AG ́i hagi OÜ G vastu saamata jäänud töötasu 630.- euro, TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise 1500.- euro väljamõistmiseks ja töösuhte tuvastamiseks poolte vahel ajavahemikul 16.09.2011.a. kuni 03.10.2011.a. ning OÜ G vastuhagi AG ́i vastu tekitatud kahju summas 6538,13 euro hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
Põhihagi hind 2130.- eurot Vastuhagi hind 6538,13 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja (vastuhagis kostja) AG (ik XXX, elukoht XXX)
esindajad
AGi esindaja: Deivi Vaht (Deivi Vaht Õigusbüroo, Narva mnt 1013, Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja) OÜ G (registrikood: XXX, asukoht XXX) OÜ G lepinguline esindaja IS (XXX )
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Asja arutamine kohtuistungil 18.09.2012.a. ja 08.11.2012.a. ning jätkuvalt kirjalikus menetluses
1.Jätta rahuldamata AG ́i hagi OÜ G vastu saamata jäänud töötasu 630.- euro, TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise 1500.- euro väljamõistmiseks ja töösuhte tuvastamiseks poolte vahel ajavahemikul 16.09.2011.a. kuni 03.10.2011.a.
2.Jätta rahuldamata OÜ G vastuhagi AG ́i vastu tekitatud kahju summas 6538,13 euro hüvitamiseks. Menetluskulude jaotamine.
3.Jätta AG menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.
4.Jätta OÜ G menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.14.05.2011.a. sõlmisid pooled tähtajalise töölepingu nr 06/07/11-1, mille kohaselt asus AG tööle OÜ G maalri ametikohale tähtajaga 15.05.2011.a. – 15.09.2011.a. (t/l 13-16). tähtajaga Pooled leppisid töölepingu p 1.4. kokku, et hageja tööaja kestuseks päevas on 8 tundi ja nädalas 40 tundi.
2.Hageja väidetel tegi ta tööandja korraldusel 2011.a. septembrikuus 90 tundi ületunnitööd, kuid tööandja jättis talle selle eest tasu maksmata makstes ainult palka põhitöö eest summas 498.- eurot. Korralduse ületunnitöö tegemiseks andis AG väidetel talle OÜ G tehniline direktor AO. Hageja väidetel oli tal kostjaga suuline kokkulepe, et ületunnitöö hüvitatakse rahas 7.- € tunnis. Eelnevatel kuudel pidas tööandja nimetatud lubadusest ka kinni.
3.Hageja väidetel oli ta ajavahemikul 22.09.2011.a. kuni 30.09.2011.a. töövõimetuslehel, kuid kostja palvel ning põhjusel, et tellimus oli vaja kiiresti üle anda, käis hageja kolmel päeval tööl ka töövõimetuslehel olemise ajal. Hageja väidetel töötas ta kostja juures ka pärast poolte vahel sõlmitud tähtajalise töölepingu lõppu, s.o. kuni 03.10.2011.a. kella 16.00-ni, mil kostja turvatöötajad ta tema töökohalt minema ajasid.
Lk (9)
4.05.10.2011.a. teatas AG oma esindaja kaudu OÜ G töösuhte erakorralisest ülesütlemisest TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel alates 05.10.2011.a. tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (t/l 18).
5.Hageja väidetel teatas tema esindaja ka kostjale, et nõuab oma esindatava nimel saamata jäänud töötasu ja kolme kuu töötasu eest hüvitist hiljemalt 24.10.2011.a.
6.01.11.2011.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub AG OÜ G välja mõista saamata jäänud töötasu 630.- eurot 2011.a. septembris tehtud 90 ületunnitöö eest arvestusega 7.- eurot tund ja 1500.- eurot hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel, mis on AGi 3 kuu palk vastavalt töölepingu p 3.1 kokkulepitule.
7.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel sõlmitud töölepingu, hageja enda poolt koostatud tööaja arvestamise tabeli, DV poolt HI 5. oktoobril 2011.a. saadetud e-kirja AG poolt töölepingu erakorralisest ülesütlemisest, IS vastuse 24.10.2013.a. AG nõudele. Hageja taotles üle kuulata kohtuistungil tunnistajatena JV, kes väidetavalt pidi tõendama ületunnitöö tegemist hageja poolt ja AM, kes pidi andma ütlusi selle kohta, et tööandja praktiseeris ületundide eest tasumist sularahas. 11.10.2012.a. esitas hageja täiendavalt taotluse tunnistaja IJ ülekuulamiseks, kes väidetavalt teab anda ütlusi hageja töötamise kostja juures pärast 15.09.2011.a. ja OD, kes saab väidetavalt tõendada hageja töötamist kostja juures 24.09.2011.a. 08.11.2012.a. kohtuistungil loobus AG tunnistaja JV ülekuulamise taotlusest ja 30.11.2012.a. esitatud avaldusega loobus hageja tunnistaja IJ ülekuulamise taotlusest. 07.12.2012.a. esitas hageja dokumentaalsete tõenditena kohtule 3 fotot, mis hageja väidetel on illustreerivaks materjaliks tunnistaja OD kohtuistungil antud ütlustele ja veel 3 fotot mis hageja väidetel kinnitavad tema töötamist kostja juures 3. oktoobril 2011.a. . Kostja vastuväited põhihagile ja nende põhjendused ning vastuhagi.
8.Kostja vastuväidete kohaselt hagile sõlmisid pooled 14.05.2011.a. tähtajalise töölepingu ja AG viimane tööpäev kostja juures oligi 15.09.2011.a. nagu töölepingus kokku oli lepitud. Sellele päeval lõpetas hageja oma töö kostja juures.
9.15.09.2011.a. õhtul, kui insener-tehnoloog DN kontrollis üle hageja tehtud töö, ilmes, et hageja oli teinud oma töö suurte puudustega. Töö tellija keeldus seda tööd vastu võtmast.
10.16.09.2011.a. kutsus kostja hageja töökohale selleks, et arutada kahju hüvitamise võimalusi. Hageja keeldus kahju hüvitamast ja praaktöö parandamisest.
11.Kostja sõnul ilmus AG 03.10.2011.a. töökohale ja esitas tööandjale haiguslehe selle kohta, et ta oli haige alates 16.09.2011.a. kuni 30.09.2011..a. Kostja on seisukohal, et kuivõrd pooltevaheline tööleping oli selleks ajaks lõppenud, puudus hagejal õigus saada töövõimetushüvitist selle perioodi eest.
Lk (9)
12.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 05.10.2011.a. teatas AG oma esindaja kaudu OÜ G töösuhte erakorralisest ülesütlemisest TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel alates 05.10.2011.a. tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Kostja leiab aga, et töötajapoolne töölepingu ülesütlemisavaldus on tühine TLS § 91 lg 2 alusel, sest pooltevaheline tööleping oli selle esitamise ajaks lõppenud, sest pooltevaheline töösuhe lõppes 15.09.2011.a.
13.Hageja poolt väidetud ületundide osas, mille eest hageja täiendavat palka nõuab, leiab kostja, et hageja poolt tehtud ületunnid ei ole tõendatud. Menetluse käigus on hoopiski leidnud tuvastamist, et hageja töötas kahe töölepingu alusel erinevate tööandjate juures. Hageja poolt koostatud tööajatabel ei ole usaldusväärne tõend ületundide tegemise tõendamiseks. Ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega ei leidnud tõendamist, et hageja oleks ületunnitööd teinud.
14.15.12.2011.a. esitas OÜ G kohtusse vastuhagi AG viimase poolt tekitatud kahju 13.627,10 euro väljamõistmiseks. Pärast seda kui kohus kohustas vastuhagi esitajat maksma esitatavalt vastuhagilt riigilõivu, vähendas OÜ G hagetava kahju suurust 3777,41 euroni. Vastuhagi sisuks on asjaolud, et AG, kes töötas OÜ G metallkonstruktsioonide maalrina, ei täitnud oma tööülesandeid vajaliku hoolsusega. 15.09.2011.a., mil oli AG viimane tööpäev, võttis tööandja töötajalt vastu Norra firma SMI AS tellitud tööd, milleks oli metallkonstruktsioonide värvimine. Insener-tehnoloog DN avastas nimetatud tööde kontrollimise käigus, et töö on tehtud puudustega: metallkonstruktsioonid olid värvitud lohakalt, enne värvimistööde alustamist ei olnud metallpindadelt eemaldatud liiv. OÜ G oli sunnitud nimetatust tulenevalt tellima sama töö tegemise uuesti teiselt töövõtjalt ning ostma materjale töö teostamiseks. Materjalide ostmiseks tegi OÜ G kulutusi summas 2831,28 eurot (materjale osteti OÜ JÄ ja OÜ IE) ja parandustööde tegemiseks tasus OÜ G OÜ N 3706,85 eurot. Tulenevalt eeltoodust suurendas OÜ G esitatud kahjunõuet AG vastu 01.10.2012.a. esitatud avaldusega 6538,13 euroni.
15.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile ja vastuhagi tõendamiseks esitas OÜ G järgmised dokumentaalsed tõendid: 7 OÜ JÄ arvet OÜ G, IE OÜ arve OÜ G, DN, MP ja AO seletuskirjad, fotod, 2011.a. septembrikuu kohta koostatud AG tööaja arvestamise tabeli, OÜ G töötajate tööaja arvestamise tabeli 2011.a. septembrikuu kohta, OÜ N arve ja teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti 3. oktoobrist 2011.a. Kostja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajatena DN, AO 18.09.2012.a. kohtuistungil tunnistaja DN ülekuulamise taotlusest.
ja MP, kuid loobus
AGi vastuväited vastuhagile.
16.AG vastuhagi ei tunnista ja ta palub jätta selle rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. AG on seisukohal, et tööandja on vaid väitnud, kuid ei ole tõendanud töölepingus kokkulepitud kohustuste rikkumist töötaja poolt, tõendatud ei ole kahju tekkimine tööandjal, sest ainuüksi esitatud arved ei tõenda, et neil arvetel kajastatud materjale kasutati just nimelt kostja poolt tehtud praaktööde parandamiseks. Kostjalt tellitakse pidevalt metallkonstruktsioonide värvimist ning nimetatud materjali kasutas tööandja oma igapäevases töös. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata väidetava kahju suurus ja põhjuslik seos AG tööga. AG on seisukohal, et tekitatud kahju ei tõenda OÜ J arved, OÜ N arve ja vastuvõtu akt, millel puudub allkiri. OÜ N omanikud on AG väidetel tuntud nn. „arvevabrikute
Lk (9)
omanikud“. Pealegi ei ole N arvel isegi kajastatud, et tegemist oleks metallkonstruktsioonide puhastamisega, vaid tegemist on mingite kastidega. Ka ei ole N B-kaardil olnud mitte kunagi tegevusalaks värvimistööde tegemine, mis kõik viitab sellele, et tegemist on fiktiivse tõendiga.
17.Lisaks sellele, et hageja kahjunõue on tõendamata on hageja 01.10.2012.a. kahju hüvitamise nõude suurendamine 2706,72 euro võrra ka aegunud. ITLS § 6 lg 1 kohaselt Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Poolte töösuhte ajal kehtinud TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 16 sätestatust. TLS § 16 lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 5 kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärge soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Samamoodi ei ole hageja esile toonud milles seisnes konkreetne kostja poolne hooletus tööülesande täitmisel ning mismoodi tavalise hoolsuskohustuse järgmine oleks kahju tekitamise ära hoidnud.
18.AG on seisukohal, et praagi tekkimises oli süüdi OÜ G ise, sest töötingimused tsehhis, kus värvimistöid tehti, ei vastanud nimetatud töö tegemiseks esitatavatele nõuetele. Selle kohta andis ütlusi tunnistaja AM.
19.AG ei nõustu tema töö suhtes tööandja poolt esitatud pretensioonidega, ta tegi väidetavalt kõik tööd vajaliku hoolsusega, s.o. värvis konstruktsioonid ära nii nagu tehnoloogia ette näeb. Peale värvimist keevitas OÜ G aga konstruktsioonidele lisad, kuid kuna kostja keevitas need pärast värvimist, keeldus töö tellija neid vastu võtmast . Kostjal tuli eemaldada juurde keevitatud osad ning töö osaliselt uuesti üle vaadata. Kohtuotsuse põhjendused.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et - 14.05.2011.a. sõlmisid pooled tähtajalise töölepingu nr 06/07/11-1, mille kohaselt asus AG tööle OÜ G maalri ametikohale tähtajaga 15.05.2011.a. – 15.09.2011.a; - pooled leppisid töölepingu p 1.4. kokku, et hageja tööaja kestuseks päevas on 8 tundi ja nädalas 40 tundi ja, et tema; - AG oli 2011.a. septembrikuu teises pooles haige; - 05.10.2011.a. teatas AG oma esindaja kaudu OÜ G töösuhte erakorralisest ülesütlemisest TLS § 91 lg 1 ja 2 alusel alates 05.10.2011.a. tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu Pooled vaidlevad selle üle kas - AG ja OÜ G töösuhe jätkus perioodil 16.09.2011.a. kuni 03.10.2011.a.; - kas töötaja tegi tööandja juures töötades ületunde 2011.a. septembrikuus;
Lk (9)
-
kas töötajal oli õigus ja alus tööandjale tööleping üles öelda TLS § 91 lg 1 ja lg 2 alusel 05.10.2011.a.; kas töötaja tekitas oma tööülesandeid täites tööandjale kahju, mille hüvitamist on tööandjal õigus töötajalt nõuda.
21.Kohus võtab kõigepealt seisukoha hageja nõude osas tuvastada pooltevahelise töösuhte jätkumine perioodil 16.09.2011.a. kuni 03.10.2011.a. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist asjaolu, et AG töötas OÜ G ka pärast temaga tähtajalise töölepingu lõppemist, s.o. pärast 15.09.2011.a. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja on lasknud endast teha fotosid, kus ta poseerib 3. oktoobril 2011.a. tema poolt väidetavalt tehtud viimase töö juures valges, täiesti puhtas kombensioonis (t/l 83-85), ei tõenda hageja poolt töö tegemist kostja juures nimetatud kuupäeval. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et hageja käis nimetatud kuupäeval kostja juures tsehhis, kust ta turvatöötajate abiga minema saadeti. Kohus on seisukohal, et hageja väidet, et ta töötas kostja juures vaidlusalusel perioodil, ei saa lugeda tõendatuks ka tunnistaja OD ütlustega, kes väidetavalt võttis hageja tema töökohast OÜ G auto peale 24.09.2011.a. lõuna paiku ja sõidutas ta Lasnamäele. Kõigepealt on ebatõenäoline, et tunnistaja rohkem kui aastatagust sündmust kuupäevalise täpsusega mäletas, kuid teisi kuupäevi millal ta sama tehase territooriumil veel käis ei mäletanud. Pealegi ei näinud tunnistaja AG poolt töö tegemist sellel kuupäeval, vaid üksnes seda, et hageja väljus sellel päeval kostja tsehhist töökombensioonis. Tunnistaja väidetel sõitis ta hagejale järele tehase territooriumile, kuid OÜ TS vastuses kostjale on märgitud, et autod lubati tehase territooriumile vaid kirjalike pääslalubade alusel. Lisaks sellele oli AG nimetatud kuupäeval töövõimetuslehel, mille üle pooltel vaidlus puudub, ning tunnistaja MP ütluste kohaselt käis AG ka pärast tema töölepingu lõppemist kostja juures tsehhis, kus ta tegi ka fotosid. Nimetatu tingiski asjaolu, et ta 3. oktoobril 2011.a. sealt turvameest abil ära saadeti. Kohus leiab, et asjaolu, et AG ei töötanud kostja juures pärast 15.09.2011.a. tõendab ka tööandja poolt koostatud tööaja arvestamise tabel (t/l 181), kus pärast 16.09.2011.a. ei ole märgitud AG tööl olijaks ühelgi päeval. Kohus ei saa arvestada tõendina aga hageja enda poolt koostatud tööaja arvestamise tabelit, sest see ei vasta kõigepealt dokumentaalsele tõendile esitatavatele nõuetele (on allkirjastamata), sellel märgitud töötundide vastamist tegelikult töötatud töötundidele ei ole kinnitanud tööandja ning pealegi on see vastuolus ka asjaoluga, et hageja oli 2011.a. septembrikuu teisel poolel haige, mille üle pooltel vaidlus puudub. Hageja poolt koostatud tabelis on ta igapäevaselt tööl olnuks märgitud. Kõige eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue töösuhte tuvastamiseks poolte vahel ajavahemikul 16.09.2011.a. kuni 03.10.2011.a. tuleb jätta rahuldamata.
22.Edasi võtab kohus seisukoha hageja nõude osas ületunnitöö eest tasu saada. Tööandja on kohustatud maksma töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal vastavalt TLS § 28 lg 2 p 2 sätestatule ning sama seaduse § 44 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö) ning ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Kohus asub seisukohale, et asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist asjaolu, et hageja tegi kostja juures töötades 2011.a. septembrikuus ületunnitööd, mille eest tal oleks õigus saada tasu 7.- eurot tunnis nagu hageja väitis end olevat kostjaga kokku leppinud.
Lk (9)
Tunnistaja AM väidetel ei makstud ületunnitöö eest kostja juures tasu. Tunnistajate MP ja AO sõnul AG kui maaler kostja juures töötamise ajal ületunnitööd ei teinud. Nii nagu kohus kohtuotsuse eelmises punktis märkis, ei saa hageja enda poolt koostatud tööaja arvestamise tabel olla tõendiks ületunnitöö tegemise tõendamisel. Kostja poolt koostatud tööaja arvestamise tabel aga ületunnitöö tegemist hageja poolt ei tõenda (t/l 181). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata AG hagi OÜ G vastu ületunnitöö eest tasu saamiseks.
23.Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kas AG kui töötajal oli õigus ja alus tööandjale tööleping üles öelda TLS § 91 lg 1 ja lg 2 alusel 05.10.2011.a. Nimetatud nõude osas vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus TLS § 91 lg 1 ja 2 sätetest, mis reguleerivad millal on õigus töötajal tööleping erakorraliselt üles öelda. Nimetatud seadusesätte lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Kohus on seisukohal, et AG esindaja DV poolt 5. oktoobril 2011.a. elektrooniliselt saadetud allkirjastamata avaldusel OÜ G seaduslikule esindajale, millega AG ütleb tööandjale üles nende vahel sõlmitud töölepingu TLS § 91 lg 1 ja lg 2 alusel, ei ole õiguslikku tähendust, sest pooltevaheline töösuhe oli selleks ajaks juba lõppenud nagu kohus kohtuotsuse p 21 märkis. Juba lõppenud töölepingut ei saanud töötaja tööandjale erakorraliselt üles öelda. Eeltoodust tulenevalt ei ole töötajal õigus nõuda tööandjalt ka hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel.
24.Viimasena võtab kohus seisukoha OÜ G vastuhagi osas kahju hüvitamiseks.
24.1.Nii nagu kohus kohtuotsuse p 14 märkis esitas OÜ G 15.12.2011.a. kohtusse vastuhagi AGi vastu kahju 13.627,10 euro väljamõistmiseks, vähendas seda enne vastuhagi menetlusse võtmist 3777,41 euroni ja suurendas 01.10.2012.a. esitatud avaldusega 2760,72 euro võrra. AG on seisukohal, et vastuhagis esitatud suurendatud nõue on ITLS § 6 lg 1 kohaselt aegunud, kuna selle esitamiseks on möödunud 4-kuuline tähtaeg. Kohus nõustub AG selles, et kahju hüvitamise nõue tema vastu summas 2760,72 on aegunud, kuid seda tulenevalt TLS § 74 lg 4 sätestatust, mille kohaselt aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. OÜ G on menetluse kestel väitnud, et AG tekitas kahju 15.09.2011.a. oma viimase tööülesande täitmisega, millest tööandja sai teada 16.09.2011.a. Seega aegus kahju hüvitamise hagi AGi vastu 16.09.2012.a., kuid suurendatud nõude esitas OÜ G 01.10.2012.a.
Lk (9)
24.2.Ülejäänud vastuhagi nõude osas on kohus seisukohal, et see tuleb jätta kostja vastu rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Kohus selgitas vastuhagi esitajale oma 02.04.2012.a. kirjas (t/l 110), et selle nõude lahendamisel juhindub kohus nii võlaõigusseaduse kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest kui ka töölepinguseaduse 4. peatükist, mis muuhulgas sätestab, et töötaja vastutab tööandja ees töölepingust tuleva kohustuse rikkumise korral üksnes siis kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72). Kohus selgitas ka seda milliseid asjaolusid vastuhagi esitaja esile pidi tooma ja mida ta tõendama pidi. Hageja pidi esile tooma ja tõendama järgmisi asjaolusid: AGi poolt töölepingus kokkulepitud kohustuste rikkumist (milles seisnes, mis tõendab) ; kahju olemasolu hagejal (kuidas tekkis, millistel asjaoludel ja millise hageja poolt toimepandud rikkumise tagajärjel kostjal kahju tekkis ning mis tõendab); hagejal tekkinud kahju suurust (mis tõendab, et hageja on kahju kandnud ja seda hagetavas suuruses); -
põhjuslikku seose olemasolu kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel ning
-
AGi süü hagejale kahju tekitamisel.
Kohus on seisukohal, et OÜ G nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole. Hageja väidab, et kahju tekkis AGi poolt oma tööülesannete hooletu täitmise tagajärjel. Samas ei olnud AG OÜ G töötamise ajal töö- ja/või ametijuhendit, kus oleks pidanud olema kirjas millised on maalri tööülesanded ja kuidas ta neid täitma peab. Ainuüksi tunnistajate MP ja AO ütlused sellest, et AG tekitas OÜ G sellega kahju, et värvis Norra firma poolt tellitud metallkonstruktsioone neid eelnevalt liivast ja õlist puhastamata, ei tõenda seda, et AG oleks oma töökohustusi rikkunud, sest ametijuhendit, millele küll töölepingus viidatud on, tegelikult AG ei tutvustatud. Seega ei ole üheselt teada kas värvitavate pindade eelnev puhastamine oli maalri töö ülesanne või mitte. Selles osas andsid tunnistajad vastuolulisi ütlusi. Kohus on seisukohal, et ka kahju olemasolu hagejal ei tõenda 7 OÜ JÄ arvet OÜ G, IE OÜ arve OÜ G, DN, MP ja A O seletuskirjad ning OÜ N arve ja teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akt 3. oktoobrist 2011.a., sest esitatud arvetelt ei ole võimalik aru saada milliste tööde tegemiseks on OÜ G JÄOÜ ja IE OÜ materjali ostnud, OÜ N arvelt OÜ G ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktilt nähtub aga, et OÜ N on puhastanud ja värvinud hagejale 61 kasti, mitte aga Norra firma poolt tellitud naftapuurtornide metallkonstruktsioone, mis tunnistaja MP ütluste kohaselt olid halvasti ja lohakalt värvitud. Kuna tõendatud ei ole asjaolu, et AG OÜ G kahju tekitas, ega ka see, et hagejal kahju tekkinud on, ei saa olla tõendatud ka põhjusliku seose olemasolu kahju tekitaja ehk AGi käitumise ja OÜ-l kahju tekkimise vahel ning AG süü hagejale kahju tekitamisel. Nimetatud asjaolude tõendamatuse tõttu tuleb OÜ G vastuhagi AG vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata jätta. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
25.Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel tõenditena arvestamata AG poolt esitatud K.E. Teras iseloomustuse tema kohta ja hageja poolt
Lk (9)
07.12.2012.a. täiendavalt esitatud fotod. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Menetluskulude jaotamine.
26.TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kohus jätab rahuldamata nii põhihagi kui vastuhagi, tuleb AG menetluskulud jätta tema enda kanda ja OÕ G menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
27.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja tss § 134 lg 3 sätestatust, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas põhihagi hinnaks 2130.- eurot ja vastuhagi hinnaks 6538,13 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.