Hageja EEAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Erik S (e-post XXX) Kostja MK(isikukood XXX, elukoht XXX e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
EEAS hagi MKvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista MK(K ) võlgnevus 1543,54 (üks tuhat viissada nelikümmend kolm eurot ja 54 senti) eurot ja seisuga 04.06.2012 viivis 834,34 (kaheksasada kolmkümmend neli eurot ja 34 senti) eurot EEAS kasuks.
3.Välja mõista MK(K ) viivis 0,1% päevas tasumata võlgnevuselt alates 05.06.2012 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui võlgnevuse summa 1543,54 eurot EEAS kasuks. Menetluskulude jaotus
Mõista menetluskulud 100% ulatuses välja MK(K ) EEAS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda.
2-12-15592 Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.EEAS esitas kohtule avalduse MK vastu maksekäsu kiirmenetluses 2211,97 euro, viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 17.05.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.21.05.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
3.04.06.2012 esitas EEAS kohtule hagi MK vastu võla saamiseks. Hageja nõue
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1543,54 eurot, viivise 834,34 eurot, viivise 0,1% päevas tasumata võlgnevuselt alates 05.06.2012 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui võlgnevuse summa ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
2-12-15592
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid tähtajatu võrgu- ja elektrilepingu nr 27023402/1, mille hageja allkirjastas 24.10.2009 ja kostja 27.10.2009 ning leping jõustus lepingu punkti 3 järgi alates 21.10.2009. lepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale elektrienergiat aadressil XXX ja kostja kohustus tasuma võrguteenuse ja elektrienergia eest kord kuus arve alusel, mille müüja väljastab ostja poolt fikseeritud näitude alusel (tl 55-56). Kostja ei ole vaidlustanud lepingu sõlmimist. Hageja on kostjale esitanud arveid perioodil juuli 2010 – juuni 2011 kokku summas 1751,47 eurot, millest hageja palub välja mõista 1543,24 eurot (tl 57-68). Kostja arveid tasunud ei ole. Lepingule kohaldatakse EE jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimusi madalpingel kuni 63A (tl 40-54). Kostja väited, et arved peaks tasuma kinnistu omanik IV, on alusetud. Tüüptingimuste punkti 14.1 alusel võrguleping jõustub selle allkirjastamisest mõlema poolt või poolte kokku lepitud ajal või kui tarbimiskohas on võrgulepingu sõlmimise ajal võrguühendus katkestatud, siis võrguühenduse taastamisest. Tüüptingimuste punkti 14.2 alusel võrguleping lõpeb: 14.2.2 poolte kirjalikul kokkuleppel, 14.2.3 võrgulepingu ülesütlemisel võrgulepingus ja õiguskaitses nimetatud põhjustel ühe poole kirjaliku avalduse alusel. Punkti 14.3 kohaselt kodutarbijast ostjal on õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 päeva ette. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kostja on võrgu- ja elektrilepingu lõpetanud hagejaga. Asjaolu, et keegi teine elab aadressil XXX, kus elektrienergiat pakutakse, ei oma antud asjas tähtsust. Leping on sõlmitud kostjaga, mistõttu on kostja ka kohustatud arved tasuma. Kostja kolides kinnistult, pidi aru saama, et kostjal tuleb lõpetada ka lepingud. Kostja suhted kolmandate isikutega ei puutu antud vaidlusesse. Seega leiab kohus, et arved on esitatud põhjendatult ning kostjalt kuulub väljamõistmisele võlgnevus 1543,23 eurot.
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tüüptingimuste punkti 9.9 järgi, kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas. Hageja on arvestanud esitatud arvetelt viivist kokku seisuga 04.06.2012 summas 834,34 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise 0,1% päevas tasumata võlgnevuselt alates 05.06.2012 kuni
2-12-15592 võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui võlgnevuse summa. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1543,54 eurot, viivis 834,34 eurot ja viivis ,1% päevas tasumata võlgnevuselt alates 05.06.2012 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui võlgnevuse summa. Menetluskulud
13.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.