikult, tema rahaline nõue kostja vastu rahuldatakse osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja kanda jääb 15 % menetluskuludest ja kostja kanda 85 % menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.