Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esimest võlausaldajate üldkoosolekut 19. detsembril 2012. a kell 12.50. Kui LK vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

Võlgniku vastus Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole talle kirjalikku pankrotihoiatust kätte toimetatud. Pankrotihoiatus on kätte toimetatud aadressile XXX, kuid võlgniku elukoht on XXX. Samuti leidis võlgnik, et lepingu ülesütlemine on tühine, võlausaldaja ei ole oma nõuet tõendanud (tõendamata on laenude väljaandmine ja väljamaksmine), mistõttu tuleb pankrotiavaldus PankrS § 31 lg 2 ja § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel jätta rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada LK pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Ene Ahase.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja SEB Pank AS nõude aluseks on 25.09.2007 laenulepingud nr XXX ja XXX, mille alusel väljastas võlausaldaja võlgnikule laenu vastavalt summas 319 759 eurot ning 639 517 eurot. Võlgnik ei ole laenulepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust täitnud. Võlausaldaja saatis 5.5.2009. a võlgnikule laenulepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise teate ning andis võlgnevuse likvideerimiseks tähtaja 25.05.2009. a. LK võlgnevust ei tasunud ning võlausaldaja lõpetas lepingu ennetähtaegselt alates 26.05.2009. a. 08.10.2007. a sõlmiti võlausaldaja ja LK vahel krediitkaardileping nr XXX. Krediitkaardi lepingu lõpetati võlgnevuse tõttu 11.03.2009. a. 19.10.2011 seisuga oli võlausaldaja krediitkaardilepingust tulenev nõue võlgniku vastu summas 2 558.27 eurot. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 16.09.2011. a esitas SEB Pank AS võlgnikule pankrotihoiatuse (tl I kd 30-32). Võlgnik kohustusi ei täitnud. Võlgnik eitab pankrotihoiatuse saamist. Kohus võlgniku vastuväidet veenvaks ei pea. Võlgniku kinnitusel on tema elukohaks XXX. XXX on võlgnik saanud isiklikult allkirja vastu kätte kohtudokumendid, kuid pankrotihoiatust mitte. Selle on vastu võtnud võlgniku abikaasa. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohtu hinnangul oli võlgnikul tegelikkuses võimalik pankrotihoiatusega tutvuda, kuna selle on kätte saanud võlgnikuga samal aadressil elav abikaasa. Vastavalt võlgniku poolt allkirjastatud laenulepingu üldtingimuste punktile 17.1 ja 21.b on võlgnik aktsepteerinud, et teade loetakse tema poolt kättesaaduks 3 tööpäeva möödumisel tema poolt avaldatud aadressil. Seega hiljemalt 21. september 2011. a oli võlgnikul võimalik pankrotihoiatusega tutvuda. Võlausaldaja on pankrotihoiatuse edastanud ka võlgniku e-posti aadressile. Kohtu hinnangul on võlausaldaja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et võlgnikule tahteavaldused kätte toimetada. Samuti ei nõustu kohus võlgniku vastuväitega selle kohta, et pank ei ole oma nõuet tõendanud ning lepingu ülesütlemine on tühine. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et laenulepingute alusel on võlgniku kontole tehtud 12.10.2007. a väljamakse, krediitkaardi kasutamise kohta on esitatud krediitkaardiga seotud konto aruanne. Võlgnik on kinnitanud lepingu erakorralise ülesütlemise teate kättesaamist hiljemalt 02.06.2009. a. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Kohtu hinnangul on võlausaldaja kehtivalt üles öelnud lepingu nr XXX , täidetud on ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Vastavalt sõlmitud lepingu punktile 20.1 võis laenuandja lepingu erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse maksega. Ülesütlemise hetkel oli võlgnevus 16 173,02 eurot ning kuumakse 2 517,40 eurot, seega oli täidetud lepingu punktis 20.1 toodud lepingu ülesütlemise eeldus. Võlausaldaja andis võlgnikule ka täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks, võlgnik võlgnevust ei likvideerinud. Võlgnik on vastuväite esitanud ka viivisearvestusele. Kohtu hinnangul puudub alus pidada viivise suurust ebamõistlikuks. Võlausaldaja ja võlgnik on viivisemääras lepingus kokkuleppinud, kohtul puudub alus seda kokkulepet ebamõistlikuks pidada. Võlausaldaja on arvestanud laekunud summad kõigepealt põhikohustuse katteks, seega on võlausaldaja tegutsenud kooskõlas VÕS § 415 lg 2 sätestatuga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on 162 633,19 eurot ja teadaolevate kohustuste maht on 1 496 231,60 eurot. Võlgnik tunnistab kohustusi summas 919 838,43 eurot.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskuste põhjuseks on ebaõnnestunud tegutsemine kinnisvara arendamisel ning erimeelsuste tekkimine SEB Pank AS kui laenuandja ja suurema võlausaldajaga. Võlgniku selgituste kohaselt planeeris ta tegeleda kinnisvaraarendusega. Võlgnik ostis hoonestamata kinnistud, planeeris korraldada detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise ning seejärel ehitada elamud ja võõrandada juba hoonestatud kinnistud. Võlgniku igakuine sissetulek on 288 eurot, mille arvelt ei ole võimalik mõistliku aja jooksul SEB Pank AS kohustust täita. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur Ene Ahas on esitanud tasunõude 21,25 töötunni eest kokku summas 1 847,54 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 847,54 eurot ja tehtud kulutuste eest 145,15 eurot. Kohus jätab PankrS § 150 lg 2 alusel menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.