Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel 1(3)

2-12-55216 on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finants OÜ esitas 27. detsembril 2012 hagiavalduse A T vastu võlgnevuse 743,51 euro nõudes, millest põhivõlgnevus 371,78 eurot ja viivis 371,73 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Elisa Eesti AS ja A T vahel sõlmitud liitumislepingutest. AS Elisa Eesti loovutas 03.10.2011 kostja vastase nõude põhisummas 371,78 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 457,60 eurot väljamõistmise nõude, millest 125 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ning 287,60 eurot õigusabikulud. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu 09.01.2013 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid olid kostjale kätte toimetatud 11.01.2013 (tl. 44). Kuid kostja ei ole tähtajaks (25.01.2013- ks) hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. 2(3)

2-12-55216

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 457,60 eurot väljamõistmise nõude, millest 125 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ning 287,60 eurot õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja palub välja mõista õigusabikulud summas 287,60 eurot. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus teiselt poolelt välja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võttes arvesse hagi hinna suurust ja samuti asjaolu, et tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja esindaja kulud summas 100 eurot. TsMS § 144 p 7 alusel kohtuvälised kulud on ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja palub välja mõista kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 125 eurot, kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, § 410, § 415, § 416, § 420, § 442, § 444 , § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.