2-12-40913
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.02.2013. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-12-40913
Tsiviilasi
Rxxxx Txxxxxxx hagi OÜ Stellatron vastu saamata tööja puhkusetasu saamiseks
Tsiviilasja hind
277.98€
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rxxxx Txxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, e-post e) Kostja: OÜ Stellatron (registrikood xxxxxxxx; asukoht Kaarepere 25-10 Palamuse vald Jõgevamaa) esindaja juhatuse liige Rxxxxxx Pxxx ( )
Kohtuistungi toimumise aeg
15.01.2013. a
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Stellatron Rxxxx Txxxxxxx kasuks aprillikuu töötasu 190 (ükssada üheksakümmend) eurot ja puhkusetasu töötatud aja eest 87 (kaheksakümmend seitse ) eurot 98 senti. Nimetatud summad on maksustamata. Menetluskulude jaotus Jätta Rxxxx Txxxxxxx poolt kantud menetluskulud OÜ Stelltaron kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas 10.08.2012.a avalduse töövaidluskomisjonile, milles palus mõista tööandjalt, AS-lt Stellatron välja töötasu 290€ 2012.a aprilli eest ja 290€ 2012.a mai eest ning saamata puhkusetasu 87.98€. Menetluse kestel avaldaja loobus maikuu töötasu nõudest. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse 12.07.2012.a otsusega osaliselt ja mõistis tööandajalt töötaja kasuks välja aprillikuu töötasu 190€ ning puhkuse hüvitise 87.98€. Kostja esitas 11.10.2012.a kohtule taotluse töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses. Kohus algatas menetluse 26.10.2012.a määrusega ja nõudis asja juurde töövaidluskomisjoni toimiku töövaidlusasjas 4.2-2/1787-2012. Hageja ei ole esitanud taotlust rahuldamata osas nõude läbi vaatamiseks hagimenetluses ja töövaidluskomisjoni otsus on selles osas jõustunud. Hageja nõue ja põhjendused Lähtudes hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõudest ja töövaidluskomisjon otsusest, millega nõue rahuldati, on hageja nõudeks kostja vastu 2012.a aprillisaamata töötasu maksmise nõue summas 190€ ja puhkusetasu maksmise nõue summas 87.98€. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmis hageja kostjaga 02.01.2012.a töölepingu nr 3, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle saetöölise ametikohale. Hageja asus tööle täistööajaga, töötasuks oli kokku lepitud 290€ kuus. Alguses kostja tasus tehtud töö eest ja lahkhelid puudusid kuni aprillini 2012.a. Siis tekkisid pooltel lahkhelid ja tööleping otsustati lõpetada kokkuleppel. Töötaja viimaseks tööpäevaks oli 30.04.2012.a. Kostjal on välja maksmata osaliselt aprilli töötasu ja puhkusetasu töötatud aja eest. Kohtuistungil ja hageja esitatud nõude juurde. Hageja kinnitas, et sai aprillikuu töötasust avansina kätte 100€. Hageja kinnitas, et ei ole töötasu ja puhkusetasu saanud ei sularahas ega ülekandega. Kassa väljamineku orderil ju puudub tema allkiri raha saamise kohta. Ülekandega makstud ei ole. Kostja poolt viidatud e-kiri ei puutu töölepingu suhtesse. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja väitis, et hagejale on aprillikuu töötasu välja makstud sularahas. Hageja keeldus kassa väljamineku orderile allkirja andmast. Raha saamist on kinnitanud oma e-kirjaga. Kohtuistungil jäi kostja vastuväidete juurde. Kostja leidis, et hageja on e-kirjas kinnitanud aprillikuu töötasu kätte saamist. Ei vaidle, et hageja sai alguses 100€ avansina. Raha anti üle sularahas ja allkirja tõepoolest kassa väljamineku orderil ei ole, sest välja maksmise ajal ei olnud tal orderit kaasas. Aprillikuu orderi koostas kostja 07. mail ja lõpparve kohta 04.juunil. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel on 02.01.2012.a sõlmitud tööleping nr 3, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle saetöölise ametikohale täistööajaga (TVK t lk 3-4). Töötasuks leppisid pooled vastavalt lepingu p 4.1. kokku põhipalgana 290 €, millelt peab tööandaja kinni ja maksab maksud ja maksed. Vastavalt lepingu p 4.3. pidi töötajale töötasu maksmine toimuma 1 kord kuus, töötatud kuule järgneva kuu 10 kuupäeval ülekandega hageja pangakontole AS-s Swedbank.
Pooltel ei ole vaidlust, et tööleping lõpetati töötaja avalduse alusel 30.04.2012.a (TVK t lk 22). Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on hagejale välja maksnud töötasu aprilli eest ja lõpparvena puhkusetasu 4 töötatud kuu eest. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et jaanuar 2012-16.07.2012.a on hagejale kostja poolt töötasuna maksutud jaanuari ja veebruari kuu eest (TVK t lk 5-7). Märtsikuu töötasu on kostja hagejale tasunud 18.aprillil 2012.a sularahas ja selle kohta on koostatud kassa väljamineku order, millel on hageja allakirjaga kinnitanud summa kättesaamist (t lk 8). Kostja esitas kohtule kassa väljamineku orderid aprillikuu töötasu ja puhkusetasu välja maksmise kohta (t lk 7, 9), kuid nimetatud orderitel puudub hageja allkiri, millega ta kinnitaks raha kätte saamist. Seega on kostja maksnud hagejale töötasu nii nagu lepingus kokku lepitud, s.o ülekandega pangaarvele, kahe kuu eest, väidetavalt kokkuleppel töötajaga maksnud sularahas märtsikuu eest. Kostja leidis, et hageja kinnituseks selle kohta, et ta on kätte saanud viimase kuu töö- ja puhkusetasu, on hageja poolt 13.07.2012.a saadetud e-kiri (TVK t lk 27). Nimetatud e- kirjas kinnitas hageja, et on saanud kostjalt 100€+248.32€, kuid ei ole aru saada, mille eest on nimetatud summad tasutud- kas see on töötasu ja kui on, siis milliste kuude eest, kas pooltel oli mõni muu kokkulepe nagu kinnitab hageja vms. Hageja kinnitas, et 100€on ettemaks aprillikuu töötasu eest ja kostja sellel vastu ei vaielnud. Meilist on aru saada, et kostja võlgneb hagejale teatud summad (614.73€) võsalõikuse eest. Kohus leiab, et nimetatud e-kiri ei tõenda asjaolu, et kostja on tasunud hagejale aprilli töötasu ja lõpparvega puhkusetasu. Arvestades puhkusetasu ebatraditsioonilist summat, ei saa seda ka mingil moel meilis esitatud summadega seostada. Kohus möönab, et 248.32€ võib olla töötasu saamise kinnitus, sest summa vastab igakuisele välja kastavale töötasule, kuid ei ole võimalik tuvastada, kas see on märtsi või aprilli eest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja väited, sularahas aprilli töötasu ja puhkusetasu välja maksmise osas on tõendamata ja seetõttu tuleb hageja nõue rahuldada. Vastavalt TLS § 1 lg 3 ja VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagejal oli lepingu p 4.1 tulenevalt kohustus tasuda hagejale töötasu 290€ kuus. TLS § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada puhkusetasu, mis on arvutatud sama seaduse § 29 lg 8 sätestatud korras. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega tuleb kõik töötajal saada olevad summad välja maksta hiljemalt töölepingu viimasel päeval. Kostja ei ole tõendanud, et ta on seda teinud. Hagejale on puhkusetasu arvutus tehtud summas 87.98€ (koos maksudega) (TVK t lk 16). Kuna töötasu oli kokku lepitud kindla suurusega 290€ ja hageja kinnitas, et on ettemaksuna saanud sellest 100€, siis on välja maksmata töötasu 190€. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.