lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-50119/36

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-50119/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2376
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 31 lg 1, 2VÕS § 113 lg 8ViivisPankrS § 1 lg 2PankrS § 10 lg 2PankrS § 109PankrS § 15 lg 3PankrS § 23TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-50119/26Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.12.20122-11-50119/50Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja22.04.20142-11-50119/76Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.12.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-41288/4Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja23.10.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2013, Tallinn

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-11-50119

Kohtuasi

AS SEB Pank väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. novembri 2012 määrus pankroti väljakuulutamise kohta

avaldus

XX

pankroti

Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Võlausaldaja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Elen Jalak esindajad Võlgnik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 20.novembri 2012 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Kõik menetluskulud jäävad võlgniku, XX kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS SEB Pank esitas 19.10.2011 Harju Maakohtule avalduse XX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 25.09.2007 laenulepingu nr L070049332 summas 319 759 eurot, lõpliku tagastamise tähtajaga 25.10.2008. 19.09.2011 seisuga moodustas laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 179 89,76 eurot. 25.09.2007 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik laenulepingu nr L070049315, summas 639 517 eurot, lõpliku tagastamise tähtajaga 25.10.2037. Nimetatud laenulepingust tulenev võlgnevus oli 19.09.2011 seisuga kokku 371 526,25

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.08.20262-26-11113/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-19-19083/53Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
TsMS § 306 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõiste
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsÜS § 14 lg 1Elukoht ja selle muutmine
TsÜS § 69 lg 2Tahteavalduse tegemine
TsÜS § 78 lg 1Kirjalik vorm
TsÜS § 83 lg 2Tehingu vormi järgimata jätmine
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
VÕS § 415 lg 2Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine

eurot. 08.10.2007 sõlmisid võlausaldaja ja nr 2007035778, mis lõpetati võlgnevuse pankrotihoiatusele ei ole võlgnik võlga tasunud.

võlgnik krediitkaardi lepingu tõttu 11.03.2009. Vaatamata

Võlgniku vastuväited

2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnikule ei toimetatud kirjalikku pankrotihoiatust kätte. Pankrotihoiatus toimetati aadressile VVV, kuid võlgniku elukoht on TTT. Lepingu ülesütlemine on tühine ja võlausaldaja ei ole oma nõuet tõendanud (tõendamata on laenude väljaandmine ja väljamaksmine). Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus kuulutas 03.12.2012 määrusega XX pankroti välja 03.12.2012 kell 14.00, nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Ene Ahase, määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ning võlausaldajatele tähtaja nõuetest teatamiseks ja määras ajutisele pankrotihaldurile tasu 1847,54 eurot.
4.Määruse põhjenduste kohaselt tegi võlausaldaja kõik mõistlikult võimaliku, et võlgnikule tahteavaldused kätte toimetada. Võlgnikul oli tegelikkuses võimalik pankrotihoiatusega tutvuda, kuna selle sai kätte võlgnikuga samal aadressil elav abikaasa. Vastavalt võlgniku poolt allkirjastatud laenulepingu üldtingimuste p-le 17.1 ja 21.b aktsepteeris võlgnik, et teade loetakse tema poolt kättesaaduks 3 tööpäeva möödumisel tema poolt avaldatud aadressil. Seega hiljemalt 21.09.2011 oli võlgnikul võimalik pankrotihoiatusega tutvuda. Võlausaldaja edastas pankrotihoiatuse ka võlgniku e-posti aadressile.
5.Kohus ei nõustunud võlgniku vastuväitega, et pank ei ole oma nõuet tõendanud ja lepingu ülesütlemine on tühine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et laenulepingute alusel on võlgniku kontole tehtud 12.10.2007 väljamakse, krediitkaardi kasutamise kohta on esitatud krediitkaardiga seotud konto aruanne. Võlgnik kinnitas lepingu erakorralise ülesütlemise teate kättesaamist hiljemalt 02.06.2009.
6.Võlausaldaja ütles kehtivalt üles lepingu nr 070049315, ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud. Vastavalt lepingu p-le 20.1 võis laenuandja lepingu erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse maksega. Ülesütlemise hetkel oli võlgnevus 16 173,02 eurot ja kuumakse 2 517,40 eurot, seega oli täidetud lepingu p-s 20.1 toodud lepingu ülesütlemise eeldus. Võlausaldaja andis võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks, võlgnik võlgnevust ei likvideerinud. Puudub alus pidada viivise suurust ebamõistlikuks. Võlausaldaja ja võlgnik leppisid lepingus viivisemääras kokku. Võlausaldaja arvestas laekunud summad kõigepealt põhikohustuse katteks, tegutsedes kooskõlas VÕS § 415 lg-s 2 sätestatuga.
7.Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku vara väärtus on 162 633,19 eurot ja teadaolevate kohustuste maht 1 496 231,60 eurot. Võlgnik tunnistas kohustusi summas 919 838,43 eurot. Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku makseraskuste põhjuseks on ebaõnnestunud tegutsemine kinnisvara arendamisel ja erimeelsuste tekkimine AS SEB Pank kui laenuandja ja suurema võlausaldajaga. Võlgniku igakuine sissetulek on 288 eurot, mille arvelt ei ole võimalik mõistliku aja jooksul AS SEB Pank kohustust täita. Kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud.
8.Arvestades PankrS § 23 lg-tes 1, 3 ja 6 sätestatut, määras kohus pankrotihalduri tasuks 1847,54 eurot ja tehtud kulutuste katteks 145,15 eurot. Kohus arvestas ajutise halduri tasu määramisel tema ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Määruskaebus
9.XX palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta AS SEB Pank pankrotiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda.
10.Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kohtule ei ole esitatud seaduses sätestatud vorminõuetele vastavat ehk kirjalikus vormis pankrotihoiatust. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab pankrotihoiatus olema kirjalikus vormis. Võlausaldaja väitis kogu menetluse kestel, et ta toimetas võlgnikule pankrotihoiatuse kätte kahel viisil: pankrotiavalduse lisas 8 esitatud allkirjastamata 16.09.2011 pankrotihoiatuse posti teel ja võlausaldaja 15.12.2011 menetlusdokumendi lisas 1 oleva digitaalallkirjastatud 16.09.2011 pankrotihoiatuse e-posti teel. Käesoleval juhul ei ole pankrotiavalduses lisas 8 olev 16.09.2011 pankrotihoiatus TsÜS § 78 lg 1 alusel kirjalikus vormis, kuna seda ei ole allkirjastatud. Maakohus analüüsis posti teel tahteavalduse kättetoimetamise regulatsiooni, kuid jättis tähelepanuta, millises vormis pankrotihoiatust kui tahteavaldust üritati posti teel võlgnikule kätte toimetada. Võlausaldaja väide, et ta edastas võlgnikule „tegelikult“ allkirjastatud pankrotihoiatuse, on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnaline. Ebaõige on maakohtu väide, et võlgnikule toimetati pankrotihoiatus posti teel kätte, kuna võlausaldaja 16.09.2012 pankrotihoiatus pole seadusega sätestatud vormis. Pankrotiavalduse lisana 8 kohtule esitatud pankrotihoiatus on vormi järgimata jätmise tõttu tühine ja tagajärjetu tahteavaldus, millel isegi võlgnikule kättetoimetamise korral (mida pole toimunud) puuduvad mistahes õiguslikud tagajärjed. Kirjaliku pankrotihoiatuse puudumine tähendab pankrotiavalduse piisava põhistatuse puudumist (PankrS § 10 lg 2 p 1) ja maakohus oleks pidanud PankrS § 31 lg 2 ja § 15 lg 3 p 4 alusel jätma võlgniku pankroti välja kuulutamata.
11.Maakohtu seisukoht, et 19.09.2012 allkirjastamata pankrotihoiatus on võlgnikule posti teel aadressile VVV kätte toimetatud, ei tugine tõenditel. Maakohus pidas põhjendamatult ja ühelegi tõendile viitamata võlgniku elukohaks VVV ja asus seisukohale, et pankrotihoiatus toimetati posti teel võlgnikule kätte. Tegemist on pelgalt oletusliku seisukohaga. Kohtutoimikus olevatest tõenditest nähtub, et TsÜS § 14 lg 1 alusel on võlgniku püsivaks elukohaks TTT. Seega üksnes TTT aadressi ehk võlgniku elukoha puhul on võimalik TsÜS § 69 lg 2 alusel väita, et kui tahteavaldus on võlgniku elukohta jõudnud ja tal on sellega mõistlik võimalus tutvuda, on ta tahteavalduse kätte saanud. Arvestades, et VVV pole võlgniku elukoht, ei saa lugeda antud aadressile edastatud kirju ka võlgnikule TsÜS § 69 lg 2 alusel kättetoimetatuks. Maakohus leidis ebaõigesti, et pankrotihoiatuse edastamist ja kättetoimetatuks lugemist reguleerib TsMS § 306 lg 1. Pankrotihoiatus ei ole menetlusdokument, tegemist on võlausaldaja tahteavaldusega, mille võlausaldaja saadab omal initsiatiivil ja iseseisvalt võlgnikule. Tahteavalduste kättetoimetamist reguleerib TsÜS § 69 lg 2, mille kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Praegusel juhul on tõendatud, et võlausaldaja ei edastanud väidetavat pankrotihoiatust võlgniku elukohaks olevale TTT aadressile, mistõttu puudub alus väita, et võlgnik on pankrotihoiatuse TsÜS § 69 lg 2 alusel kätte saanud. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et laenulepingu üldtingimuste p-d 17.1 ja 21.b on tühised tüüptingimused. Lepingus sätestatud kirjade kättetoimetatuks lugemise fiktsioonid kalduvad kõrvale seaduse põhimõttest, et tahteavalduse tegija kannab tahteavalduse

kättetoimetamise riisikot, mistõttu on tegemist tühiste tüüptingimustega. Seega on ebaõiged ja põhjendamatud maakohtu viited, et võlgnikule on 16.09.2012 pankrotihoiatus ka laenulepingu üldtingimuste p-de 17.1 ja 21.b alusel kätte toimetatud. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et võlausaldaja tegi kõik mõistlikult võimaliku tahteavalduste võlgnikule kättetoimetamiseks. Võlausaldaja ei üritanud oma allkirjastamata pankrotihoiatuse kättetoimetamiseks peale ühe tähitud kirja ja e-maili saatmise (mille kättetoimetamine on samuti tõendamata) midagi teha. Isegi kui võlausaldaja tegi kõik võimaliku tahteavalduse edastamiseks, ei anna see Riigikohtu praktika järgi alust järeldada, et mingi tahteavaldus on isikule kätte toimetatud, sest sellisel viisil asetatakse tahteavalduse kättetoimetamise riisiko põhjendamatult tahteavalduse saajale.

12.Võlausaldaja esitas e-posti teel 16.09.2012 digiallkirjastatud pankrotihoiatuse kättetoimetamise tõendamiseks võlgnikule väidetavalt saadetud e-mailide väljatrükid ja maakohus luges pankrotihoiatuse võlgnikule e-posti teel kättetoimetatuks. Riigikohtu praktika järgi ei tõenda saadetud e-mailide väljatrükid pankrotihoiatuse võlgnikule e-posti teel kättetoimetamist. Seega ei ole käesoleval juhul PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel võlgnikule posti teel ega e-posti teel mingisugust pankrotihoiatust esitatud, võlgniku maksejõuetust ning pankrotiavaldust ei ole põhistatud ja maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja PankrS § 31 lg-t 2 ja § 15 lg 3 p-i 4 oluliselt rikkudes.
13.Võlausaldaja ei öelnud laenulepingut nr L070049315 nõuetekohaselt üles ja võlausaldajal puuduvad mistahes laenulepingu ülesütlemisest tulenevad nõuded. Laenulepingu üldtingimuste p 21 kohaselt poolte lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikus vormis. Laenulepingu nr L070049315 ülesütlemisavaldusel puudub allkiri, mistõttu ei ole tegemist kirjalikus vormis ülesütlemisavaldusega (TsÜS § 78 lg 1). TsÜS § 83 lg 2 kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Seega on väidetav võlausaldaja laenulepingu nr L070049315 ülesütlemisavaldus tühine ühepoolne tehing. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sisutu on maakohtu seisukoht, et täidetud on laenulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused, kus võlausaldaja ei ole tõendanud kirjalikus vormis ülesütlemisavalduse võlgnikule kättetoimetamist. Laenulepingu ülesütlemise seaduslikkuse küsimus eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest ja tuleks selgeks vaielda hagimenetluses.
14.Võlgnikul puudub mistahes võlgnevus võlausaldaja ees, kuna täitemenetluses laekunud raha sai võlausaldaja arvestada vaid laenulepingu nr L0700049332 alusel väidetavalt sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste katteks, sest laenulepingut L070049315 ei ole kehtivalt üles öeldud. Võlausaldaja pankrotiavaldus on põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus jättis tähelepanuta võlgniku põhjendatud vastuväited, et menetlusosaliste vaidlus on sisuline ja tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
15.Pankrotiavaldusest nähtuvalt soovib võlausaldaja kahe laenulepingu alusel viiviseid kokku 177 080,30 eurot, mis moodustab ca 50% põhinõudest. Võlausaldaja viivise nõue on motiveerimata. Võlausaldaja ei avaldanud, kui palju ta on täitemenetluse raames saadud summadest arvestanud viivise katteks, mistõttu võib olla tegemist olukorraga, kus viiviseid nõutakse suuremas ulatuses kui väidetav põhivõlgnevus, mis on Riigikohtu praktika kohaselt võimatu. Võlgnik taotleb VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viiviste vähendamist. Olukorras, kus võlausaldaja ei ole kunagi esitanud võlgnikule viiviste tasumise nõuet, on viiviste tasumise nõue vastuolus hea usu põhimõttega ja esineb alus selle vähendamiseks. Riigikohtu praktikaga on vastuolus

maakohtu seisukoht, et puudub alus pidada viivise suurust ebamõistlikuks, kuna pooled on viivise määras kokku leppinud.

16.Võlausaldaja professionaalse krediidiandjana ei täitnud seadusest tulenevat vastutustundlikku laenamise kohustust. Võlausaldaja ei kontrollinud füüsilisele isikule väidetava laenu 959 276 eurot (15 009 408 krooni) väljastamisel, kas sellises summas laenu tasumine on füüsilisele isikule võimetekohane. Nimetatust tulenevalt tekitas võlausaldaja võlgnikule kahju ja võlgnikul võib olla tasaarvestatav nõue võlausaldaja vastu, mistõttu võlausaldaja nõue ei ole selge ja vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (PankrS § 15 lg 3 p 1). Vastus määruskaebusele
17.AS SEB Pank ja pankrotihaldur Ene Ahas palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
20.Määruskaebuses kordab võlgnik põhiliselt maakohtule esitatud väiteid. Maakohus on nendele piisava põhjalikkusega vastanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
21.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et pankrotihoiatus toimetati võlgnikule nõuetekohaselt kätte, tuvastati juba Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2012 määrusega. Ringkonnakohus seda seisukohta ei muuda ja ei pea vajalikuks eelnimetatud määruse põhjendusi korrata.
22.Maakohus tuvastas õigesti, et võlausaldaja ütles laenulepingu nr L070049315 nõuetekohaselt üles ja lepingust tulenev nõue on selge. Usutav ei ole võlgniku väide, et ta ei ole lepingu ülesütlemise teadet saanud. Asjaolu, et võlgnik sai 05.05.2009 lepingu erakorralise ülesütlemise teate kätte ja aktsepteeris seda, nähtub muu hulgas asjaolust, et pärast laenulepingute ülesütlemist algatati võlausaldaja avalduse alusel täitemenetlus, mille käigus müüdi enampakkumistel võlgnikule kuuluvad laenulepingute tagatiseks olnud kinnistud. Võlgnik osales enampakkumistel, ta ei vaidlustanud täitemenetluse alustamist ja kinnistute müümist ega esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
23.Võlgnik ei ole tõendanud, et temani jõudis võlausaldaja poolt allkirjastamata lepingu ülesütlemise teade. Samas tuleb märkida, et isegi siis, kui laenulepingut nr L070049315 ei oleks kehtivalt üles öeldud, oleks võlgnikul võlausaldaja ees laenulepingust nr L070049332 tulenev võlgnevus suurusega 190 370,31 eurot. Vastavalt ajutise pankrotihalduri aruandes esitatud andmetele ei oleks võlgnik suuteline ka seda kohustust maksejõuetuse tõttu täitma.
24.Ebaõige on määruskaebuse väide, et võlausaldaja sai arvestada täitemenetluses laekunud raha vaid laenulepingu nr L070049332 alusel sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste katteks. Võlausaldaja esitas täitmiseks nii laenulepingust nr L070049315 kui ka laenulepingust nr L070049332 tulenevad nõuded, mis täideti kinnistute müümisest saadud raha arvel põhivõlgade osas osaliselt. Täitemenetluse

raames kinnitatud jaotuskava võlgnik võlausaldaja väidete kohaselt ei vaidlustanud. Võlgnik ei ole vastupidise kohta tõendeid esitanud.

25.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus võlgniku pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tekkinud suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võlgniku maksejõuetuse üle otsustamisel lähtunud õigesti ajutise pankrotihalduri kui sõltumatu ning erialaseid teadmisi ja kogemusi omava isiku arvestusest ja hinnangust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 162 633,19 euro väärtuses ja kohustusi 1 496 231,60 eurot. Vara ja väikese sissetuleku tõttu ei ole võlgnik võimeline mõistliku aja jooksul oma kohustusi täitma. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes.
26.Kinnituse, et seni kogutud tõendite pinnalt on pankrotiavalduse aluseks olev nõue põhjendatud ja maksmapandav, on aruandes andnud ka ajutine pankrotihaldur. Antud juhul puuduvad PankrS 15 lg-st 3 ja § 31 lg-st 2 tulenevad alused pankroti välja kuulutamata jätmiseks.
27.Vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal 2007.aastal ei sätestanud seadus krediidiandjale vastutustundliku laenamise kohustust. See ei tähenda iseenesest küll seda, et pank ei oleks pidanud vastavat põhimõtet laenude andmisel järgima. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi faktilist asjaolu selle kohta, mil viisil võlausaldaja võlgniku õigusi ja oma kohustusi laenude andmisel rikkus ning võlgnikule kahju tekitas. Üldsõnaline väide, et võlgnikul tekkis kahju ja tal võib olla tasaarvestatav nõue võlausaldaja vastu, ei anna alust lugeda nõuet ebaselgeks. Pankrotiavalduse lahendamisel ei lahenda kohus võlgniku taotlust viivise vähendamiseks. Vastuväiteid nõudele saab võlgnik esitada nõuete kaitsmisel pankrotimenetluses.
28.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ande Tänav

Parandatud 22.04.2013 määrusega

RESOLUTSIOON:

1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2013 määruses sisalduvad ilmsed ebatäpsused ja lugeda määruse sissejuhatuses real „Vaidlustatud kohtulahend“ õigeks „Harju Maakohtu 03. detsembri 2012 määrus pankroti väljakuulutamise kohta“ ning määruse resolutsiooni punkt 1 sõnastuses: „Jätta Harju Maakohtu 03. detsembri 2012 määrus muutmata“.
2.Toimetada määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 31. jaanuari 2013 kohtumäärus kätte toimetatud.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja